cuentos araucanos referidos por el indio calvun (s j en

34
1 CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (SEGUNDO JARA) EN DIALECTO PEHUENCHE CHILENO CUENTOS DE ORIGEN EUROPEO SUMARIO Introducción. 1. Las tres hermanas. 2. Los tres hermanos. 3. Plata, hongos y talero. 4. La flor amarilla. 5. Las tres señas. INTRODUCCIÓN Los cinco cuentos que siguen en este número no se distinguen esencialmente de los últimos del Estudio VII. Pertenecen como todos los publicados hasta ahora al género que los indios llaman epeu, cuento de ficción, sin fondo histórico. Creo que todos estos cinco cuentos se deben a la literatura popular europea, lo mismo que a ella se debían ya varios de los estudios VI y VII. No dejan por esto de tener interés. Al contrario podrá ser muy instructivo para el estudio comparado de los cuentos y las tradiciones populares averiguar cómo la literatura popular traída a la América del Sud en primer lugar de España y Portugal ha ido cambiándose y asimilándose a las costumbres y al pensamiento de los indios. Me faltan por ahora, desgraciadamente, colecciones completas y ordenadas de cuentos populares no solo de la América española– ni siquiera sé si existen tales colecciones –sino también de la España y del Portugal. Sin embargo, un número considerable de cuentos españoles se encuentra en la Biblioteca de las Tradiciones Populares Españolas dirigida por el señor ANTONIO MACHADO Y ÁLVAREZ, publicación que desgraciadamente se suspendió después del tomo XI. Muy especialmente es interesante el tomo X “Cuentos populares recojidos en Estremadura por don SERJIO HERNÁNDEZ DE SOTO”. En un principio creía que los cuentos en los cuales aparecían los Cherruves eran esencialmente araucanos 1 , pero ya “el Hijo del Oso” me hacía sospechar influencias europeas. Mientras tanto mi amigo y compañero de estudios don OSCAR NOBILING, profesor del Liceo del Estado de São Paulo (Brasil) después de leer mi traducción alemana de algunos de los cuentos araucanos, llamó mi atención sobre las relaciones estrechas que había entre el cuento de “los dos perritos” (VII 4) y el cuento “João mais Maria” publicado por el Dr. SYLVIO ROMERO bajo el título Contos Populares do Brazil, con notas del conocido mitógrafo y literato portugués don THEOPHILO BRAGA. Al mismo tiempo el señor Nobiling me indicó algunas relaciones curiosas entre el cuento del zorro y el tigre (VI 4) y algunos cuentos de origen tupi, recogidos entre los indios del Brasil por el Dr. COUTO DE MAGALHAeES y publicados en la tercera sección de los mencionados Contos populares. 1 Lo expresé en la traducción alemana que he publicado en los Verhandlungen des Deutschen Wissenschaftlichen Vereins zu Santiago, III bajo el título de Araukanische Märchen und Erzählungen (en comisión de K. W. Hiersemann, Leipzig, Alemania).

Upload: others

Post on 08-Jul-2022

5 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

1

CUENTOSARAUCANOSREFERIDOSPORELINDIOCALVUN(SEGUNDOJARA)ENDIALECTOPEHUENCHECHILENO

CUENTOSDEORIGENEUROPEO

SUMARIO

Introducción.1.Lastreshermanas.2.Lostreshermanos.3.Plata,hongosytalero.

4.Lafloramarilla.5.Lastresseñas.

INTRODUCCIÓN

Loscincocuentosquesiguenenestenúmeronosedistinguenesencialmentedelos últimos del Estudio VII. Pertenecen como todos los publicados hasta ahora algénero que los indios llaman epeu, cuento de ficción, sin fondo histórico. Creo quetodosestoscincocuentossedebenalaliteraturapopulareuropea,lomismoqueaellase debían ya varios de los estudios VI y VII. No dejan por esto de tener interés. Alcontrariopodrá sermuy instructivoparael estudio comparadode los cuentosy lastradicionespopularesaveriguarcómolaliteraturapopulartraídaalaAméricadelSuden primer lugar de España y Portugal ha ido cambiándose y asimilándose a lascostumbres y al pensamiento de los indios.Me faltan por ahora, desgraciadamente,colecciones completas y ordenadas de cuentos populares no solo de la Américaespañola–nisiquierasésiexistentalescolecciones–sinotambiéndelaEspañaydelPortugal.Sinembargo,unnúmeroconsiderabledecuentosespañolesseencuentraenla Biblioteca de las Tradiciones Populares Españolas dirigida por el señor ANTONIOMACHADOYÁLVAREZ,publicaciónquedesgraciadamentesesuspendiódespuésdeltomoXI. Muy especialmente es interesante el tomo X “Cuentos populares recojidos enEstremadurapordonSERJIOHERNÁNDEZDESOTO”.

EnunprincipiocreíaqueloscuentosenloscualesaparecíanlosCherruveseranesencialmentearaucanos1,peroya “elHijodelOso”mehacía sospechar influenciaseuropeas. Mientras tanto mi amigo y compañero de estudios don OSCAR NOBILING,profesor del Liceo del Estado de Sao Paulo (Brasil) después de leermi traducciónalemanadealgunosdeloscuentosaraucanos,llamómiatenciónsobrelasrelacionesestrechasquehabíaentreelcuentode“losdosperritos”(VII4)yelcuento“JoãomaisMaria”publicadopor elDr. SYLVIOROMERObajo el títuloContosPopulares doBrazil,connotasdelconocidomitógrafoyliteratoportuguésdonTHEOPHILOBRAGA.Almismotiempo el señorNobilingme indicó algunas relaciones curiosas entre el cuento delzorroyeltigre(VI4)yalgunoscuentosdeorigentupi,recogidosentrelosindiosdelBrasil por el Dr. COUTO DE MAGALHAe ES y publicados en la tercera sección de losmencionadosContospopulares.

1LoexpreséenlatraducciónalemanaquehepublicadoenlosVerhandlungendesDeutschenWissenschaftlichen Vereins zu Santiago, III bajo el título de Araukanische Märchen undErzählungen(encomisióndeK.W.Hiersemann,Leipzig,Alemania).

Page 2: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

2

Estasindicacionesmeindujeronaestudiarmásdecercalasrelacionesentreloscuentos araucanos y sus fuentes europeas. No siéndome posible, por la escasez delibros, entrar en un estudio detallado de estas relaciones,me limitaré a dar en unapéndicealgunasconcordancias2europeas,conelúnicofindemostraraloslectoresamericanosquenotienenasudisposiciónloslibrosquecito,hastaquépuntollegaladependencia de los cuentos araucanos, y cómo este pueblo ha transformado laliteratura extranjera. Resultará de estos estudios que los araucanos no solo hanposeídounaliteraturaparticularenlacualconservabansusantiguosmitos,sinoquedeunamaneramuyperfectasehanasimiladotodoeltesorodelaliteraturapopularespañolaquelosconquistadoresleshacíanaccesible.Creoqueestaasimilaciónyahasucedidoen losprimerostiemposde laconquista,aunquenaturalmentetambiénesposiblequenuevoselementoshayanentradoaunennuestrosiglo,especialmenteenlaArgentinapormediodelosgauchosquedespuésdevivircongentecivilizadaenlashaciendas,amenudo,pormuyvariadasrazones,pasabanavivirañosenterosentrelosindiosdelapampa.

No sé si ya se ha observado en otros países de América una asimilación tancompletade la literaturapopulareuropeaporpartedeunpueblo indígena.LoqueestáfueradedudaesqueCalvunalnarrarsuscuentosdelosCherruvespensabaentodomenosqueencontarmealgoquenofueralegítimamentemapuche.Yyomismoalprincipionopodíasospecharqueelfamosomonstruodelvolcán,elCherruve,tanamenudonoeramásqueelgigante,dragónohechiceroeuropeodisfrazado.

Enunapéndicede este estudio expondré algunasde las concordanciasde losepeuqueformanlosEstudiosVI,VIIyVIII,dandoloquetengoalamano,sinlamenorpretensión.

Si en varios casos tengo que citar como concordancias los cuentos alemanesrecogidos por los hermanos GRIMM, esto no quiere decir que los araucanosforzosamentehayanaprendidoestoscuentosdeloscolonoseinmigrantesalemanes,aunquetalcosanoseríaimposible.

Laliteraturapopulardetodoslospuebloseuropeoses,enciertosignificado,unasola,oalmenos,tieneunfondocomún.

Puedeserquealgúncuentoconservadoentrelosindiosaraucanoshayatenidoporbaseuncuentoespañolquehoysehaolvidadooquehastahoysehayaescapadoa los folkloristas. Indicándose el cuento alemán correspondiente hay muchaprobabilidaddequeexistaohayaexistidouncuentoigualenlaliteraturacastellana.

Con respecto a lamayor parte de los cuentos todavía será posible encontraralgunaversiónmásomenosigualosemejanteenlaliteraturaoraldelpueblochileno,argentinoosudamericanoengeneral.Pordesgraciaesaliteraturaoraltodavíanosehaapuntado;pero,porejemplo,conrespectoalcuentodelostreshermanos(VIII2)el señorChiappa recuerdahaberoído el original chilenohaceveinte años enLebu.Ojalá que al fin se principie a recoger estos tesoros de la literatura popular3.Agradecería infinitamente toda comunicación sobre la existencia de cuentoscastellanos en América que tuvieran relación con los que dictó Calvun. Pues la

2Concordanciassellamanlospasajesquesecorrespondenendiferentescuentospopulares.3 Algunos cuentos populares recogidos en Chile están publicados en el primer tomo de lasTradicionespopularesespañolasporA.MACHADOYÁLVAREZ.

Page 3: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

3

dependenciacompletaenqueestánalgunosdeellosdeloscuentoscorrespondienteseuropeos(porejemploLosdosperritos(VII3),LahijadelCherruve(VIII16),Plata,hongosytalero(VIII3),etc.),hacepresumirquetambiénenalgunosdelosdemáslatradiciónaraucana,fielmentetransmitidaporCalvun,sederivedefuentescastellanasquehastaahoramesondesconocidas(enerode1897).

1.LASTRESHERMANAS4

EPEUKƏLALAMŅENWEN1. Feimeu məlerkei kiñe kuze, kəlanierkeidomokepəñeñ.Kiñe “t’ipayan” pirkei; “kədautuan, chemrumekədaupuan;ventent’ewaņeyiñ”.2. Feimeu kiñe achawaʎ nierkei;ilokunurkeirokiñael.Amurkei,amulu;raņiantə:“Təfa-meupəchi kansatuchi” pirkei, kiñepəchikuo-mu.3. Veimu kansatupurkei; ʎauvüñ-meut’analelupepurkeikiñekəmewent’u.—Marimari,piņerkei.—Marimari,pirkei.—¿Cheu konaluimi, kizu yauimi?piņerkei.4.—Kədautualumaiinche,pirkei.¿Eimi niepeavuimi kədau kai? pirkevitəvichikəmewent’u.—Nienkədau,pirkeitvichikəmewent’u,kəchatulmeaen wesakelu, piņerkei tidomo.5. Feimeu amurkeiņu; mankad yeņerkeitvichidomo.Puwtui, piam, ñi ruka-mu təvichi kəmewent’u. Veimeu umañpui, piam, təvichidomo.

CUENTODELASTRESHERMANAS1. Entonces hubo una vieja, tres niñosmujerestuvo.Una “saldré” dijo; “trabajaré, algúntrabajo alcanzaré a tener; tan pobresomos”.2.Entoncestuvounagallina;latomóparacomercarnecomoprovisión.Sefuecaminando;amediodía:“Aquíquierodescansarunpoco”dijo,alaorilladeunaagüita.3.Entoncespasóadescansar;alasombratendidaenelsuelovioaunhombrerico.—Buenosdías,ledijeron—Buenosdías,contestóella.—¿A dónde te diriges [que] andas sola?preguntóelotro.4.—Atrabajar,pues,[voy]yo,dijoella.¿Tendrías trabajo tú acaso? le dijo a esehombrerico.—Tengo trabajo, dijo ese hombre rico,irásalavarmelaropa,sedijoalamujer.5. Entonces se encaminaron los dos; enancasfuellevadaesamujer.Llegóasucasaesehombrerico.Entoncespasóaalojaresamujer.

4ApuntadopormísegúndictadodeCalvun.Enlatraducciónomitoenadelanteeleternopiam“dicen”yengeneralmepermitounpocomayorlibertadcuandolatraducciónliteralnopuedeserdudosaparalosquehayanleídolosEstudiosanteriores.

Page 4: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

4

Pu liwen elunı wesakelu ñi kəchatoaltəvichidomo.Kəchatui,piam.6. Ka umañ-meu wültui, piam, ñiwesakelu.Veimeu:—¿Chemduamimi?piņerkei;¿fariʎakamplata?5piņerkei.—Platamai,piņerkei6.Feimeu kine vütta munu nentulņepaiplata;eluņei,piam;munuyetuiñiplata.7. Puwtui, piam, ñi ruka-mu, puwltui,piam,ñiplata.Feimeu kəmelkakunutui wesakelu-meu:üküʎa,kəpamņiʎai,piam;ņiʎalviñiñuke,piam, ka; ñi pu lamņen ņiʎayelfiwesakelu.8.Feimeuraņintu-ņechid’omo:“Kiñeinat’ipayankai,”pirkei.Feimeut’ipai,piam; t’ipalukakiñepəchiko-meukanzatupui, piam.Feimeupepui,piam,kiñekəmewent’uka.9.—Marimari,piņepui,piam.—Marimari,pirkei.—¿Cheukonaimi?piņerkeitichi7domo.—Kədautuan, pirkei, cheu peli kədaudeumayalael.Feimeu:—Inchenienkədau,piņei,piam.¡Amutuyu!piņei,piam.10.Feimeuyeņetui,piam.Puwlņelu, feimeu deumayalpui, piam.Kayu antü deumayalpui, piam. Feimeueluņi, piam, plata8; fücha kaman9 plata,piam.

Al alba le dieron la ropa para que lalavara(esamujer).Lavó,dicen.6. Después de otro sueño devolvió suropa.Entonces:—¿Quédeseas?seledijo;¿varillaoplata?ledijeron.—Plata,pues,dijoella.Entoncesungranenfaldofuellenadoconplataylefuedado;enelenfaldosellevósuplata.7.Volvióasucasa,trajosuplata.Entonces se aparejó bien con ropa, unrebozo,unapolleracompró;compróasumadre lo mismo; a sus hermanas lescompróropa.8.Entonceslamujerdeenmedio18:“Enelactosaldrétambién”,dijo.Entonces salió; saliendo tambiéndescansó a la orilla de una agüita.Entoncesviotambiénaunhombrerico.9.—Buenosdías,ledijeron.—Buenosdías,dijo[ella].—¿Adóndevas?sedijoaesamujer.—Trabajaré, dijo, donde vea trabajo dehacerlacocina.Entonces: —Yo tengo trabajo, lecontestaron.¡Encaminémonos!ledijeron.10.Entoncesfuellevada.Despuésdellegarpasóahacerlacocina.Seis días hizo la cocina. En seguida ledieronplata;muchísima(?)plata.

5 Es característico para la procedencia del cuento que se usan las palabras castellanas«varilla»y«plata»,envezderouykuʎin.6Deberáleersepirkei,pipurkeiuotraformaactiva.7tichiesabreviadodetvichi=təveichi.8 Evidentemente se ha olvidado aquí repetir las mismas palabras con que se ofrece a laprimerayalaúltimahermanalaelecciónentrelavarillayeldinero.

Page 5: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

5

11.Feimeuamutuiñi ruka-mu,piam,ka.Puwtulu peņelputui10, piam, ñi plata ñiñuke-meu.—Feulaʎechi,koñi,piņei,piam.12. Feimeu təvichi doi pəchi domofentepunwesalkalei,piam.“Kiñe ina t’ipayan kai; chumli chuman”,pirkei təvichi pəchi domo. Kiñe pəchiachawaʎ niei, piam. Fei ilokunui, piam,rokiñael.13. Feimeu kiñe ʎaufeñ koyam-meu,feimeut’anakunupui,piam,kansatualu.Feimeu ka kiñe kəme went’u pepueyu,piam.14. —¿Chumpeimi, t’analeimi? piņei,piam.—Kədautuñmaaluinche,pirkei.—Inche nien kədau; kechatulmean ñiwesakelu,piņerkei.—Ya,pirkei.15.Feimuamui,puwrkei.Eʎa naq-antü11 eluņerkei wesakelu ñikəchatoael. Wün-ple, wülturkei ñiwesakelu.16. Feimeu: —¿Chem duamimi? ¿fariʎakamplata?piņerkei.—Fariʎa,pirkei.Feimeueluņeikiñepəchifariʎa.17.Feimeukimelņerkei.“Təfá fáriʎa eloayu; chem rumeņiʎatukeavími, chumleanume12 pilmi,feleaimi.

11. Entonces volvió también a su casa.Llegandomostrósuplataasumadre.—Ahorasíqueestábien,hija,ledijeron.12. Entonces [solo] la más chica mujerquedabatodavíatanpobre.“Luegosaldrétambién;haréloquepuedahacer”,dijoesamujerchica.Unagallinitatuvo. Esa la preparó como comida paraservirdeprovisión19.13. Entonces debajo un sombroso roble,allíseacostóenelsueloparadescansar.Entoncestambiénlaviounhombrerico.14.—¿Quéestáshaciendoahírecostada?ledijeron.—Estoybuscandotrabajo,dijo.—Yo tengo trabajo; irás a lavarme miropa,ledijo[elrico].—Bueno,dijoella.15.Entoncesseencaminóyllegó.Al medio bajar el día le dieron la ropaparaquelalavara.Alalbadevolvióellasuropa.16. Entonces: —¿Qué deseas? ¿varilla oplata?lepreguntaron.—Lavarilla,dijoella.Entoncesledieronunapequeñavarilla.17.Entoncesleenseñaron:“Tedoyestavarilla; cualquiera cosaquelepidas, comoquieraque ledigas,así lotendrás.

9No sé si se tratade la palabraquechua camañ, que antes fuemuyusada enmapuche consignificadode«oficio»;podríaentenderse«ungrannegociodeplata»=«muchísimaplata».18Esdecir,lasegundadelastreshermanas.10Literalmente«fueapasarahacervisto».11Esdecir,segúnCalvun,comoalastresdelatarde.12=chumleaenrumeesdecir«meharáscualquiercosa».

Page 6: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

6

Kiñe kura-meu elkunuavimi,rüņalkunuavimi”.18. Feimeu puwturkei ñi ruka-meu;puwlturkeiñifariʎa.—¿Chemyemeimi?piņerkei.—Təvapəchifariʎaeluņen,pirkei.—¿Chumal təvei fáriʎa yemeimi? pofo,piņerkei.Feimeurüņalkunui,piam,ñipəchifariʎa.

***19. Feimeu məlei, piam, ņiʎatun.“Amoaiñ”,piņən,piam.Təveichi pəchilu: “¡Məlekaaimi!” piņei,piam.Feimeu:—Amoankai,pi,piam.—Amulaaimi,piņei,piam.20.Feimeuamui,piam,ñifariʎa-meu.“Fariʎa, pəchi fariʎa, eluen kiñe chiʎankaweʎu, re plata ņean, platawis’t’antəkuü ņean; epeu kona miaulan,mürfemņeaiñieppukona”.21.Feimeumütchaiməttent’alolı təvichikura; t’ipapai, piam, kaweʎu, təvichi epukona, kom nentupai, piam, wesakelu,chawai, zikil13, t’apelakucha14, tüpu15,medaʎa16,is’t’okom,piam.Feimeutukutuwi,piam.22. Feimeu amui, amulu, puwi, piam,ņiʎatun-meu.

En una piedra la dejarás puesta, lapondrásenterrada”.18. Entonces volvió a su casa y trajo suvarilla.—¿Quéandastrayendo?lepreguntaron.—Medieronestavarillita,contestóella.—¿Para qué andas trayendo esa varilla?tonta,ledijeron.Entoncesdejóenterradasuvarillita.

***19.Entonceshubounafiesta20.“Iremos”,dijeron [las hermanas mayores y lamadre].Alachicaledijeron:“Túquedarásaquí”.Entonces:—Yoirétambién,dijoella.—Noirás,lecontestaron.20.Entoncesfueasuvarillita.“Varilla, varillita, dame un caballoensillado, de pura plata seré, de platatendré la rienda, dos mozos llevaréconmigo, bien iguales serán mis dosmozos”.21.Entoncesluegonomás[seoía]trotar[algo en] esa piedra; vino a salir uncaballo,esosdosmozos,todavinoasacarlaropa,aros,adornodelpecho,delcollar,prendedor,medallas,todito.Entoncesselopuso.22.Entoncessefuecaminandoyllegóalafiesta.

19 Parece que la mención de la gallinita (cp. § 2) en el cuento primitivo tenía algunaimportanciaolvidadaenlaversióndelCalvun.13Aquíseenumerantodaslasprendasdeplatadelamujeraraucana:zikilesunadornoquesellevapendiendodeltüpu.14t’apelakuchaeladornoquesellevapendiendodeltüpu.15Conesteprendedorsecierraelchamalsobreelhombroderecho.16Cadenaconmedallasomonedasdeplataquesellevaenlafrentecomodiadema.20ņiʎatunsellamanlasfiestasconcarácterreligiosoquesecelebranhastahoycuandosetratadepedirlluviaoengeneral,cambiodeltiempo.

Page 7: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

7

Miaupui, piam, ñi ñuke, ñi lamņen.Naqpui, piam, ñi eppu kona wit’aneleyuñikaweʎu.23. Feimeu pəchi allüñmamei, piam;feimu kəpatui. Koom təkukunupatui ñiwesakelu, ñi epu kona təkukunupatui,piam.Fentepunt’ewaņetui,piam.24. Feimeu akutui, piam, tvichi pukoñuen.Feimeuņət’amkapatuiņən,piam.“Miaupei kiñe qülcha domo, ¡fentepunkəme domo! miawli epu kona,mürvemņei”.Pipatui,piam,tichidomo:—¿Inchenomai?pirkei.—¡Aä puurku!17 piņerkei təveichi pichidomo.

***25. Feimeukiñe fetepunkəmewent’uñivottəm: “¡Kureyeavin təveichi domo,chau!”pirkeviñichao.Feimeu kinturkefi; feimu peņi, piam,püchidomo;feimeukureyewiņu,piam.Feimeuyeiñi chiʎankaweʎukañi eppukona.

Ahí andaban su madre y sus hermanas.Desmontó ella; sus dos mozos lesujetabanelcaballo.23. Entonces se quedó un rato; enseguida se vino. Toda fue a devolver suropa, sus dos mozos los fue a devolver.Volvióaquedarmuypobre.24. Entonces llegaron esas hermanas.Entoncesconversaronellas.“Andaba ahí una mujer hermosa; ¡Tanrica fue la mujer! llevaba consigo dosmozosbieniguales”.Pasóadeciresamujer:—¿Nofuiyoacaso?dijo.—¡Ay,aldiablo! lecontestaronalachica(mujer).

***25. Entonces el hijo de un hombremuyrico dijo a su padre: “¡Yome casaré conesaniña,padre!”.Entonces la buscó; entonces fueencontrada lachica(mujer)ysecasaronlosdos.Entonces llevósucaballoensilladoy susdosmozos.

2.LOSTRESHERMANOS21

EPEUKƏLAPEÑUEN1.Məlerkei kiñekude; kəlanierkei koñi;kut’anərkeikut’anlu.Epuallükewërkeiñikoñi,kakiñepüchirkei.2. T’iparkei epu allükewelu nəv’ayalu;elkunuņerkeipüchilo.

CUENTODELOSTRESHERMANOS1.Había una vieja [que] tenía tres hijos;ellaestabaenferma,muyenferma.Dosdesus hijos ya eran grandes, el tercero erachico.2.Salieronlosdosqueyaerangrandesacazar;elchicofuedejado[encasa].

17Probablementeestaexclamaciónsederivadelcastellanopuerco.21ApuntadoporelseñorChiappa,corregidopormíconayudadeCalvun.

Page 8: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

8

3. “Muñetuaimi ñuke”, piņerpurkei;veimeu muñeturkei wadkən kuo-meu ñikut’anñuke;larkeilalumai.4. Veimeu ayüvurkei, t’iparkeiaukantualu.Veimeu akuturkei ñi epu peñi təfa-ple;ramtuņepaturkei:5.—¿Chumleiminuke?piņepaturkei.—Kəmeika,ayeletuininuke,pirkei.—Kəmei ka, pirkei təveichi ñi epu peñi;pepaturkeiñiñuke;larkei.6.Veimeuņümapaturkei:“Mənna povo ņeimi, anai; larkei taiññuke”,pirkeimai.Veimeuveipilu,pirkei:“Yeyaimi ñuke chao-mu”, piņerkeitəveichipüchilu.7.Yerkei lañuke,pəramkunulelņerkeiñiñukewentékaweʎu.Kanzarkei ñi kuü; veimeuütünakəmkunurkeiñiñuke.8. Veimeu amurkei kizu, puwərkei chao-meu; vei pipurkei: —Tiyé-mu elkununmaiñilañuke.—¿Cheu?piņerkei.—¡Tiyé-mu!pirkei.—¡Amuyu!piņerkei.9. Amurkei chaw-eņu. Amulu chau,veimeu levkiawərkei; levkiauluwüñomerkeichao;ʎükarkei.10. Lev kaweʎu amuturkei; inaņei, piammai,vemlu.Veimeu elkunuņei. Kəpatui, piam mai,

3. “Bañarás a tu madre”, le dijeron;entonces bañó en agua hirviendo a sumadre enferma; murió ella (muriendo)pues.4. Entonces estaba muy contento, [y]salióajugar.Entonces llegaronsusdoshermanosporacá[y]vinieronapreguntarle:5. —¿Cómo está tu madre? vinieron adecirle.—Buena está pues, está riéndose mimadre,contestó.—Está bien, dijeron esos dos hermanossuyos; fueron a ver a su madre; estabamuerta.6.Entoncessepusieronallorar:“Muy leso eres, amigo; murió nuestramadre”,dijeronpues.Entoncesasíhablandodijeron:“Llevarása lamadredondeelpadre”, seledijoaesechico.7.Llevóalamadremuerta,ladejópuestaarribasobreuncaballo.Secansósumano;entoncesdejóbotadaasumadre.8.Enseguidacaminósolo,llegódondesupadre ypasó adecirle:—Por alládejé amimadremuerta.—¿Dónde?lepreguntaron.—¡Porallá!contestóél.—¡Vámonos!ledijeron.9.Sefueconsupadre.Mientrascaminabael padre, se apresuró mucho [el chico];apresurándose él, volvió atrás el padre;teníamiedo.10. En un caballo ligero se fue; lesiguieron,dicenpues,siendoasí.Entoncesfuedejado.Sevino,dicenpues,

Page 9: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

9

püchikelu22.11.Veimeut’avərkevikiñewent’u.—¿Wüllaaimimiyewa?piņerkei.—Wülanka,pirkei.—¿Chumtenvali?piņerkei.—Maripurapeso.Veimeuņiʎañmaņerkei.12.Namuntuamuturkei;ramtuņerkei:—¿Miyewakai?piņerkei23.—Wülən,pirkei.—¿Chumten-muwülimi?—Maripurapeso-mu,pirkei.—¡Povoņeʎaimi,wedañma!13. Veimeu vei pirkei: —¿Chem-meupovoņen?pirkei.—¿Chuchimiplata?piņerkei.Veimeu nentuparkei mari sentavo, kakiñesiņku.—¡Mənnapovoņeimi!piņerkei.

***14. —Kiñe ina t’ipayayiñ, pirkeiņən;t’iparkeiņən.—¿Chemyeyaimi?piņerkei.—Yeyan ñi puerta24 ñi ñuke, yeyan,pirkei.T’iparkeiņən;meñkurkeiñipuerta.15. Veimeu puwərkeiņən məlekemumaukan wiņka25. Veimeu kəpaturkei maitəveichiaukanwiņka.

elchico.11.Entoncesencontróaunhombre.—¿No venderás a tu yegua? lepreguntaron—Lavenderé,contestó.—¿Cuántovale?lepreguntaron.—Dieciochopesos.Entoncesselavendió.12.Apiecaminó;lepreguntaron:—¿Ytuyegua?ledijeron.—[La]vendí,contestóél.—¿Encuántolavendiste?—Endieciochopesos,dijo.—¡Lesoquedarásdeveras,caramba!13. Entonces dijo eso: —¿Por qué soyleso?dijo.—¿Cuálestuplata?ledijeron.Entoncessacódiezcentavosyuncinco.—¡Muylesoeres!ledijeron.

***14. —Luego saldremos, dijeron ellos; ysalieron.—¿Qué te llevarás? preguntaron [alchico].—Llevarélapuertademimadre,dijo.[Así] salieron ellos; y [el chico] se cargóconlapuerta.15. Entonces llegaron a un paradero debandidos. Entonces vinieron, pues, esosbandidos.

22Todo estepasaje espoco claro.No se entiende si todavía se tratadel padreque en vanoqueríaseguiralchicoosisetratadeotraspersonas.23Aquísonlosdoshermanosmayoreslosquelepreguntan;elchicohavueltosoloalacasa,dondeloshermanosloesperan.24 Lapalabra indígenawülņin significa solo la abertura en la paredque forma la puerta. Laprimitivacasaindígenateníasolounaentradaperoningúnaparatoparacerrarla,porestofueindispensableconservarlapalabracastellana.

Page 10: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

10

Veimeu t’iparkeiņən, pərarkeiņən wit’u-meu,pəramərkeiņənñipuerta.16. Veimeu “kanzan” pirkei.“Nünniekunuen”pirkei.Veimeupiņerkelaipinoel.Vam nakəmərkei ñi charawiʎa,memeturkei petu korəlu təveichi wiņka.Konpurkeipuchaʎañime.17. —¿Chem chei məlei? pirkei təveichiwiņka.—Kanin,peno,pirkei.—T’alkatuviyin,pirkei.Veimeu kaņelu: —¡Vemkilmən! pirkei;mətte allü mapu puwavui t’alkatun,pirkei.18. Veimeu üt’ünakəmərkei ñi puerta;laņəmpurkei kiñe wiņka. Veimeu levt’iparkeiņən.Naqpaturkeiņənmai.19.Veimeu“t’ipayayin”pirkeiņən.—Inche t’ipalayan, pirkei təveichipüchilu.T’iparkei təveichi epu allükewelu;t’iparkei, amurkei mai; püchiloməlekarkei.20. Veimeu konparkei kiñe t’ewa;müt’umərkeví. Konparkei təveichi t’ewa;elurkefí ilo; veimeu umaqtuparkeitəveichit’ewa.21. Veimeu t’arintukulelərkeviyiwiñmalechi kachu, qüyümkunulelkevi.T’iparkei təveichi t’ewa mai, amurkeiməlemumaukanwiņka.22. Lev t’iparkei təveichi aukan wiņka;

Entonces salieron [los hermanos] ysubieron sobre un huitru37 e hicieronsubirlapuerta.16. Entonces “estoy cansado” dijo [elchico].“Ayudadmeasujetarla”,dijo.Entoncesledijeronqueno,negándose.Asíbajósuscalzoncillosycagómientrastodavíaestabanguisandoesosespañoles.Entraronenlaollasusexcrementos.17. —¿Qué es lo que hay? dijeron esosespañoles.—Unjote,quizás,dijo[uno].—¡Le tiremos un balazo! replicó [elprimero].Entonces el otro:—¡No hagáis así! dijo;demasiado lejos llegaría la detonación,dijo.18. Entonces [el chico] botó su puertaabajo y mató a uno de los españoles.Entoncessalieronellosligero.[Loshermanos]bajaron[delárbol].19.Enseguidadijeron“salgamos”.—Yonosaldré,dijoesechico.Salieron los dos que eran grandes;salieronyseencaminaronpues;el chicosequedó.20. Entonces se acercó un perro; [elchico]lollamó.Seacercóeseperro;lediocarne;entoncesseadormecióeseperro.21. Entonces le puso amarrado pastountado con grasa [y] se lo dejóencendido.Salióeseperropues,[y]fuealparaderodelosbandidosespañoles.22. Ligero salieron esos bandidos

25Literalmente«españolesrebeldes».37Unárbolgrande;nosésudenominaciónbotánica.

Page 11: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

11

veimeu rakiduamərkei “¿chem chei iñmeketeu?”pirkeiņən.Veimeu kiñe “¡amuņe!” piņərkei; veimeuamurkei, amulu, peņepurkei təveichipüchimapuche.23.Veimeu“¡Marimari!”piņepurkei.—Marimari,pirkei.—¡Naqpane!pirkevitəveichiwiņka.24. Veimeu ilotumerkei; naqpurkeitəveichi wiņka. Naqpulu “Ilotupaņé kai”piņerkei.Ilotupurkei.25. Veimeu adkintunieņewərkei pətuilotulu.Veimeuveipiņerkei:—¿Chem anda nieimi tami pu wün?piņerkei.Veimeumallərkeiñiwün.—Nielai,pirkei.26. Veimeu təveichi püchi mapuche:“¿Təvéʎenoanchi?”pirkei.“¡Kal!”pirkei.Veimeumallüñmaņerkei.“¡Təvei!” pinerkei “¡nentupane!¡Nentupaņé mi kewün!” piņerkei.Nentuparkei; nentupalu kat’ikunukewün26.“¡Kat’iñmaņerkeiñikewün!”.27. Veimeu lev t’iparkei, amuturkei ñikompañ-meu.Veimeuñipukompañ:—¿Chem anchi? piņerkei ¿chem anchiməlerkei?piņerkei27.Veimeu düņurkelai, düņunolu levmawərkeiņən.

***

españoles; en seguida reflexionaron“¿qué cosa será lo que nos sucede?”dijeronellos.Entonces a uno le dijeron “¡camina!”;Entonces se fue caminando y alcanzó averaeseindiecito.23.Entonces“¡Buenosdías!”ledijeron.—Buenosdías,contestó.—¡Bájate[delcaballo]!dijoaeseespañol.24. Entonces fue a comer carne; se bajóese español. Cuando se bajó, le dijo [elotro]:“Ventambiénacomercarne”.Pasóacomercarne.25. Entonces, mientras comieron, se fijósumiradaenlacaradelotroyledijoeso:—¿Qué es lo que tienes en tu boca? ledijo.Entoncesatentósuboca.—Nohaynada,dijo.26. Entonces dijo ese indiecito: “¿No[sientes]esoacaso?dijo.“¡Eslana!”dijo.Entoncesseloatentóydijo:“¡Eso!¡sácalo!¡Sacatulengua!”ledijo.Lasacó;cuandolasacólecortólalengua.“¡Mecortanlalengua!”[gritó].27. Entonces salió ligero y se fue dondesuscompañeros.Entoncessuscompañerosledijeron:—¿Quéhay?¿quéesloquehay?Entonces no habló; como no habló sefueronligero.

***

26Probablementehayqueleerkat’ikunui.27Esnotablelaconstrucciónqueprincipiaconelsujeto«suscompañeros»ypasaaconsiderarenelverbocomosujeto«él»piņerkeiledijeronliteralmenteinglés«hewastold».

Page 12: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

12

28. Veimeu püchi mapuche umañərkei.Puliwünuláamurkei,yerkeiñipuerta.Veimeuamulupuwərkeikiñekawaʎeru-meu.29.—¿Cheupeimi?piņerkei.—Amualu inché, pirkei; kədautualu,pirkei.—¿Cheuņiʎameimipuerta?piņerkei.—¡Teyé-mu!pirkei.—¿Pettu məlei kai wülael puerta?piņerkei.—¡Fent’elei!pirkei.—¿Cheu?piņerkei;yeyaven,piņerkei.30.—Pilan,pirkei.—Kuʎiayu,piņerkei.—¿Chumtenkuʎiaen?pirkei.—Kiñepeso,piņerkei.—Pilan,pirkei.—Epupeso,piņerkei.Veimeu:—¡Ya!pirkei.31. Veimeu yerkefí təveichi kawaʎeru,amurkei.Allütui,piam28,plata.—¿Chuchí-meu amui rəppú təva-meu,vochəm?piņi,piam.—Təfa-mu,pirkei.32. Pərampurkeví, puwiņu wentemawida. Veimeu uneltu pərakai, piam;allüpəraluümülkuralvi,piam.Veimeu, piam, təveichi kawaʎeru:“¡Vemkéli!”pi,piam.Veimeuküʎipaeyu,piam,kiñevüchakuraloņko-meu,piam.Lai,piam.

28. Entonces pasó la noche el indiecito.Despuésdelalbaseencaminó,[y]sellevósupuerta.Entonces caminando llegó a casa de uncaballero.29.—¿Adóndevas?Lepreguntaron.—[Estoy] andando yo, dijo; a buscartrabajo,dijo.—¿Dónde compraste [esa] puerta? lepreguntaron.—¡Porallá!contestóél.—¿Todavía hay otras puertas quevender?lepreguntaron.—¡Haytantas!dijoél.—¿Dónde?lepreguntaron;llévameahí,ledijeron.30.—Noquiero,dijoél.—Tepagaré,ledijo[elotro].—¿Cuántomepagarás?preguntóél.—Unpeso,seledijo.—Noquiero,replicóél.—Dospesos,seledijo.Entoncesdijoél:—¡Bueno!31. Entonces llevó a ese caballero, seencaminó. Tuvo mucha plata [esecaballero],dicen.—¿Por qué parte va el camino aquí,hijito?selepreguntó.—Poraquí,dijo.32. Lo hizo subir [y] llegaron sobre uncerro.Entoncesprimerosubió[elchico];cuando estuvo muy arriba rodó piedrassobreél.Entonces dijo ese caballero: “¡No mehagaseso!”Entoncesleasestóconunapiedragrandealacabeza.[Así]murió[elcaballero].

28Nótesecomosiempredesaparecelapartícula–rke-delasformasverbales,cuandoseagregaunpiamintercalado.

Page 13: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

13

33. Veimeu, piam, wüñomei təveichipüchi mapuche; puwtui, piam, təveichikawaʎeruñiruka-meu.Ramtuņerkei:—¿Mipat’onkai?piņerkei.34. —Eyeu məlepukai, pirkei. “Wülékəpalelņeankareta”piñipat’on,pi,piam.Mətteayüpuipuertaņiʎayaqel.Veimeuamuturkei,yerputurkeiñipuerta,amui,piam.Veimeu:“Elkunuchiñipuerta”pirkei.

***35.Veimeupuwərkeikakiñeloņko-meu.Veimeu ramtuņerkei ramtuel: —¿Chumpeimi?piņerkei.—Kintukədaupen,pirkei.Veimeutəveichiülmen:—Inchenienkədau,pirkei.—¿Chem kədau nieimi, chau? pirkeitəveichimapuche.—Inarumelaenñichakra,piņerkei;mətteweñetuñmaņekenñiwa,pirkei.36.—Nülaen kiñe koñiwen yewa, pirkeitəveichiülmen.—Ya,pirkeitəveichipüchimapuche.—Amuyumai,pirkei;amurkeiņu,amulu;peņelņemerkei.—¡Veitəfá!piņerkei.—Veiürkemai,pi,piam,püchimapuche.37.Veimeulipümüimapu.“Təfa-mu anülean, pirkei; elelaenakucha”,pirkei.Elelņerkeiwaipá29.Veimeuveipi,piam:“Təfa-meuvamkonlizipomean,veimeut’epelean”.

33.Entoncesvolvióeseindiecito,[y]llegódevueltaalacasadeesecaballero.Le preguntaron: —¿Y tu patrón? ledijeron.34. —Allá se quedó, dijo. “Mañanahágaseme venir una carreta” dijo mipatrón, dijo [el indiecito]. Tuvo muchaganadecomprarpuertas.Entonces se encaminó otra vez [y] sellevósupuerta;anduvo.Entonces dijo: “Quiero dejar [aquí] mipuerta”.

***35.En seguida llegódondeotro cacique.Entonces le preguntaron la pregunta:—¿Quéestáshaciendo?ledijeron.—Estoybuscandotrabajo,contestó.Entoncesdijoeserico:—Yotengotrabajo.—¿Qué trabajo tienes, padre? dijo eseindio.—Me cuidarásmi chacra, le contestó [elcacique]; tanto me están robando mimaíz,dijo.36. —Agárrame una yegua parida, dijoeserico.—Bueno,contestóeseindiecito.—Vamos, pues, dijo [el rico]; se fueronlos dos caminando: le fue mostrada [layegua].—¡Esaes!ledijeron.—Estábienasí,dijoelindiecito.37.Entonceslimpiólatierra.“Acá me sentaré, dijo; traedme agujas”,dijo.Lefuerondejadasalrededor.Entonces dijo eso: “Por acá si así entro[con la cabeza] me picaré y así me

29Probablementehayqueleerwaʎpa.

Page 14: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

14

38. Veimeu epe wün kuonpai, piam,təveichi koñiwen yewa; veimeu ʎazui,piam, tuví, piam, təveichi püchi kaweʎuflaņko30.Veimeu, piam, kəpalfi ñi pat’on-meu epewün.“¡Pat’on!”pipai,piam.39.Veimeutəvichiülmenwit’ant’ipai.—¿Nüimi?piņei,piam.—Nün,pi,piam.—Nentulmupachi kuchiʎu, pi, piam,təveichiülmen.Veimeupüchimapuche,piam:—Eluen inche,piam;¿chumaelanchi?pi,piam.Veimeu moņelņei, piam, təveichi püchikaweʎu.40. Veimeu amui, piam, püchi mapuche,amulu;diputuiñiepupeñi.—Aʎküņerkei, piam, milaņəmkawaʎerun.Veimeulaņəmņei,piampüchimapuche.41. Laņəmel t’anakunuņei, piam;elkunulelņeiñipüchikaweʎu.Veimeu küʎmaqeyu, piam; veimeumoņetui,piam.Veimeuzuņueyu,piam,ñikaweʎu.42. —Fanten-mu moņelen kai, inchemoņeleyukai,pipüchikaweʎu.Amuayu;diputuaimimiepupeñi-meu,pieyu,piam,ñipüchikaweʎu.Veimeuamui,piam;diputui,piam,ñiepupeñi.

despertaré”.38.Entoncescasialalbavinoaacercarseesa yegua parida; entonces la laceó, yacertóesecaballitoblanco.Entonces lo condujoa casade supatróncasialalba.“¡Patrón!”lellamó.39.Entoncesselevantóeserico.—¿Pillaste[elanimal]?lepreguntó.—[Lo]pillé,contestó[elindiecito].—Sacadmeuncuchillo,dijoeserico38.Entoncesdijoelindiecito:—Dámeloamí;¿paraquésirveeso?39Poresoquedóvivoesecaballito.40. Entonces se fue el indiecitocaminando; otra vez alcanzó a sus doshermanos.—Se ha oído que tú has matado a uncaballero[ledijeronsushermanos].Entoncesfuematadoelindiecito.41.Cuandomuerto,lodejaronbotado;lefuedejadosucaballito.Entonces[elcaballo]lamió[alindiecito];poresovolvióalavida.Entonceslehabló,dicen,sucaballo.42. —Hace poco me salvaste la vidatambién; yo te la salvo también, dijo elcaballito. Vámonos; alcanzarás a tus doshermanos,ledijosucaballito.Entonces se fue; alcanzó a sus doshermanos.

30Losnombresdecoloresdeanimalesseconservanamenudoenlaformacastellana,parecequelosindiosloscomprendieroncomonombrespropios.vofesindiferenteparaelmapuche.38Queríamatarlayegua.39Esdecir,porquéquieresmatarelanimal.Lanarraciónparecedefectuosa.Noseentiendebienporquéelcaciquedesistetanfácilmentedesupropósitoycedeelanimalalindio.

Page 15: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

15

43. Veimeu: “Elkunuaen inaltu lavken”,piyeyu, piam, ñi püchi kaweʎu.Elkunupui, piam, elkunupulu,nət’amkaeyuñipüchikaweʎu.—Chemt’awünrumeməlele,“chemrumeeloen” piaen, piaeyu, piam, ñi püchikaweʎu.44.Veimeu,piam,məleit’awün.Deudiputuiñiepupeñi,piam.Veimeu,piam:“Amuayu”pi,piam,ñiepupeñi.Təveichipüchimapuche:—Inchekaiamuan,pi,piam.—¡Amulaaimi! piņei, piam; ʎadkütuņei,piam.Amui,piam,təveichiepuwent’u.45. Veimeu amui, piam, püchi mapuche.Veimeu,piam:“Püchi vlaņkito, pipui, piam, eloen kiñetapayu, kurü is’t’okuom, chiʎa31, puñal,zipuela, ettipu, kavisatu, wit’antukúe,t’əpúe, yuntatiadol32, re plata ņeanis’t’okuomplata”.Veimeunentulņepai,piam.Pərakon33.46. Veimeu, piam, amui, piam, t’awün-meu. Puwi, piam, pettu kudelu-mu.Kudepui, piam; weupui, piam. Toppaņelai,piam.47. Fentepun ayüeyu, piam, qüʎcha kedomo,piam.—Naqpane,¡purupane!pinevui,piam.

43.Entonces:“Déjamealaorilladelmar”,ledijosucaballito.Pasóadejarlo[ahí];aldejarloconversóconélsucaballito.—Si acaso hay una fiesta cualquiera,“damecualquieracosa”medirás40,ledijosucaballito.44.Entonceshubounafiesta.Yaalcanzóasusdoshermanos.Entonces: “Vámonos” dijeron sus doshermanos.Eseindiecitodijo:—Yotambiéniré.—¡Noirás!ledijeron[sushermanosy]seenojaronconél.Sefueronesosdoshombres.45.Entoncessefueelindiecito.Entoncespasóadecir:“Blanquito chico, dame un [caballo]negro,biennegropor todaspartes; silla,puñal, espuela, estribo, bozal, rienda,chicote,cinturón;depuraplatalotendré,toditodeplata”.Entonceslefueentregado.Subió.46. Entonces fue a la fiesta. Llegódondeestabantodavíajugando.Pasóajugar;[y]ganó.Igualnohubo.47.Mucholoquisieronlasniñasbonitas.—Bájate [del caballo], ¡ven a bailar! ledecían.

31Lasprendasdelcaballoconexcepcióndewit’antukúe«elinstrumentoparapararelcaballo»y t’əpúe (de F. thùpun pegar, azotar) con palabras castellanas. De la forma que tienen enmapuche he tratado en la Revista de filología románica editada por GROEBER (Estrasburgo)tomoXVIIpág.205.32 Seguramente una palabra castellana. Más abajo en el § 52 está solo tiadol en el mismosignificado.Quizáseselcastellano«tirador».33Nosésiestaformaescorrecta;yoesperaríapərakoni.40Esdecir,puedespedirmecualquieracosaquesea,yteladaré.

Page 16: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

16

—¡Pilan!piam;¡kaantəulá!pi,piam.48. Veimeu chem kəme went’u rumet’ürlaeyu;məlevelkəmekewent’u;nievui,piam,plata;toppaņelai,piam.49.Veimeuwüñomei,piam;akutui,piam.Elkunupatui ñi kaweʎu, piam. Veimeupovre34ņetui,piam.50. Veimeu akutui, piam, ñi epu peñi;veimeuņüt’amkapatui,piam,təveichiepuwent’u.—Miaupei,mai,kiñekauchu;t’ürņelai,pi,piam.Püchi mapuche: —¿Inche no mai? pi,piam.—Eimi-meu ņuʎuduavui35 təveichiwent’u,anai,piņei,piam.51.Kaməlei,piam,kuden;kayuantəelí,piam,kudeael.Veimeuakui,piam,təveichit’awün.Amui,piam,təveichiepuwent’u.—Inche kai amuan müchai, pi, piam,püchimapuche.52.Veimeuamui,piam,nivlaņko-meu.“Vlaņko, pi, piam, nentulpaen kiñe rüzé,apolelu,chemnorumeeiʎanņelayai36;reoronieai: etipuoro, tiadolniai; chemnorumeeiʎanņelayai”.Veimeu nentulņepai, piam, chiʎankaweʎu.

—¡No quiero! ¡otro día más tarde!contestó.48. Entonces ningún hombre rico le fueigual;habíahombresricos[quetambién]teníanplata;[pero]nadielefueigual.49. Entonces volvió y llegó. Pasó aesconder su caballo. Así volvió a serpobre.50.Entoncesllegaronsusdoshermanosyprincipiaron a conversar esos doshombres.—Andaba pues un hombre admirable41;nadalefueigual,dijeron.Elindiceitodijo:—¿Nofuiyo,pues?—Por ti nos habría deslucido esehombre,amigo,lecontestaron.51. Otra vez hubo juego; seis días sedierondeplazoparaeljuego.Entonces llegó esa fiesta. Fueron [a ella]esosdoshombres.—Yotambiéniréluego,dijoelindiecito.52. Entonces fue donde su [caballo]blanco.“Blanco,dijo,sácameunmulato,perfecto,nada en él será malo; de puro oro lotendrá; estribo de oro, cinturón de orotendrá,nadaenélserámalo”.Entonces le fue entregado, dicen, elcaballoensillado.

34Elusode lapalabracastellanaseexplica,porquefaltanenla lenguaindígenalaspalabrasricoypobreenelsentidopropio.Aquellasueleexpresarseporkəme (bueno)estaporweda(malo)yamenudoport’ewa (perro).Cuandosetratade la ideadepresenciaoausenciaderiquezasCalvunusaavecesrikuypovre.35Calvuntradujo«noslimpiaba»;elsignificadoesprobablementeirónico«tuausenciatienelaculpadequenosdejódeslucidosesehombre».LapalabraserelacionaquizásconF.gùlludnlimpiar.36Probablementehayqueleereʎan.41kauchusegúnCalvunsignificaunhombremuyricoybienarreglado.

Page 17: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

17

53.Veimeu,piam,amuit’awün-mu.Puwi,piam. Nelai, piam, kauchu püchimapuche-meu.Kudepui,piam;weupui,piam.Veimeu fentépun ayüeyu, piam, qüʎchakedomo.—¡Naqpane,putupane!pinei,piam.—¡Pilan!piam;¡kaantəulá!pi,piam.54. Veimeu wüñomei, piam; akui, piam.Vent’en plata weumei, piam. Veimeuakutuluelpatuiñikaweʎu,piam,cheuñiyepakemu.55. Veimeu ka məlei, piam, t’awün;feimeuakui,piam,t’awün.—Veichulakimņean,pi,piam.56. Veimeu amui, piam, ñi kaweʎu-mu:“Vlaņkitu, pipui, piam, nentulpaen kiñevücha alazan, ventépun kəmelu,is’t’okuom re plata nieai; chem no rumeavnielayai: weshakelu, koton, chaleku,pantalon, sumel, ñi is’t’okuom fonsiʎo-meuapo-apoleaiñifonsiʎoplata-meu".57. Veimeu amui, piam, t’awün-meu;puwi,piam;kudepui,piam;weupui,piam.Veimeu:“¡Naqne!”pieyu,piam,quʎchakedomo.Veimeunaqí,piam;purupui,piam.58.Veimeuñiepupeñianüanüi(?),piam,tukulņei,piam,puruka.Veimeu purupui, piam, kiñe rupachipurulu.Veimeut’ipapai,piam.59.Ñiepupeñi,piam,mət’ümví:—¡Kunappamu, a puen! pivi, piam.Qüituví,piam:“¡Lienkura,Kaʎvüluan!”pi,piam.

53. Entonces fue a la fiesta. Llegó. Nohubo hombre admirable fuera delindiecito42.Pasóajugar[y]ganó.Entonces tanto lo quisieron las niñasbonitas.—¡Bájate,venabeber!ledijeron.—¡No quiero!; ¡otro día más tarde!contestó.54. Entonces volvió y llegó. Muchísimaplatatrajoganada.Entoncesal llegar fuea dejar su caballo de donde se lo habíallevado.55. Entonces otra vez hubo una fiesta;entoncesllególafiesta.—Ahorameconocerán,dijo[elindiecito].56. Entonces fue donde su caballo:“Blanquito, le dijo, sácame un alazángrande, [que sea] muy bueno; todotendrá de pura plata; nada hará falta:ropa, chaqueta, chaleco, pantaalones,botas,entodomibolsillo…estarállenodeplatamibolsillo".57.Entonces fuea la fiesta; llegó;pasóajugar[y]ganó.Entonces: “¡Bájate!” le dijeron las niñasbonitas. Entonces bajó [del caballo y]pasóabailar.58. Entonces sus dos hermanos estabansentados (?), fueron hechos entrar en lacasa.Entonces pasó a bailar, una vueltabailando.Enseguidasalió.59.Asusdoshermanoslosllamó:—¡Venidacá,hombres!lesdijo.Losllamóconsusnombres:“¡Liencura,Calviluan!”dijo.

42 Podría también traducirse por comparativo «no hubo hombre más admirable que elindiecito».

Page 18: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

18

Veimeukəpai,piam,təveichiepuwent’u.Ramtuví,piam:—¿Niemuplata,puen?pivi,piam.60.Veimeu:—Nielayu, pi, piam, təveichiepuwent’u. Veimeu, piam, nentulví kiñevüttarunaplata,eluvi;kakevüttakerunaeluņei,piam,təveichiepuwent’u.61. Veimeu kontui, piam, purupatualu.Veimeu ayüeyu, piam, qüʎcha domo;veimeukureņei,piam.62.Ventepunqülmenņei,piam.Veimeuniei,piam,kəlachiʎankaweʎu;ñichiʎa kake rumei, piam: oro chiʎa, platachiʎa,is’t’okuomnietui,piam.

Entoncesvinieronesosdoshombres.Lespreguntó:—¿Teneisplata,hombres?lesdijo.60.Entonces:—Notenemos,dijeronesosdoshombres.Entoncessacóparaellosungranpuñadodeplata[y]selosdio;acadaunodeesosdoshombressedioungranpuñado.61. Entonces volvió a entrar, para ir abailar.Entoncesloquisounaniñabonita;entoncessecasóconella.62.Hombremuyricofue.Entonces tenía tres caballos ensillados;sus sillas siempre eran diferentes: unasilladeoro,unasilladeplata, toditoesotenía43.

3.PLATA,HONGOSYTALERO44

EPEUKIÑEV’ÜCHAWENT’UPRA-WENU-MEU

1. Veimeu məlerkei kiñe v’ücha went’umapuche. Prarkei wenu; punwərkeiwenu;ņənechenpepurkevi.2. —¿Chumpeimi miauimi təv’a-meu?piņei,piam,tveichiv’üchawent’u.—Kuñivaʎ mai inche, chau ņənechen;veimeu kəppan, ¡ņiʎatupapen eimi-meu,chauņənechen!pipui,piam,wenu-mapu-meutveichiv’üchawent’u.3. —Feyürke mai, piņei, piam. Eluņei,piam,kiñepaño.“Chemrume ņiʎatukeavimi tvachi paño”,piņei,piam,tveichiv’üchawent’u.

CUENTODEUNVIEJOQUESUBIÓALCIELO1.Entonceshubounviejo indio.Subióalcielo; entró en el cielo; alcanzó Dios averlo.2.—¿Cómo es que andas por acá? se ledijoaeseviejo.—Soy pobre, pues, padre Dios; por esovine, ¡vengo a pedir [algo] de ti, padreDios!pasóadecirenelcieloeseviejo.3.—Estábien,pues,lecontestaron.[Y]ledieronunpaño.“Cualquieracosa lepedirásaestepaño”,sedijoaeseviejo.

43Evidentementefueunadificultadparaelindioimaginardequématerialpreciosodebíaserlatercerasilla.Eneloriginaleuropeosehabrátratadocomodecostumbre,despuésdelaropade plata y de la de oro, de una ropa adornada con piedras preciosas. Como el indio no lasconocevuelvealaplataqueessumetalpredilecto.44ApuntadoporelseñorChiappa,corregidoytraducidopormí.

Page 19: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

19

4. Veimeuwüñomei, piam, akutui, piam,vachimapuyemeelñipaño.Elvalkunupai,piam,kiñedomo-meu.—“¡Apope paño!” piñmalayaen ñi paño,pi,piam,tveichivüchawent’u.5. —¿Chem duņu-mu chei45, “¡apopepaño! piñmalayaen ñi paño”, pieneutveichiwent’u?,pi,piam,tveichidomo.Feimeuüniv’kunui46tveichipaño.“¡Apope paño!” pi, piam, tveichi domo.Apovemi,piam,plata-meu.6. Umañ-meu puwi, piam, tveichi v’üttawent’u. Veimeu ramtuputui, piam, ñipaño.—Ñami mi paño, piņei, piam, tveichiv’üttawent’u.7.Veimeuwüñomei,piam.Kaamui,piam,wenu-meu;puwipiam.—¿Kachumpeimi?piņei,piam.—Ka ņiʎatupapen ņənechen-meu, pi,piam.8. Veimeu eluņei kiñe pünna47,küt’unkunulelņeikiñepüchipilken-meu.—Avle mi pünna “¡appope!”pivemkeimi48, piņei, piam, tveichi vüttawent’u.9.Veimeuakutui,piam,vachimapu.Veimeuelvalkunui,piam,kaveichidomo-meu.—“¡Apopepüchipilken!”piñmalayaenñipilken,pi,piam,tveichiv’üchawent’u.10.—¿Chem duņu-mu “apokilpe pilken”piñmalayaen ñi pilken, pieneu tveichi

4.Entoncesvolvió [y] llegó, a esta tierratrayendosupaño.Lodejóencargadoaunamujer.—“¡Queselleneelpaño!”nomelodigasamipaño,dijoeseviejo.5.—¿Porquéserá,“¡queselleneelpaño!no me lo digas a mi paño”, me dijo esehombre?,dijoesamujer.Entoncesextendióesepaño.“¡Queselleneelpaño!”dijoesamujer.Asísellenó,dicen,deplata.6. Después de alojar llegó ese viejo.Entoncespasóapreguntar,porsupaño.—Seperdiótupaño,sedijoaeseviejo.7.Entoncesvolvió.Otravezseencaminóalcielo;llegó.—¿Quéquieresotravez?ledijeron.—Otra vez vengo a pedir [algo] a Dios,dijo.8. Entonces le dieron un hongo; fuedejadoatadoenuntrapito.—Cuandoseacaben tushongos “¡que sellene!”ledicesnomás,dijeronaeseviejo.9.Entoncesllegóaestatierra.Entonceslodejóencargadootravezaesamujer.—“¡Que se llene el trapito!” no seme lodigasamitrapo,dijoeseviejo.10.—¿Porqué“quenoselleneeltrapo”nosemelodigasamitrapo,medijoese

45OriginalChemduņumətchei.46 Cp. Febrés üñivtun rebuscar, como papas en las chacras, o sembrados, cencerrear.ExtendersesegúnFebréseshuynùn.47Elhongodelosrobles,Calvuntradujo«unapinatra».48Original:pivenkeimi.

Page 20: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

20

v’üchawent’u?pi,piam,tveichidomo.“¡Apopepilken!”pi,piam,tveichidomo.Apovemi, piam, pünna-meu tveichipilken.11. Veimeu ka antə-meu amui, piam,yemetuaalu ñi pilken, tveichi vüchawent’u.Puwi,piam.—Yepapəttu (?)ñi49pilken,pipui,piam,tveichivüchawent’u.Veimeu:—Ñamüitamipilken,piņei,piam,tveichivüchawent’u50.12.Wüñomei,piam,tveichivüchawent’u.“Kaamuanwenumapu”,pi,piam.Kaamui,piam,wenu-meu.Puwüi,piam,wenu-meu.—¿Chumpeimi?piņei,piam.—Ka ņiʎatupapen mai, pi, piam, v’üttawent’u.13. —¿Mi yepakel kai? ¿chum iaulimi?piņei,piam.—Elvalkunuvun kiñe domo-meu:“¡ñami!” piņen mai, pi, piam, tveichiv’üchawent’u.Veimeueluņei,piam,kiñet’üpúe.—“¡Wüt’aņé, t’üpúe!” pilaavími, piņei,piam,tveichivüchawent’u.14.Veimeuwüñomei,piam.Akutui,piam,vachi mapu; elvalpatui, piam, tveichidomo-meuñit’üpúe.—“¡Wüt’aņé t’üpúe!” piñmalayaen ñit’üpue,pi,piam,tveichivüchawent’u.15. —¿Chem duņu-meu vei pieneu cheika?pi,piam,tveichidomo.“¡Wüt’aņét’üpue!”pi,piam,tveichidomo.Veimeuwüt’av’emi; piam, tveichi t’üpue,wimakaniei51, piam. Wimaņei52, piam,

viejo?dijoesamujer53.“¡Queselleneeltrapo!”dijoesamujer.Asísellenódehongosesetrapo.11. Entonces el otro día, se encaminó,parairabuscarsutrapo,eseviejo.Llegó.—Vengo a buscarmi trapo, pasó adecireseviejo.Entonces:—Seperdiótutrapo,seledijoaeseviejo.12.Volvióeseviejo.“Otraveziréalcielo”dijo.Otravezseencaminóalcielo.Llegóalcielo.—¿Quéquieres?ledijeron.—Otra vez vengo a pedir, pues, dijo elviejo.13.—Y¿loque llevaste? ¿qué lohiciste?ledijeron.—Lodejabaencargadoaunamujer: “¡seperdió!”medijeronpues,dijoeseviejo.Entoncesledieronuntalero54.—“¡Levántate, talero!” no le dirás, ledijeronaeseviejo.14. Entonces volvió. Llegó a esta tierra;fueaencargarloaesamujersutalero.—“¡Levántate, talero!” no me lo digas amitalero,dijoeseviejo.15. —¿Por qué me dijo eso? dijo esamujer.“¡Levántate,talero!”dijoesamujer.Entonces así se levantó ese talero, laazotó mucho. Fue azotada, esa mujer.

49Debehaberunafaltaaquí;quizáshayqueleeryepa-putunñi.50Porequivocaciónestáeneloriginaltvachidomo.Ohabríaqueleerpipuiporpiņei.51Original:wiņmakaniei«ylaazotóportodaspartes».52Original:wimañniei«fueazotada».

Page 21: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

21

tveichi domo. Wirarüi, piam, tveichidomo,eppelaņəmüi,piam.16.Puwüi,piam,tveichivüchawent’u.—“¡T’anakunutuņé t’üpúe!” pipui, piam,tveichivüchawent’u.T’anapuvemtui, piam, tveichi t’üppe.Veimeu moņei, piam, tveichi domo.Kut’ankoni,piam.Allün-meul·ai,piam,tveichidomo.

Gritóesamujer,casi[la]mató.16.Llegóeseviejo.—“¡Bótate,talero!”pasóadecireseviejo.Sebotóasíesetalero.Entonces quedó viva esa mujer. Seenfermó.Algúntiempodespuésmurióesamujer55.

4.LAFLORAMARILLA56

EPEUT’AUMALOŅKO1.Kiñeloņkoməlerkeit’auma.Veimeu kut’anərkei; kut’anlupeumarkei57, chod rayen kachupeumarkei.2.Veimeukəlaniei,piam,vottəmtveichit’aumaloņko.Kaʎvual piņei unen; kaņelu Kaʎvükeopiņerkei;kaņeluKaʎvümilpiņerkei58.3. —¡Kintulmuan chod rayen niei (?)kachu! pirkei tveichi t’auma loņko. Eimikintulaen,piņerkeitveichiunenKaʎvual.4.T’iparkeikintualu;yerkeikiñekutamaplata,yerkeikəlakona.

CUENTODELCACIQUETUERTO1.Hubo[unavez]uncaciquetuerto.Entonces se enfermó; estando enfermosoñó; con una hierba de flor amarillasoñó.2.Tuvotreshijosesecaciquetuerto.Calvual se llamó el primero; el (otro)[segundo] se llamó Calvuqueo [y] el(otro)[tercero]Calvumil.3.—¡Buscadmelahierba[que]tienefloramarilla!dijoesecaciquetuerto.Túmelabuscarás,dijoalprimero,Calvual.4. Salió a buscar; se llevó un saco conplataytresmozos.

53 Hay aquí una negación superflua en el imperativo, causada por la idea negativa. Hechossemejantes se encuentran en muchos idiomas con mayor o menor regularidad sobre tododespuésdeverbosdeltemor,deprohibición,etc.54 Un chicote indígena, usado también por los argentinos que lo llaman «talero». Nota delOriginal.Cp.VII.1,2.55Alfinlamujersegúnotrasversioneseuropeasdeberádevolvertodaslascosasrobadas.56ApuntadoporelseñorChiappasegúndictadodeCalvun,corregidoytraducidopormí.57Eneloriginalestá,porequivocacióndecopiaevidentemente,dosveces,deumarkei. cp.F.peuman.58Losnombresdeunamismafamiliaamenudotienenunapalabracomún,comoaquíkaʎvüazul.Elsegundoelementoesabreviadomil=miʎa(oro);keo=keupü(?)piedradesangrar:nosésialsignificaalka(macho).

Page 22: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

22

Veimeu puwərkei kiñe vücha wariamapuche-meu.Konpurkeitveichiwariamapuche-meu.5. Veimeu məlerkei kiñe kəme domo,¡fent·epunkəmedomo!Rumelu: “¡Künapaņé tva-meu!” piņerkeiKaʎvual. Veimeu konpurkei; konpulunentuchiʎaupurkei, kom ñi kona yeņənumañpurkei.6. Veimeuweñeñmaņerkei komñi plata.Noʎipurkei manchana pülku-meu.Fent·epun t’ewa ņeturkei;kədautuyauturkei.7. Veimeu wüñorkei tveichi kəla kona;akuturkeit’aumaloņko-meu.8. Veimeu ka werkeņerkei, Kaʎvükeu.Yerkei ka kiñe kutama plata, yerkei kakəlakona.Amurkei kiñe waria mapuche-meu;puwərkeitveichiwariamapuche-meu.9.Konpulukaveipiņerkei.Veimeukaumañpurkei,kuomñipukonayeņən.Ka vemņechi weñeñmaņerkei ñi plata,ņoʎipurkei.10. Fent·epun t’ewa ņeturkei; kakədautuyauturkei.Wüñomerkei tveichi pu kona; kaakuturkeit’aumaloņko-meu.11. —¡Aä i, fot! pirkei t’auma lonko;¡awiyaeneu59 epu vottəm! pirkei tveichit’aumaloņko.—Inche t’ipayan, pi, piam, tveichi inan60Kaʎvümil.

Entonces llegó a una gran ciudad deindios.Entróenesaciudaddeindios.5. Entonces hubo una bonitamujer, ¡tanbonita[fue]lamujer!Al pasar: “¡Ven acá!” le llamó a Calvual.Entonces entró; al entrar desensillaronsus caballos, y todos sus mozos con élpasaronaalojar.6.Entonceslefuerobadatodasuplata.Seembriagaron con chicha de manzana.Bien pobre quedó [Calvual]; anduvotrabajandoporahí.7. Entonces volvieron a casa esos tresmozosyllegarondondeelcaciquetuerto.8.Entoncessemandóaotro,aCalvuqueo.También llevó un saco de plata y otrostresmozos.Fue a una ciudad de indios; llegó a esaciudaddeindios.9.Alentrarledijerontambiénlomismo.Entonces pasó a alojar con todos susmocetones.También de la misma manera le fuerobadasuplata[cuando]seembriagó.10.Muy pobre quedó y también anduvotrabajandoporahí.Volvieron los mocetones y llegaron devueltaacasadelcaciquetuerto.11.—¡Ah,caramba!dijoelcaciquetuerto¡me arruinarán (?)mis dos hijos! dijo elcaciquetuerto.—Yosaldré,dijoesehijomenorCalvumil.

59Eneloriginalestálatraducción«tantorpes»;perosetratadeunaformaverbalcomo«mearruinarán,meentristeceránellos»,cp.VII2,42Nota.60Originalünanconlatraducción«menor»;inaneselquesigueysetomaenestesentido.

Page 23: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

23

12. Veimeu t’iparkei ka; yerkei kiñekutamaplata,kakiñekona.Kintualu chod rayen niechi kachuamurkei.Puwərkei tvichi waria mapuche-meu.Konpurkei.Konpulu:“¡Künapaņé!”pirkeeyutvichikəmedomo.13. Veimu wüñorkei; konparkei tvichikəmedomo-meu.—¡Naqņé!pirkeyutveichikəmedomo.—¿Chem-meunaqaluinche,wedaküri61?Eimitamiduamfemyauitañiepupeñi,pi,piam,püchiKaʎvümil.14.Veimeuʎadkürkeitvichikəmedomo.Veimu presentaņerkei kiñe loņko-meu62;mət’ümņerkei,püchiKaʎvümil.Puwərkeitveichiloņko-meu.15.—¿Chemduņu-meuküripifímitvachikəmedomo?piņerkeipüchiKaʎvümil.—¿Chum veipilavúiñ, vot’ai? fei tvachidomo-mu povre-ņeluņe63 epu peñi kai,pirkei püchi Kaʎvümil. Kiñe inaelutuaeneu ñi epu kutama platamontuñmaeteuñipeñi,pirkeiKaʎvümil.16. Veimu eluņeturkei epu kutama plataKaʎvümil.Veimeuwüñomerkei.Raņi antə ʎauvürkei64, umaqtuparkei.Umauqtupalu, püchi allün-meu,peparkeyukiñevüchawent’u.17. —¿Chumpeimi, vochəm,

12.Entoncessaliótambién,llevóunsacodeplatayunmozo.[Así] se puso en camino para buscar lahierbaconfloramarilla.Llegó a esa ciudad de indios. Entró. Alentrar:“¡Venacá!”ledijoesamujerbonita.13. Entonces se dio vuelta, y entró encasadeesabonitamujer.—¡Desmonta!ledijoesabonitamujer.—¿Por qué [voy] a desmontar yo, malaramera?Portucausaandanahoraasímisdoshermanos,dijoelchicoCalvumil.14. Entonces se enojó esa bonita mujer.Entoncessepresentóanteuncacique;sellamóal chicoCalvumil. [Este] llegóanteelcacique.15.—¿Por qué razón llamaste ramera aesta bonita mujer? le preguntaron alchicoCalvumil.—¿Cómonohabríadellamarlaasí,taita?por esta mujer están ahora pobres misdos hermanos, dijo el chico Calvumil.Luegomedevolveráellamisdossacosdeplata que me les robó a mis hermanos,dijoCalvumil.16. Entonces fueron devueltos los dossacosdeplataaCalvumil.Entoncesvolvió.A medio día se quedó a la sombra y sepuso a dormir. Cuando iba a ponerse adormirlovioacortadistanciaunhombreviejo.17. —¿Qué estás haciendo, hijito; estás

61OriginalkirriF.cùridomoramera.62Comoelt’aumaloņkoevidentementeeselreyopríncipeenfermodelcuentoeuropeo,asíesteloņkoeseljuez.Nóteseelusodelapalabracastellana«presentar»comotérminotécnicojurídico.63Noconozcoestaforma;talvezhayqueleerņeluñiopovreņeluņei.64Original:yauv’erkei«sesteó».

Page 24: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

24

umauqkleimi? piņeparkei püchiKaʎvümil.—Werkenmai, inche; kintupapevunmaichod rayen niechi kachu, pirkei püchiKaʎvümil.18.—¡Feiürkemai!pirkeivüchawent’u;inche mai penievun cheu ñi məlemumchod rayen nielu, vochəm, pirkei tvichifüchawent’u. Məttə kuñiun ņei65 cheuməlemumtveichichodrayennielu,pirkeitveichifüttawent’u.19. —¿Cheu məlei, vot’ai? Kiməlelekuʎiaeyu,piņerkeitvichifüchawent’u.—Ya, pirkei. Təyé-mu məlei; welu kiñepuerta mətten nülaaimi, piņerkeiKaʎvümil.Eluņerkei ʎave; amurkei tveichi ruka-meu.20. —Konpualmi tveichi ruka-meu “¡qüiņənechen!”66 pivemaimi, piņerkeiKaʎvümil.Veimeu puwərkei tvachi ruka-meu,nülapurkei. Konpualu “¡qüi ņənechen!”pirkeiKaʎvümil.21. Veimeu pepurkei is’t’oviʎ rayenniechikachu;yemerkeichodrayennielu,kaflanrayennielu.22.“¿Chemduņu-muchei“¡nülalaimi67kakewülņiñ!”pieneutveichifüchawent’u?”pirkeiKaʎvümil.23.Nülarkeikakewülņiñ;pepurkeikiñemeza, məlerkei limeta pülku; ka kiñevent·epunkəmedomoməlei,piam,tvichiruka-mu.

durmiendo? le preguntó al chicoCalvumil.—Yo soy mandadero; debía buscar unahierba con flor amarilla, dijo el chicoCalvumil.18.—¡Esoestábien!dijoelviejo;puesyotenía visto donde tiene su paradero la[hierba] de flor amarilla, hijito, dijo eseviejo. Muy peligroso es [el lugar] dondeseencuentraesa[mata]confloramarilla,dijoeseviejo.19.—¿Dónde está, taita? Sime lo hacessaber,tepagaré,secontestóalviejo.—Bueno, dijo él. Por allá está; pero unapuerta solamente abrirás, se dijo aClavumil.Le dieron una llave; se encaminó a esacasa.20.—Cuandoentres en esapuertadirásasí “¡[en el] nombre de Dios!” se dijo aCalvumil.Entonces llegó a esta casa y pasó aabrirla. Al entrar dijo Calvumil “¡en elnombredeDios!”21. Entonces vio hierbas con toda clasede flores; se llevó lade la floramarillayotraconflorblanca.22.¿Porquéseráqueelviejomedijo“¡noabrirásotrapuerta!”?dijoCalvumil.23.Abrióotrapuerta;viounamesa[enlacual] había una botella de chicha; habíatambién una muy bonita mujer en esacasa.

65Originalkuñiwüņniei.CompáreseF.cuñiungenhaberpeligro,etc.66 Estas palabras son la traducción literal de la fórmula castellana que siempre es o «en elnombre de Dios», o «con Dios y Santa María». Las palabras en mapuche apenas tienensignificadointeligible.67Originalņəlaaimiconlatraducción«noabrirás».

Page 25: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

25

24.Tveichilimetapülküputupurkei;kiñevasonenturkei.Putui, piam, apovemtui, piam, tveichilimeta.Veimuyemei,piam.25. Ka kiñe s’pada məlei, piam, wülņiñruka-meu.Vei,piam,yemeika.26.Kawülņiñmlei,piam;pepui,piamka,kiñe meza; məlei, piam, kovke: fonsiʎo-tukunuņei.27. Tveichi kəme domo məleluüñamyemei,piam,Kaʎvümil.Yemei kovke; ka tveichi limeta pülku,tveichi s’pada. Kisutu rulpa-rulpa-tukelu68tvichis’pada.28. Veimeu kəpatui, piam; akutui, piam;pepatuvitvichifəchawent’u,elupatuviñiʎave.—¡Oä h, pofo! ¿Chumael yemeimi tveichis’pada? ¡Ka-antə kartikarpoaimeu69!piņei,piam,Kaʎvümil.29. —Nieviņe mətten tveichi s’pada,piņei,piam,Kaʎvümil.—¿Chemkimí ta tiweda fütta?pi, piam,Kaʎvümil.—Kisueimikartikalayaimeu,piņei,piam,Kaʎvümil;tamipeñikartikañmayaeimeu,pi,piam,tvichifəttawent’u.Veimeu wüdai70, piam, tveichi fəchawent’uyeņən.30.Veimeuinapetueyu,piam,ñiepupeñi.“Kiñe ina laņəmaviyu peñi”, pi, piam,tveichi epu went’u: Kaʎvüal eņuKalvükeu.

24. [De] esa botella de chicha bebió; unvasosacó.Bebió, dicen, y así se llenódenuevo esabotella.Entoncesselallevó.25. Hubo también una espada en lapuertadelacasa.Esaselallevótambién.26.Otrapuertahubo;[laabrióy]viootramesa[enlacual]hubounpan:selopusoenelbolsillo.27.Esabonitamujer,queestuvo,lallevócomomancebaCalvumil.Se llevóelpan,yesabotelladechichayesa espada. Solita revoloteaba peleandoesaespada.28. Entonces se vino y llegó de vuelta yencontróotravezaeseviejoyledevolviósullave.—¡Oh, tonto! ¿Por qué te trajiste esaespada? ¡El otro día ella pasará acastigarte!sedijoaCalvumil.29.—Guárdatenomásesaespada,sedijoaCalvumil83.—¿Qué sabe ese pobre viejo ahí? dijoCalvumil.—A ti solo no te castigará, se le dijo aCalvumil; a tushermanos también te loscastigará,dijoeseviejo.Entoncessesepararondelviejoellos.30. Entonces por casualidad loencontraron sus dos hermanos. “Luegomataremos a nuestro hermano”, dijeronesosdoshombres,CalvualyCalvuqueo.

68Literalmente«estabasiempredandovueltasyvueltas».69Originalkartikarpoaimen;delcastellanocastigarconelcambiodesporr.Enel§29estáeneloriginallaformacorrecta.70Originalwedai.

Page 26: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

26

31.Veimeukəpatuiņu,piam,fau-ple,kiñepüchilemu-meu;ʎauvüpaiņən,piam.Inaltu kiñe vücha lil, veimeu, piam,laņəmņei71Kaʎvümil.Üt’üvtukunuņei,piam,kiñefəchalil-meu.32. Kaʎvümil ñi kona laņəmavel, piam,ka:—¡Moņechi! Ka mapu-mu t’ipatuan, pi,piam,tveichikona.Elņei72,piam,ñiepukaweʎu.33. Veimu, piam, kiñe iloi; t’əlke ʎazúi,piam.Koni,piam,pulil,ʎazutukunumevi,piam, wit’aví, piam, sintal kaweʎu-meutveichil·a.Wechulpatuvi,piam,tveichil·aKaʎvümil.Veimeumoņepatui,piam.—¡Ai! ¿chumvun ama? pi, piam,Kaʎvümil.—¿L·apeleyeavuimi am?73 pivi, piam, ñikona.34. Veimeu puwtui, piam, ñi chau-meutveichi epu went’u Kaʎvual eņuKaʎvükeu.Moņetulu Kaʎvümil povo ņewei74, piam;pu puñpuya75 miawli, piam, ñi chodrayen.35. Veimeu amotui, piam, kiñe rukamapuche-meuKonpui,piam.—¿Iaelnielaimi?pipui,piam.—Məlevuiiael,nielaikovke,piņei,piam.—Inchenienkovke,pi,piam,Kaʎvümil.Veimeu eluņei iael; yí, piam, ñi kovke,

31. Entonces vinieron los dosmás acá aun pequeño bosque; durmieron a lasombra.Alaorilladeunaltorisco,allífuematadoCalvumil.Fuearrojadoabajodesdeelriscoalto.32.CuandotambiénibanamataralmozodeCalvumil.—¡Dejadme vivir! A tierra lejana saldré,dijoesemozo.Ledejaronsusdoscaballos.33.Entoncesunolomató;delcuerohizolazos.Subióalrisco, laceóalmuertoy lotiróarribadelpehual84desucaballo.Tiróhasta la cima a ese Calvumil muerto.Entoncesvolvióalavida.—¡Ay! ¿qué me había sucedido? dijoCalvumil.—¿No ves acaso que estabasmuerto? ledijosumozo.34. Entonces llegaron donde su padreesosdoshombresCalvualyCalvuqueo.CuandovolvióalavidaCalvumilsehizoelleso; en los sobacos andaba trayendo sufloramarilla.35. Entonces fue a una casa de indio.Entró.—¿Tienesparacomer?pasóadecir.—Habría comida, [pero] no hay pan, lecontestaron.—Yotengopan,dijoCalvumil.Entoncesledieroncomida;comiósupan,

83ParecemásnaturalqueestaspalabrasselasdigaCalvumilasímismo;o¿acasoselasdicelamujer?71Originallaņeməi=«élmató»deberácorregirse.72OriginalEllenñi.73Originall·apeleyeavuinmeanconlatraducción«novesqueerasmuerto».74Asíeloriginalconlatraduccióncorrespondiente.75Originalpuiņpuiya.F.punpuya.84Pehualsellamalacinchaconunaargolladispuestaparasujetaralosanimalesenlazados.

Page 27: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

27

apo-apoņeimeza-meu.Ayüñmaņei,piam,ñikovke.36.—Eluenmikovke,piņei,piam.Veimeu ulí, piam, ñi kovke epu patakakechumaripeso-mu.37. Ka tieu-ple: —¿Nielai ial76? pipui,piam.—Mlevui,welunielaipülku,piņei,piam.—Inchenienpülku,pi,piam,Kaʎvümil.38.Veimeu ipui, piam,putupuiñi pülku;marichiavlai,piam.Veimeu ņiʎañmaņei ñi pülku. Ka, piam,ulí,piam,ñipülkuepupatakapeso-meu.39.Karumei,piam;katieu-pleumañpui,piam. Elkunui, piam, ñi s’pada wülņiñruka-meu.Pu liwen kisutu rulparulpa-tui, piam,tveichis’pada.Veimeu ayüñmaņei, piam, ñi s’pada. Kaņiʎañmaņei,piam,kəlapatakapeso-meu.40.Veimeurumei,piam.Puwtuipiam,ñichau-meu.Povo ņewi, piam; kimlai, piam, ñi chau.Veimeu kədautupui, piam. Kisu kakimnielai,piam.Veimeukədaututukei77,piam.41.Kut’anklei,piam,tveichit’aumaloņko.Miauwelkai,piam,chodrayen.Veimeu uüli, piam, tveichi chod rayen,t’auma loņko-meu, yemekemun chodrayenKaʎvümil.

siempre se completaba en la mesa. Legustómuchosupan.36.—Dametupan,ledijeron.Entonces vendió su pan en doscientoscincuentapesos.37. Más allá pasó a decir: —¿No haycomida?—Habría,peronohaylicor,ledijeron.—Yotengolicor,dijoCalvumil.38. Entonces pasó a comer y a beber desulicor;nunca85seacabó.Entonces le querían comprar su licor.También vendió su licor en doscientospesos.39.Otra vezpasó adelante;máspor allápasóaalojar.Dejósuespadapuestaenlapuertadelacasa.Al alba solita revoloteó peleando esaespada.Entonces les gustó mucho su espada.También se la compraron en trescientospesos.40. En seguida pasó adelante y llegó acasadesupadre.Se hizo leso; no lo conoció su padre.Entoncespasóa trabajar.Ningúnotro loconoció.Entoncessiempreandabatrabajando.41. Estaba enfermo ese cacique tuerto.Siempreandabatrayendolafloramarilla[Calvumil].Entonces vendió esa flor amarilla alcacique tuerto, pues andaba llevandoconsigo86lafloramarillaCalvumil.

76 iaqel, yael, yaal, ial, yal sondiferentes formasde lamismapalabrasegúnel cuidadode lapronunciación.77 Así está en el original con la traducción «entró a trabajar». Habrá quizás que leerkedautupukei.85Literalmentediezveces,cp.VII1,14.

Page 28: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

28

42. T’ipapai, piam, tveichi kəme domokintuaelKaʎvümil.T’ipapai,piamtveichikəme domo; akui, piam, cheu wülmumkovkeKaʎvümil.43. Veimeu “iaal” pipai, piam, tveichikəmedomo.Veimeueluņei,piam,iael.Kimpatui, piam, ñi kovke tveichi kəmedomo.44.—¿Cheupeñmamunñikovke tfa?pi,piam,tvachikəmedomo.—¿Iñei piņei mi kovke? piņei, piam.Kimelmeu78 mi kovke, yetuaimi, piņei,piam,tvachikəmedomo.45.—¡Künapaņe,kovke!pi,piam,tveichikəmedomo.T’evkə-pəra-pənna-pu-vemi, piam,tveichikəmedomo-meu.Veimeuyerpatui,piam,ñikovke.46.Rumei,piam.Katieu-pəlekimputuiñifoteʎapülku.Kavemņechi79yerputui,piam.Rumei,piam.Katieu-plepepuiñis’pada.Kimtupui, piam. Ka vemņechi80 yerpui,piam.47. Veimeu amui tveichi t’auma loņko-meu.Puwi,piam,t’aumaloņko-meu.—Kimtupapenñifətta,pi,piam.48. Veimeu: —¿Chuchi mi fətta? piņei,piam.—Tveichipovoveitva,pi81,piam.

42. Salió esabonitamujerparabuscar aCalvumil. Salió, pues, esa bonitamujer yllegó [al lugar] donde Calvumil habíavendidosupan.43. Entonces pidió comida87 esa bonitamujer.Entoncesledieroncomida.Reconociósupanesabonitamujer.44. —¿Dónde me habéis visto este panmío?dijoestabonitamujer.—¿Qué cosa se llama tu pan? lecontestaron. Si te conoce tu pan, te lollevarás,ledijeronaesabonitamujer.45. —¡Ven acá, pan! dijo esa bonitamujer.Dandounsaltoporarribasepegóasí[elpan]enesabonitamujer.Entoncesvolvióallevarsesupan.46.Pasóadelante.Másporalláreconociósubotelladelicor.Tambiéndelamismamaneraselallevó.Pasóadelante.Másporalláalcanzóaversu espada. La reconoció. También de lamismamaneraselallevó.47. Entonces fue donde ese caciquetuerto.Llegódondeesecaciquetuerto.—Vengoabuscaramimarido,dijo.48. Entonces: —¿Cuál es tu marido? lepreguntaron.—Ahíeselocoes,contestóella.

86ElsignificadodeestafrasenolopudoexplicarCalvunalseñorChiappa;noestoytampocoseguro de mi interpretación. El original escribe yeme kəmmun; tal vez hay que leeryemekemum,comoməlemum§18,porməlemundeloriginal.78Originalkimelmen.79Originalveməchi.80Originalvemuəchi.81Originalprobablementeporequivocaciónpiņei.

Page 29: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

29

—¿Chem duam yevimi ta tveichi povo?piņei,piam,tatveichikəmedomo.—Chumņe-pe-rume-pei82, [piņei], piam,tveichikəmedomo.49. Veimumlepui, piam; kimņelai, piam,Kaʎvümilņe.“Povo”piņeimətten,piam.Veimeu kureņei, piam, veichi ulakimņetui,piam,Kaʎvümilņen.50. Təveichi vücha went’u kimeleeteucheu mlen chod rayen nielu, Nənechen,piam.

—¿Qué quieres hacer con este loco? ledijeronaesabonitamujer.—¿Cómo puede convenirte? le dijeron aesabonitamujer.49. Entonces así quedó; nadie sabía queéleraCalvumil.“Loco”lollamabannomás.Entoncessecasóellaconél;asídespuéssupieronqueéleraCalvumil.50. Ese viejo que le había hecho saberdondeestabala[hierba]confloramarilla[era]Dios.

5.LASTRESSEÑAS88

EPEUKƏLAORONIELU

1. Kiñe püchi mapuche nierkei kəlakadenaoro;kiñeoroniei89waraņkapeso,kaņelu epu waraņka peso, kaņelu doitutelu,piam,külawaraņkapesoniei.2. Nerkei90 kiñe pat’ona; peņelel-ərkevioroñipat’ona.Weñaņkerkeitveichikəmedomo. “¿Chumņechi püchi-mapuche-rke-chei tva? pirkei tveichi domo; pət’en91plata niei, kədautuyawi”, pirkei tveichikəmedomo.Veimeuayüñmaņerkei.

CUENTO[DEL]QUETENÍATRES[CADENASDE]ORO

1.Unindiecitoteníatrescadenasdeoro;una [cadenade]oroerademilpesos, laotradedosmilpesos, laotra [= tercera]lamásbonita,eradetresmilpesos.2. Hubo una patrona; le hizo ver [susprendas de] oro a su patrona. Estuvopensativa111 esa bonita mujer. “¿Quécurioso indiecitoeseste?dijoesamujer;tantaplatatieneyandatrabajando”,dijoesabonitamujer.Entoncesfuemuyquerido.

87Literalmente«comida»vinoadecir.82 Original: ¡Chumñe pe rume! pei, piam etc. Es difícil sacar la idea precisa de esta formapronominal-verbal.Eloriginalde la traduccióndeCalvun«no lehace».Entodocaso faltaelverbopiņei.88ApuntadoporelseñorChiappa,segúndictadodeCalvun;corregidoytraducidopormí.89Talvezņei.Eloriginalvacilamuchoentrenie,ñe,ņe.Engeneralnoesdifícildecidirsegúnelsignificadocuálletradebeescribirse;perohayalgunoscasosdudososparamí;losindicoconnotas.90Talvezmejornierkeiéltuvo.91Probablementeunaformaenfáticapormətten.

Page 30: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

30

3. Veimeu: —Malə-malətu-is’t’okom-aņka-eliu92, kuʎiayu kiñe oro, pi, piam,püchimapuche.Veimeu: —¡Ya! pi, piam, tveichi kəmedomo.Veimeuvemi,piam,püchimapuche;kuʎiñiwaraņkapesoniechioro.4. Veimeu ka peņeli, piam, ñi oro, doikəmeoro.—Kiñepun·kudulealíu,kuʎiaveyutvachioro,pi,piam,püchimapucheñipat’ona93.—¡Ya!pi,piam,tvachikəmedomo.Veimeu kuduiņu, piam, kiñe pun.Kuduleiņu, chumlai rume, piam, püchimapuche.5. Veimeu ka allün-meu peņeli külawaraņkapesonieluñioro,doikəmeoro,piam.—Pat’ona, pi, piam, eimi-meuwenté-muumañali,kuʎiaveyutvachioro,pivi,piam,tveichikəmedomopüchimapuche.—Ya,pi,piam,tveichikəmedomo.6. Veimeu wenté-meu umañi94 piam.Veichiulaüñamņei95,piam;mlei,piam,ñipat’ona-meupüchimapuche.—¡Kureyean! pi, piam, tveichi kəmedomo,piņei,piam,püchimapuche96.7. —Fei ürke mai, pi, piam, püchimapuche. Wüne ina-mapuan, pi, piam,pəchimapuche.Elelaen kiña seña; ņünewalmi97 eput’ipantu, küla t’ipantu, pi, piam, pəchi

3. Entonces: —Si yo te [puedo] tocartentando por todo el cuerpo, te pagaréuna[cadenade]oro,dijoelindiecito.Entonces: —¡Bueno! dijo esa bonitamujer.Entonces hizo así el indiecito, [y] pagóconsucadenaquevalíamilpesos.4. En seguida mostró su otra cadena, lacadenamásbonita.—Siyopuedodormircontigounanoche,tepagaréconestacadenadeoro,dijoelindiecitoasupatrona.—¡Bueno!dijoestabonitamujer.Entoncesseacostaronlosdosunanoche.Estuvieron acostados los dos, [pero] elindiecitonohizonada.5.Enseguidaotroratomástardelehizoversucadenaquevalíatresmilpesos,lamásbonitacadena.—Patrona, dijo, si yo puedo pasar lanoche contigo, por encima, te pagaríaesta cadena, dijo a esa bonita mujer elindiecito.—Bueno,dijoesabonitamujer.6.Entoncesdurmióporencima.Estavezse amancebó; quedó con su patrona elindiecito.—¡Cásateconmigo!dijoesabonitamujer,lodijoalindiecito.7.—Está bien, dijo el indiecito. Primerocorrerétierras,dijoelindiecito.Me dejarás una seña; si aguantas dosaños[o]tresaños,dijoelindiecito.

111Original:Sepusotristeporeldeseodeobtenerlascadenas.92Ejemplocaracterísticodeincorporación.93Esta fórmulacondos sustantivos, sujetoycomplemento indirectosdespuésdelverbosinsignodetransiciónesextraña.94Originalumaiņei;talvezumañņeioumañüi.95Originalüņaniei.Podríatambiénleerseüñam-yei.96Estafórmulaconrepeticióndelverboenactivoypasivotambiénesextraña.

Page 31: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

31

mapuche.8. —Nünewan, pi, piam, tveichi kəmedomo.—T’ipayan Puelmapu-meu; elelaen kiñeseña,pi,piam,püchimapuche.—Ya,pi,piam,tveichikəmedomo.9.Veimeut’ipayalupüchimapuche:—Elelen seña, piņei, piam, tveichi kəmedomo. ¡Vei ñi amun! pi, piam, püchi,mapuche.10. Veimeu eli, piam, seña tveichi kəmedomo.Eli98,piam,ñikəpam,ñikamiza,ñiüküʎa99tveichikəmedomo.Veimeu t’ipai, piam, püchi mapuchePuelmapu.Külat’ipantueli,piam,señañiakutuanpüchimapuchevachimapu.11.—¿Küla t’ipantu awantaimi?100 piņei,piam,tveichikəmedomo.—¡Awantan!pi,piam.T’ipalu pəchi mapuche, weñaņkei, piam,tveichikəmedomo.12. Veimeu küla t’ipantu t’ipai, piam,püchi mapuche. Fətt·a poñwi miaumei,piam,püchimapuche.Külat’ipantu-meuakui,piam.Feichi ant·ə101 akutui, ņiʎantuņei, piam,tveichi domo; veichi ant·ə kureyeņealu,piam,tveichikəmedomo.13.Akui,piam,pəchimapuche.Fent·epun kəmelkalei, piam, wesakelu-meu. Finu koton102 niei, piam, plata

8.—Aguantaré,dijoesabonitamujer.—Saldré para la tierra del este112; medejarásunaseña,dijoelindiecito.—Bueno,dijoesabonitamujer.9. Entonces, cuando el indiecito iba asalir,dijoalabonitamujer:—Damelaseña.¡Yamevoy!10. Entonces le dejó señas esa bonitamujer.Ledejósupollera,sucamisaysurebozoesabonitamujer.Entonces partió el indiecito para el paísdel este. Tres años indicó como términodesuvueltaaestatierraelindiecito.11.—¿Aguantarástresaños?preguntóélaesabonitamujer.—¡Aguantaré!contestóella.Cuando salió el indiecito, estuvo tristeesabonitamujer.12. Entonces el indiecito quedó afueratresaños.Muyadentro[delpaís]anduvoelindiecito.Alostresañosllegódevuelta.El día de su llegada, fue vendida113 esamujer, ese día iba a casarse esa bonitamujer.13.Llegóelindiecito.Muybienaparejadoestuvo con respectoa su ropa. Una chaqueta fina tuvo,

97Literalmente:sitedominas(futuro).98Originaleliei.99Originalülküyalomismo§23.Cp.VIII1,7.100Naturalmentelapalabracastellana.101Originalant·a.102Cp.VIII2,45y56.

Page 32: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

32

zipuela,charuetipu103,t’əpueplata,puņalplata, yuntatiadol, plata chiʎa niei, piam,pəchimapuche.14.Akui,tvichit’awün-meu,kureyewalu-meu.T’awəlei,piam,kəmekewent’u.—¡Naqpe!piņei,piam,püchimapuche.Kəme kewent’uməlemun konpui, piam,pəchimapuche.Veimeu ņət’amkan ņei104. T’ürümüi105,piam, koila püchi mapuche konpulutveichikəmewent’u-meu.15. —Eimi, vot’ai106, piņei, piam, püchimapuche, ¿cheu túimi, pekelaeyu tfa-meu? piņei, piam. ¿Niepelaaimi duņu?vachi ant·ə ņət’amkawayu, piņei, piam,püchimapuche.16. —¡Fey-ürke mai! pi, piam, püchimapuche. ¿Chem duņu mlei tva, puvot’ai?pi,piam,püchimapuche.—Məlei mai kureyewen duņu; veimeumai t’auleyin tfa, pi, piam, tveichi puloņko.—¡Fey-ürke mai! pi, piam, püchimapuche.17. Tveichi epu kurewen mav’əl-mav’əlyevúi, piam; adkintukunumekei,piam,püchimapuche.—¡Fey-ürke mai, pu vot’ai! ¿Chuchi amkureņelu tva-mu? pi, piam, püchimapuche.—¡Fei tvei! piņei, piam;mav’əltoppelnievuiņu107 tveichi epukurewen,piam.

espuelas de plata, estribos en forma dejarro, chicote de plata, puñal de plata,cinturón,silladeplatatuvoelindiecito.14. Llegó a esa fiesta donde iban acasarse.Estabanreunidosloshombresdebien.—¡Desmonta!dijeronalindiecito.Se acercó el indiecito al lugar dondeestabanjuntosloshombresdebien.Entonceshuboconversación.Inventóunamentira el indiecito al acercarse a esoshombresdebien.15.—Tú, señor, dijeron al indiecito, ¿dedóndevienes,quenotehemosvistoporaquí? ¿No traerás acaso alguna noticia?hoytendremosconversación,ledijeronalindiecito.16. —¡Está bien! contestó el indiecito.¿Quécosahayaquí,señores?preguntóelindiecito.—Se trata de un casamiento114; por esoestamos reunidos aquí, dijeron esoscaciques.—¡Estábien!dijoelindiecito.17. Los dos novios se tenían abrazados;lesmiróalacaraelindiecito.—¡Está bien, señores! ¿Cuál es el novioporacá?preguntóelindiecito.—¡Ese ahí es! le contestaron; se teníanabrazadosdelcuelloesosdosnovios.

112Esdecir,laArgentina.113Esdecir,ibaacasarseo,searreglóelpreciodelamujer.Cp.VII,1,nota4.103Unaclasemuyfinadeestribosdeplata,queseensanchanhaciaabajocomojarros.104Talvezņət’amkanüioņətamkanniei;loúltimoestáeneloriginal.105Originalt’ereməicp.F.thùrùmigualar,ajustar,componer,dethùrigual,parejo.106Títulodehonor,propiamente«viejo»,comoelcastellanoseñor=latínsenior.107Cp.F.topelcogote;topeltuntopetarloscarnerosuhombres,cabezaconcabeza.

Page 33: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

33

18. —¡Fey-ürke, vot’ai yeņən! pi, piam,püchi mapuche. Inche mai nien dunun.TutunmaiPuelmapu.Allün ņət’am nien mai, pi, piam, püchimapuche.19.—¡Fey-ürkemai,vochəm!pinei,piam,puchi mapuche. ¡Nət’amkaleayin mai!piņei,piam,püchimapuche.—Felaimai,vot’aiyeņən,pi,piam,püchimapuche.20. “Miauken mai Puelmapu; ņiʎan maikülakaʎku t’ewa: kiñemai valiwaraņkapeso; kaņelu, doi kəme t’ewa, epuwaraņkavali;kaņelukülawaraņka.21.Veimeukəpaltunñiput’ewa.Fau-pleinantuku-choike-patun.Ina-plelevt’ipaimaikiñevüchachoike.Veimeu leikəmkunun108 ñi kiñe t’ewawaraņka valilu: epe difui, kiñetuwaicheveli”,pirkeipüchimapuche.22.Veimeupüchimapuchewit’at’iparkei,nakəmerkei109 ñi maleta, yemerkeitveichikəpam.“Kiñetu waichevlu tveichi choikeütüventuleeneu tvá”, pirkei püchimapuche;peņelərkeiñikəpam.Veimeulelilewerkeitveichikəmedomo.23. “Kanzai mai ñi t’ewa, pirkei püchimapuche. Ka leikəmən, epu waraņkavalichit’ewa,pirkei.Epe nüfúi mai, pirkei. Kiñechi t’ani maitvichi choike, pirkei püchi mapuche;üt’üventuleeneutfá”,pirkei;peņelərkeiñiüküʎa.

18.—¡Estábien,señores!dijoelindiecito.Yo tengo algo que decir. Vengo del paísdeleste.Muchasnoticiastraigo,dijoelindiecito.19. —¡Está bien, hijito! contestaron alindiecito.¡Tendremosconversaciónpues!ledijeron.—Asíserá,señores,dijoelindiecito.20. “Puesanduveenelpaísdel este; ahícompré tresperrosgalgos:unovaliómilpesos;elotro,unperromásfino,dosmil;yeltercerotresmil.21.Entoncestrajemisperros.Poracávineaperseguiravestruces.Másacásaliócorriendounavestruzmuygrande.Entoncessoltéamiprimerperrodevalorde mil; casi lo alcanzó, una vez le diovuelta”dijoelindiecito.22. Entonces se levantó de un salto elindiecito, bajó su maleta y trajo esapollera.“Cuando una vez dio vuelta a eseavestruz, él me dejó caer esto”, dijo elindiecitoymostrólapollera.Entonces abrió tamaños ojos esa bonitamujer.23. “Se cansópuesmiperro, continuóelindiecito. Solté al otro perro, que valíadosmil.Casiloagarró.Unavezcayóeseavestruz,dijo el indiecito, y me dejó caer esto”,[así]dijoymostrósurebozo.

114Literalmente:haypalabra,asuntodecasamiento.108CP.VI12,19.109Originalinakəmerke.

Page 34: CUENTOS ARAUCANOS REFERIDOS POR EL INDIO CALVUN (S J EN

34

Lelilewerkeitveichidomo.24. “Kanzai ñi t’ewa, pirkei; ka leikəmənküla waraņka valilu. Veimeuchochokəlen110 ñi t’ewa, pirkei. “¡Choo!¡kula waranka valilu! ¡choo! ¡kulawaraņka valilu!” pinmai ñi t’ewa, pirkeitvachi püchi mapuche. Veimeu nüpui,pirkei.Nüel tveichi choike üt’üventukunuleneutvá”,pirkei,peņelərkeiñikamiza.25.—¡Ai!¡fot!¡tvanifətta!¿Akutuimiam,püchi mapuche? pirkei tveichi kəmedomo.Wit’a-t’iparkei, mavülņepurkei püchimapuche.—¡Femņechi femiavuen, vot’ai yeņən!pirkeipüchimapuche.26.Veimeukat’irkeikureyewen.Veimeu kureyeturkei üñam püchimapuche. Tveichi kureņeavululelileweturkei.Tveichipuloņkolelilewerkei.Femņechifemərkeipüchimapuche.

Lamujerabriótamañosojos.24.“Secansómiperro,continuó;soltéalotroquevalíatresmil.Entoncesaniméami perro, dijo. “¡Choo! ¡tú que vales tresmil! ¡choo! ¡tú que vales tres mil!” dijepues a mi perro, [así] dijo el indiecito.Entonces [el perro] agarró al avestruz,dijo.Al ser agarrado este avestruz me dejócaeresto”;[así]dijoymostrósucamisa.25.—¡Ay! ¡porDios! ¡esteesmimarido!¿[Al fin] llegaste, indiecito? exclamó esamujerbonita.Se levantó de un salto y abrazó alindiecito.—¡De tal manera me sucedió esto,señores!dijoelindiecito.26.Entoncessecortóelcasamiento.En seguida el indiecito se casó con sumanceba.Eseotroqueibaacasarseabriótamañosojos.Loscaciquesabrierontamañosojos.Asílohizoelindiecito.

110Originalchochokəle.Enlapronunciaciónlanfinalseasimilafácilmentealañquesigue.