national senior certificate libanga 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3...

21
Emalungelo agodliwe Phenya EMAMAKI: 80 Lememorandamu inemakhasi la-21. GRADE 12 SISWATI LULWIMI LWASEKHAYA (HL) LIPHEPHA LESIBILI (P2) INDLOVANA/INDLOVULENKHULU 2014 IMEMORANDAMU NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12

Upload: others

Post on 09-Jun-2020

1 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Emalungelo agodliwe Phenya

EMAMAKI: 80

Lememorandamu inemakhasi la-21.

GRADE 12

SISWATI LULWIMI LWASEKHAYA (HL)

LIPHEPHA LESIBILI (P2)

INDLOVANA/INDLOVULENKHULU 2014

IMEMORANDAMU

NATIONAL SENIOR CERTIFICATE

LIBANGA 12

Page 2: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 2 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

TICONDZISO TEKUMAKA • Nangabe umhlolwa aphendvule imibuto lengetulu kwaleyo lelindzelekile, maka

timphendvulo letisekucaleni kuphela. (Umhlolwa akumelanga aphendvule indzabambhalo kanye nemibuto lemifisha encwadzini yinye.)

• Esigabeni A (Lulwimi Lwasekhaya neLulwimi Lwekucala Lwekwengeta), nangabe umhlolwa aphendvule ngato tonkhe totine tinkondlo, maka letimbili tekucala kuphela.

• Esigabeni B naC (Lulwimi Lwasekhaya), nangabe umhlolwa aphendvule imibuto lemibili kulemifisha nobe imibuto lemibili yetindzabambhalo, maka imphendvulo yekucala kuphela uyekele lelandzelako. Nangabe umhlolwa aphendvule yomine imibuto, maka kuphela imphendvulo yembuto wekucala kuleso naleso sigaba, nangabe aphendvule munye umbuto lonemibuto lemifisha namunye umbuto wendzabambhalo. Nangabe umhlolwa anika timphendvulo letimbili kantsi wekucala uneliphutsa ibe wesibili awunaliphutsa, maka imphendvulo yekucala kuphela uyekele lelandzelako.

• Nangabe umhlolwa anike timphendvulo letimbili lapho imphendvulo yekucala iliphutsa kantsi lena yesibili iliciniso, akumakwe imphendvulo yekucala yesibili ingamakwa.

• Nangabe tinombolo tetimphendvulo tinemaphutsa, maka ulandzele imemorandamu.

• Nangabe liphutsa lesipelingi litsikameta inshokutsi, akunganikwa limaki, kantsi nangabe inshokutsi ayitsikameteki, kunganikwa limaki.

• Umbuto wendzabambhalo: Nangabe indzabambhalo inemagama langaphasi kwalawo lemisiwe, umhlolwa angajeziswa ngobe vele sewutijezise yena ngekwakhe. Nangabe indzabambhalo iyindze kakhulu, umhlolwa akavunyelwe kwengca ngemagama langema-30 ngetulu kwelinani lelimisiwe lemagama bese incenye lelandzelako yendzabambhalo ayisanakwa.

• Imibuto lemifisha: Nangabe umhlolwa angafaki bokhulumile nangabe kufanele acaphune akangajeziswa.

• Imibuto lefuna timphendvulo letifuna LICINISO/LIPHUTSA, nobe LIPHUZU/ UMBONO, limaki kumele lehlukaniswe emkhatsini, i.e.nika linye limaki, yeLICINISO/LIPHUTSA, nobe LIPHUZU/UMBONO kantsi futsi limaki lesizatfu/ kwesekela/kucaphuna kumele linikwe kuphela nangabe incenye yemibuto yeLICINISO/LIPHUTSA, nobe LIPHUZU/UMBONO ingenaliphutsa. (Kungabonikwa limaki embutweni lofuna kwesekela nobe inchazelo (LICINISO/LIPHUTSA, nobe LIPHUZU/UMBONO) lobewuvele uneliphutsa kwasekucaleni).

• Imibuto lenetimphendvulo lapho kufanele ukhetse yinye khona ingabobekwa ngendlela lephikako.

Page 3: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 3 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

SIGABA A: TINKONDLO TINKONDLO LETIFUNDVWE EKLASINI UMBUTO 1 SONKONDLO UYAYITSANDZA IMVELO: SINGENISO: Kulesigaba kumele lohlolwako afakazele nobe aphikise lombono wekutsi sonkondlo uyayitsandza imvelo, abuye asho kutsi ngabe lombono wakhe unawo yini emaphuzu lesekelako enkondlweni nobe cha. UMTIMBA: Kulesigaba sendzatjanambhalo umhlolwa ulindzeleke kutsi abeke emaphuzu lafakazela kutsi sonkondlo uyayitsandza nobe akayitsandzi imvelo. Nankha emaphuzu langacoca ngawo: • Umusho wekucala nje enkondlweni udvumisa loko lokwembese umhlaba. (Ute

akubite ngemvunulo). • Usebentise imphindvwa kudvumisa buhle bemvunulo yawo umhlaba,

lokuyincenye yemvelo. Ngeke uyidvumise intfo nangabe awuyitsandzi. • Ubala tintfo temvelo latibona tiyincenye yebuhle labubonako, sib. Tinyoni

nemculo wato, (tincwincwi, tinconcodzi, tinsweti). • Ubala netinhlobo tetjani lobuyincenye yemvelo, asho kutsi benta umhlaba

ubukeke umuhle. (Lutindzi, insikani, umhlanga). • Ubabata buhle bemhlaba naloko lokuwumbonyile. (Timphendvulo titawehluka kodvwa kumele tihambisane nalokusenkondlweni). SIPHETFO: Kulencenye yendzatjanambhalo bahlolwa kumele basho kutsi lamaphuzu langenhla ngabe ayakufakazela ngempela kutsi sonkondlo uyayitsandza nobe akayitsandzi imvelo.

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO A. [10]

NOBE UMBUTO 2 2.1 Kusivetela sidvonsamoya/Kulapho tetsamelilwati titsatsa khona umoya. (1) 2.2 Yemhlaba wonkhe jikelele. (1) 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini lafuna kuyisho

angabekwa cala, njll. (Naleminye imibono yemukelekile).

(1) 2.5 Sisetjentiswe kahle ngobe sonkondlo ufuna kwekutsi lenkondlo yakhe lafuna

kuyihaya ihaywe ngaso sonkhe sikhatsi nakuto tonkhe tindzawo ize ivakale ingene ingenisise kuye nakubo bonkhe bantfu, njll.

(2)

Page 4: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 4 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

2.6 Ubuvete ngesicedzelelamcondvo/i-enjambamenti ngobe umcondvo

losemgceni wekucala uphelele emgceni lolandzelako/silinganisamcondvo (injabho nendzangalo). (Kunye kwaloku).

(2)

2.7 Ngumvangedvwa,/iliriki ngobe sonkondlo uveta imiva yakhe, njll. (2)

[10]

NOBE UMBUTO 3 3.1 Lilanga. (1) 3.2 Imvumelwanosigcino. (1) 3.3 Usho imisebe yelilanga. (1) 3.4 Kusivetela umbuto longayidzingi imphendvulo. (1) 3.5 Bukhona ngobe kuneluchumano loluvundlile/lolutjekile loluvetwa

ngulamagama latsi 'emandla' lasetindzaweni letehlukene kulemisho yenkondlo lemibili/Kuneluchumano siphambano loluvetwa ngulamagama latsi emandla na-emandla./Bukhulu nebukhulu. (Naletinye timphendvulo letishaya emhlolweni). (kunye kwaloku).

(2)

3.6 Sikhetseke kahle ngobe ubhekise elangeni. Lilanga libusa wonkhe umkhatsi.

Litsi naliphuma ekuseni, tonkhe tinkhanyeti tiyabaleka tinyamalale, inyanga yona iphambane nalo ivele ebusuku. Ngisho nebantfu imbala bayabaleka nalishisa kakhulu lilanga babhace emitfuntini nasetindlini, tilwane tibhace phasetihlahla. (naleminye imibono leyemukelekako).

(2)

3.7 Sibani sisho siphefu/lilambu bantfu labakhanyisa ngaso ebusuku, labanye

bakhanyisa ngagezi njalonjalo. Ngiyavumelana nalombono ngobe lilanga lona lisikhanyisela sonkhe, bantfu, titfombo netilwane emhlabeni wonkhe kantsi lona linye vo, njll.

(2) [10]

NOBE

UMBUTO 4 4.1 Ikhuluma ngemuntfu latsi abamvumele ahambe aye ekhaya leyise lapho

atawuhlala khona ngekuthula.

(1) 4.2 Umuntfu loshonile angeke umnike umphako ngobe angeke vele asawudla. (1) 4.3 Bekajabulile, alangatelela kuya ekhaya leyise/Bekajabhile. (Umugca 23).

(Naleminye imibono yemukelekile).

(1) 4.4 Konkhe loku kumele Nkulunkulu/Simakadze. (1)

Page 5: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 5 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

4.5 Umuntfu ufa yedvwana kute langampheleketela nasashonile. Ngisho

nasethuneni lakhe ulala yedvwa ngekwemtsetfo. Ngako-ke lendlela uyihamba yedvwana. (Leminye imibono).

(2)

4.6 Isembulela kwekutsi kukhashane ezulwini, loshonile uhamba angavalelisi

futsi akabuyi ngisho kutewuvusela tinini takhe emhlabeni. (Naleminye imibono yemukelekile).

(2)

4.7 Lwami luvo lutsi akwatiwa kwekutsi waba nayo yini inhlanhla yekufika kuyise,

kepha ngobe bekusifiso sakhe asahamba lapha emhlabeni, wayilungiselela lendlela ngekwemtsetfo, sitjelwa kwekutsi wangena, ngaphandle kwekutsi simehlulele. (Imibono itawehluka).

(2) [10]

NA

TINKONDLO LETINGAKAFUNDVWA EKLASINI UMBUTO 5 KUJULA KWENKONDLO: SINGENISO: Kulesigaba sendzatjanambhalo bahlolwa kulindzeleke kutsi baphawule kutsi inkondlo inemcondvo losobala nemcondvo lojulile. Basho kutsi loko kwentiwa kusetjentiswa kwelulwimi lolujulile lolutinongo, tisho, taga, njll. UMTIMBA: Kulesigaba sendzatjanambhalo kumele kuchazwe lokushiwo ngulenkondlo ngalokujulile, sib. • Sihloko asisho lichawe lemuntfu – sonkondlo usebentise sinongo sesifanisongco

kukhomba kubaluleka kwaloko lakhuluma ngako – sikhungo sekutfola lwati. • Lwati lwalesikhungo ulufanisa nekugeleta kwemanti lekumele anatfwe ngibo

bonkhe labomele lwati nemfundvo. • Lemfundvo letfolakala kulesikhungo ihlanteke njengemanti lahlobile, futsi ilukhuni

ngobe ijulukisa bafati nemadvodza afundze aze abemadzala – uwafanisa nekuphuma impandla.

• Lwati lolutfolakala kulesikhungo luhamba embili – ' lungungca embili.' • Lwati lolutfolakala kulesikhungo ludvume umhlaba wonkhe – ukufanisa

nekuhlokoma kwetihosha ngenca yekuvakala kwelwati lolufundziswa kulesikhungo.

(Timphendvulo titawehluka kodvwa kumele tihambisane nenkondlo yonkhe)

SIPHETFO: Kulencenye yendzatjanambhalo bahlolwa kumele basho likhono lasonkondlo ekusebentiseni lulwimi lwebunkondlo kusetfulela loko lafuna kusetfulela kona. Kumele basho kuphumelela kwakhe nobe kwehluleka kwakhe.

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO A. [10]

NOBE

Page 6: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 6 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

UMBUTO 6 6.1 Ibhekiswe kubantfu labatsandza kufundza kanye nemavila, njll. (1) 6.2 Uhlonipha ligama lelitsi emanti. (1) 6.3 Luphawu lwemandla/kutinikela/imphumelelo, njll. (1) 6.4 Kusho kwekutsi kumatima kufundza kuze uzuze ticu, njll. (1) 6.5 Luchumanosicalo/Kumuntfutisa/Sihabiso. (Kubili kwaloku). (2) 6.6 Ummango kufanele ukhutsatwe kutsi kufundvwe, kwakhiwe tikolo, kucashwe

bothishela, kube netikolo talabadzala, wonkhe umuntfu akhutsatwe kwekutsi akwati kutifundzela nekutibhalela, njll.

(2)

6.7 Lisivetela kwekutsi kufundza kute umkhawulo, ufundza uze ufe ngobe

imfundvo le sinkhwa semihla ngemihla. Labadzala abangahlali nje bangafundzi batsi bona ematfuba abo engca. Tikhona tikolo tasebusuku letilungiselelwe bona, akukhulunywa ngelusha, aluhlome lufundze, njll.

(2) [10]

SAMBA SIGABA A: 30

Page 7: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 7 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

SIGABA B: INOVELI UMBUTO 7: LIPHUME NEBOVU – BB Malangwane Ingwijikhwebu letfolakala enovelini: SINGENISO: Bahlolwa balindzeleke kutsi bachaze ingwijikhwebu kutsi yintfo lenjani embhalweni, sib. • Tetsamelilwati tiye tilindzele indlela letsite lekumele indzaba iphetse ngayo bese

kutfolakala kutsi iphetsa ngalenye indlela. • Kusho nangabe ikhona nobe ingekho ingwijikhwebu kulenoveli. UMTIMBA: Kulesigaba kumele bahlolwa basho tigameko letabangela kutsi bacagele luhlobo lwesiphetfo lesilindzelwe tetsamelilwati, sib. • Kulendzaba Lushwaulo waganwa nguTintfombi, washiya LaMagagula.

Tetsamelilwati tacabanga kutsi ngeke asabuya kuLaMagagula. • Kutekwa kwaTintfombi nekutfola kwabo bantfwana kwenta tetsamelilwati

ticabange kutsi ngeke vele asamkhumbula LaMagagugula. • Kungeti kwaLushawulo nafelwe bantfwana. • Kucoshwa kwenina. • Kuletfwa kwaTintfombi ekhaya laLaMagagula. • Nakuyiwa emkhayeni akekho lowacabanga kutsi tintfo tingaba ngalendlela letaba

ngayo, Lushawulo aze ashise nendlu yaTintfombi, angasamvumeli nekutsi akhokhe timphahla takhe.

(Naleminye imibono leveta ingwijikhwebu kulenoveli yemukelekile) SIPHETFO: Kulesigaba sendzabambhalo bahlolwa balindzelwe kutsi bavete lamaphuzu lalandzelako: • Kuphumelela nobe kwehluleka kwembhali kwetfula ingwijikhwebu enovelini. • Kubumbana kwengwijikhwebu naloko lobekulindzelwe tetsamelilwati. (Timphendvulo titawehluka).

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO B. [25]

NOBE UMBUTO 8: LIPHUME NEBOVU – BB Malangwane 8.1 Tatsi tinhlupheko timengamile waya kumkamfundisi lapho befika

bamkhulekela khona nobe yena abesatsetse sincumo sekutsi uyashiya kaKhumalo. Ngiko nje atsatsa ngekutsi umthandazo unemandla.

(2)

8.2 Lokubamnyama kwalolugadlwana kuveta simo sekuphuya njengobe

LaMagagula abengenamali yekutsenga tidzingo takakhe njengensipho yekugezisa bantfwabakhe ngenca yekushiywa nguLushawulo.

(2)

Page 8: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 8 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

8.3 Bahlolwa kulindzeleke kutsi banyomule imisho lekhomba kutsi umlandzi

wesitsatfu longumatiwakokonkhe, wati ngisho nalokucatjangwa nobe lokufiswa ngumlingisi enhlitiyweni yakhe. Sib. Kusho LaMagagula ngenhlitiyo/Wafisa sengatsi lamakhosikati lathandaza nawo ayambonisa lemihlolo. (Naleminye imisho leveta loko yemukelekile).

(2)

8.4 Kulesikhatsi salomuhla bugebengu, kuhlukunyetwa nekushushumbiswa

kwebantfwana kusematseni, ngaloko-ke kungaba yintfo lenhle nangabe becwaya kutsatsa tintfo labanikwa bantfu labangabati kuphephisa timphilo tabo. (Imbono itawehluka kodvwa ihambisane nembuto).

(2)

8.5 Nakufundzisiswa letheksthi, kuyavela kutsi emasikonhlalo emndeni

waLushawulo asintfu ngobe Lushawulo unesigici sakhe lekuhlala yena yedvwa kuso njengemnumzane welikhaya, lokungenteki emindenini lephila simanje.

(2)

8.6 Tento taLushawulo kulesitsembu sakhe ngito letadala ingcabano emndenini

wakhe, sib. Kuganwa kwaLushawulo kwamenta wakhombisa kutsandza Tintfombi kwengca LaMagagula ngobe yena abehlala naye esilumbini/ Kuphemba lomunye umuti eceleni, njll (Timphendvulo titawehluka kodvwa tesekelwe ngekubhekisa encwadzini).

(2)

8.7 Lushawulo besekatsetse Tintfombi ahlala naye eJozi ngenhloso yekwakha

umuti wesibili, asakhohliwe ngaLaMagagula. Kodvwa umvundla tawuncandza embili ngobe Tintfombi wasuke wamphosisela, watfolakala anemaphutsa lamanyenti, lokwamenta wabuyela kuLaMagagula, emva kwemkhaya. (Naleminye imibono yemukelekile).

(2)

8.8 Umbono wembhali kulenoveli kucwayisa tetsamelilwati takhe ngetintfo

letenteka emimangweni lesiphila kuyo, sib. Kunekwesweleka kwemisebeneti nobe ngabe ufundzile/Emishadweni kunetinkinga letehlukahlukene njengato leti letibukene naLushawulo/Emimangweni kunetinkholelo letehlukene, tebuKhrestu netendzabuko, njll (Timphendvulo titawehluka kodvwa kube kubhekiswa encwadzini).

(2)

8.9 Labantfwana baKhumalo sikhatsi lesinyenti bahlala nenina. Nguye lekumele

afundzise bantfwana ngemihambo nemasiko eSiswati mayelana nesigici sababe ekhaya. Liphutsa linaye/Kungabi khona kwaLushawulo ekhaya esikhatsini lesinyenti, bantfwana baze bamkhohlwe, sigici sihlale sisodvwa njalo ngiko lokwenta liphutsa libe kuye. (Imibono itawehluka).

(2)

8.10 Ngekwelisiko leSiswati, Liswati lingateka nobe bangaki bafati, kuphela nje

nakanato tinkhomo tekubalobola. Lushawulo ulandzela emasiko abogogomkhulu. Intfo lona ngayo kubabandlulula akhetse liphela emasini, njengobe bekenta ngaLaMagagula naTintfombi/Lomkhuba waLushawulo wekutsatsa sitsembu bewutamfaka enkingeni njengekutfola tifo, njengobe Tintfombi amchamukela nemntfwana longasuye wakhe. (Imibono itawhluka).

(2)

8.11 Lesaga sisho kutsi lojabula muva nguye loncono kunaloyo lojabule kucala.

Loku kwesekelwa ngekuhlupheka kwaLaMagagula kodvwa ekugcineni kwabanguye lobukwako sekacanasa emtini wakhe ngalokukhulu kukhululeka ngobe sewugeziwe kutsi akusuye umtsakatsi njengobe abecatjangelwa.

(2)

Page 9: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 9 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

8.12 Imibono itawehluka. Labanye bangaya emaphoyiseni kute avalelwe

ahlawuliswe, kubuye imphahla yakhe/kuya kubosonhlalakahle bamsite engcondvweni nekumsita ngetembatfo, njll.

(3) [25]

NOBE

UMBUTO 9: KUBAMBA LETINGELAKO – DE Nkosi Ingwijikhwebu letfolakala enovelini: SINGENISO: Bahlolwa balindzeleke kutsi bachaze ingwijikhwebu kutsi yintfo lenjani embhalweni, sib.Tetsamelilwati tiye tilindzele indlela letsite lekumele indzaba iphetse ngayo bese kutfolakala kutsi iphetsa ngalenye indlela. Abasho nangabe ikhona nobe ingekho ingwijikhwebu kulenoveli. UMTIMBA: Kulesigaba kumele bahlolwa basho tigameko letabangela kutsi bacagele luhlobo lwesiphetfo lesilindzelwe tetsamelilwati, sib. • Kulendzaba Mphikeleli ucala angumuntfu lobukeka ungatsi utawugcina

ahlupheka ngalendlela labengamukelwa ngayo emmangweni boTsabetse nasesikolweni. Kodvwa wagcina adlondlobele aphumelele kahle etifundvweni takhe wakhetfwa waba ngusosifundzave esiphetfweni salencwadzi.

• Indela Sikhulu Tsabetse labetondza ngayo Mphikeleli ekucaleni kwalendzaba, akekho labecabanga kutsi bangacolelana esiphetfweni salenoveli. Ekucaleni wamncisha indzawo yekuhlala, wazama kumcoshisa esikolweni, wamfihlela tincwadzi telwati ngebatali bakhe. Ekugcineni wagcina acolisa kuMphikeleli wabye waveta netincwadzi letisho lapho batali bakhe bangcwatjwa khona lekusiphetfo lesiyiveta kahle ingwijikhwebu.

• Ekucaleni kwalenoveli Mphikeleli uyandzindza akanabatali, kubukeka ngatsi utawuba ngundzindzasitsebeni imphilo yakhe yonkhe. Nayitfutfuka lenoveli, utsandzana naKhulumile bayashada. Ekupheleni kwayo ugcina asanemuti, angubabe lohloniphekile, abusiswe ngendvodzana layetsa ligama lababe wakhe Velakhe.

(Naleminye imibono leveta ingwijikhwebu kulenoveli yemukelekile). SIPHETFO: Kulesigaba sendzabambhalo bahlolwa balindzelwe kutsi bavete lamaphuzu lalandzelako: • Kuphumelela nobe kwehluleka kwembhali kwetfula ingwijikhwebu enovelini. • Kubumbana kwengwijikhwebu naloko lobekulindzelwe tetsamelilwati. (Timphendvulo titawehluka).

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO B. [25]

NOBE

Page 10: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 10 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

UMBUTO 10: KUBAMBA LETINGELAKO – DE Nkosi 10.1 NguMphikeleli, ngoba ukhombise kuwukhatsalela ummango

ngekuwusebentela njengemeya/Ufundzile uneticu tekuphatsa bomasipala/ Uphumelele ngemalengiso kuyo yonkhe imiphumelamcoka naleyo letfutfukisako. (Imibono itawehluka kodvwa yesekelwe ngalokusencwadzini). Kunye kwaloku.

(2)

10.2 Ngumtsetfo lotsi bonkhe bantfwana labangaphasi kweminyaka le-18

banelilungelo lekufundza.

(2) 10.3 Ngumlayeto wekutsi bantfu bangabonakala basezingeni lelilinganako kodvwa

kubo bobabili ukhona loncono kunalomunye. BoMphikeleli naMagumeni bebababonakala basezingeni lelifanako kodvwa letinkhulumo taveta kutsi imisebenti yaMphikeleli lemihle imente waba yintsandvokati ebantfwini.

(2)

10.4 Ingumbono. Akukho umuntfu loneliciniso laloko. NaKhulumile imbala uyasho

kutsi loku kusadzinga kucwaningisiswe ngetindzaba tebutsakatsi letihambelana nemalumbo. (Naleminye imibono yemukelekile).

(2)

10.5 Bahlolwa batawunika timphendvulo tabo babhekise kulemibhikisho

lebonakala mihla nemalanga ikhalela tinsita. (Imibono itawehluka).

(2) 10.6 Hulumende wasungula umklamo wetinsuku le-16 tenyanga yeNgongoni

tekuvikelwa kemalungelo alabasikati nebantfwana. Nekutsi umuntfu lotawuhlukumeta lomsikati kumbe umntfwana utawuvalelwa ejele.

(2)

10.7 Bahlolwa kufanele bavumelane nalombono.

Kufanele bavete kutsi umlingisi losicaba ngulonjani, besekele ngekuncoba kaMphikeleli kuto tonkhe tintfo. Uphumelela ngemalengiso kusukela esikolweni aze ayoba ngusosifundzave kungekho lapho aba nebumatima khona.

(2)

10.8 Letheksthi yenteka masinyane emva kwelukhetfo lwaboSosifundzave,

lokukutsi seyifikisa indzaba esicongweni sayo. Lapha balingisi sebatitsatsela tincumo, ngiko nje naLotifiso atsi yena ubona ngatsi kutawuphumelela Magumeni.

(2)

10.9 Thishelanhloko wanika Mphikeleli litfuba lekutsi licala lakhe lekucoshwa

esikolweni litsetfwe kabusha lapho naye atawufika nalotammela, lokwenta kutsi sincumo sekucoshwa esikolweni sicinywe. Ngiko lokwenta kutsi afundze agcine aphumelela aze afike kulelizinga lakulo esiphetfweni salenoveli.

(2)

10.10 Magumeni uphumelela ngelicophelo lelisetulu cishe kuyo yonkhe

imiphumelamcoka naletfutfukisako, Mphikeleli yena uphumelela ngemalengiso. Loku kuhambisana ncimishi nalokwenteke esiphetfweni salenoveli lapho Mphikeleli akhetfwe waba ngusosifundzave kunaMagumeni.

(2)

Page 11: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 11 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

10.11 Lenkhulumo ingemaciniso. Mphikeleli uyindvodza yaKhulumile, ngaloko

kukhuluma kwakhe ngebutsakatsi nemalumbo kungenteka kumcabangisa kutsi naMphikeleli angahle abulawe kute angasitfoli lesikhundla sasosifundzave.

(2)

10.12 Magumeni ngalelilanga Mphikeleli lamvakashela ngalo kakhe, wacolisa ngako

konkhe labekwenta Mphikeleli, wabuye wakhipha tincwadzi telwati lwekungcwatjwa kwebatali bakhe. Kwatsi emva kwaloko washona. Loku kufakazela kutsi bekabikelwa kutsi sewutawushona.

(3) [25]

SAMBA SIGABA B: 25

Page 12: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 12 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

SIGABA C: UMDLALO UMBUTO 11: KWAHLWA EMINI – JJ Thwala Kubumbana kwebadlali nesimonhlalo/sibekandzaba emdlalweni wonkhe. Kubhekiswa ebadlalini labatsatfu labamcoka: Mkhalelwa, Makhosi naNkhanise. SINGENISO: Bahlolwa balindzeleke kutsi bachaze kutsi simonhlalo/sibekandzaba emdlalweni kusuke kukhulunywa ngani, sib. Indzawo, sikhatsi, umoya, njll. UMTIMBA: Kulesigaba kumele bahlolwa babasho balingisi labamcoka netinhlobo tesimonhlalo/sibekandzaba letikulomdlalo, sib. Badlali labatsatfu labamcoka lekutawubhekiswa kubo kulendzabambhalo: (Shano kubaluleka kwabo endzabeni, sib. Mkhalelwa, Makhosi naNkhanise baphatselene nemdlalo kusuka ekucaleni kute kuyewufika ekugcineni kwawo. Nakungakhishwa bona, tikhona tigameko letimcoka letingaphazamiseka emdlalweni) • Simonhlalo/Sibekandzaba sendzawo nekubumbana/kungabumbani nebadlali

labamcoka. Sib. Indzawo ibekwe ngalokusobala kutsi kuseLusizini lapho kuhlala khona sive

sakaNhlapho, lapho kunesigodlo lesitawuphatfwa nguMakhosi umdlali lomcoka.

Lomdlalo ucala lapho boNkhanise naMakhosi, badlali labamcoka, bahleli phasi kwesihlahla babuka emadlelo etinkhomo takabo. Lendzawo ubumbene nabo njengemadvodzana asebukhosini lekubantfu labatawufuya njengobe Makhosi atawutsatsa bukhosi nje.

Indzawo labafela kuyo kuyabonakala kutsi kusemakhaya lapho kunemawa nemadvwala khona.

(Timphendvulo titawehluka kodvwa onkhe emaphuzu abhekiswe emdlalweni). • Simonhlalo/Sibekandzaba sesikhatsi:

Bahlolwa kumele basho emaphuzu esimo sesikhatsi kutsi sibumbene nobe asikabumbani nalabadlali labamcoka. Sib. Sikhatsi saseNtfwasahlobo nakwenteka lomdlalo. Loko kuhambelana

nemadlelo labenconywa boNkhanise naMakhosi ngalesikhatsi bakhuluma ngesincumo seyise. (Lesikhatsi sibuye savetwa yinkhulumo yaLaJele naNtfwasahlobo).

Sikhatsi sekubusa kwemakhosi nekulandzelwa kwemasiko esive seMaswati, lapho umndlunkhulu alotjolwa sive, naleminye imihambo yendzabuko.

(Timphendvulo titawehluka) • Simonhlalo/Sibekandzaba semoya: Umoya weludlame nekubophelana emancina enyatsi. – Imphi emkhatsini

wemacembu aboNkhanise naMakhosi Kuyahlonishwa. – Umyalo waMkhalelwa uyahlonishwa nanobe bantfu

bangenetiseki ngalesincumo sakhe – Livi lenkhosi aliphikiswa, nemasiko ayahlonishwa.

Umoya wekuvelana. Bangani baMakhosi naNkhanise bavelana nabo kutsi ngatsi bangaphumelela kutsatsa bukhosi.

(Timphendvulo titawehluka)

Page 13: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 13 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

SIPHETFO: Kulesigaba bahlolwa baphawula ngekubumbana kwebadlali nesimonhlalo kutsi ngabe kusetjentiswe kahle yini njengobe kushiwo endzabenimbhalo yonkhe.

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO B. [25]

NOBE UMBUTO 12: KWAHLWA EMINI – JJ Thwala 12.1 Angisuye umuntfu lohambako. Ngihlala ndzawonye sikhatsi lesinyenti. (2) 12.2 Imibono itawehluka. Labanye batawuvuma besekele ngekutsi Sicongo

ulilunga lelibandla leMfelandzawonye lelenta lisu lekubulala Makhosi. Kuta kwakhe kuMakhosi bekatowuva emanti ngelubhoko kutsi kukhona yini tinsolo lanato ngabo njengelibandla/labanye batawala besekele ngekutsi Sicongo angahle abetele kutetincengela kuMakhosi kutsi amkhumbule embusweni wakhe.

(2)

12.3 Yebo uhamba khona. Lotililo ngumake waMakhosi lebekamcwayisa

umntfwanakhe ngekucaphela Nkhanise nebangani bakhe, naNtfwasahlobo umecwayisa ngekutsi ehlukane naSicongo longumngani waNKhanise.

(2)

12.4 Umbhali ufuna kusecwayisa ngebantfu lesitibandzakanya nabo labenta ngatsi

bayasitsandza kantsi basidvonsela ekufeni. Loku kufana naSicongo lohlekisa Makhosi kute atomenta anganaki ingoti lamdvonsela kuyo.

(2)

12.5 Lamavi aliciniso lelikhulu. Umuntfu loyinyoka ngulokuhlekisa kantsi ngekhatsi

akakutsandzi. Sento saSicongo kuMakhosi siyingoti kakhulu ngiyo lendzaba Ntfwasahlobo asifanisa nenyoka.

(2)

12.6

Sicongo akati kutsi Makhosi uyabona kutsi uhlangene naNkhanise kulombango webukhosi. Ngiko lokumenta avume nekutsi ayokhuluma naye njengemuntfu langamcabangeli lutfo.

(2)

12.7 Lenkhulumo iliciniso. Bantfu labanyenti benta bungani lapho babona inzuzo

khona. Emagama aNtfwasahlobo latsi 'kusho kona kutsi nami ngitawulala umlalelafutsi sengimkhulu,' achaza kutsi besacothele kutsi utawutfola sikhundla ngaletecwayiso latiletsela Makhosi.

(2)

12.8 Lomdlalo wenteka entfwasahlobo lapho tihlahla seticala kuhluma khona.

Inkholelo yebantfu kutsi lesikhatsi sihambelana kakhulu nebantfu labagula ngengcondvo, ngiko lokwenta kutsi tinkhulumo taNtfwasahlobo tinganakwa ngoba kucatjangwa kutsi uyagula.

(2)

12.9 Lesakhiwana lesingenhla sineligalelo ekutfutfukeni kwalomdlalo ngoba

siyincenye yesicakacaka lesichubela umbango esicongweni salomdlalo. Uma singakhishwa umdlalo uyaphazamiseka. (Imibono itawehluka).

(2)

Page 14: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 14 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

12.10 Esiphetfweni salomdlalo Makhosi ugcina ancobile alichawe lemdlalo. Kuphila

kwaNtfwasahlobo, atsatse tindzaba netecwayiso atiletse kuMakhosi ngiko lokwamsita kutsi agcine aphumelele ekugcineni, asindze ekubulaweni nguNkhanise nelibandla lemfelandzwonye.

(2)

12.11 Umbhali uphumelele kuveta Ntfwasahlobo njengemlamuli. Kukhomba kutsi

Ntfwasahlobo umgumlamuli bahlolwa abavete lamaphuzu lalandzelako: Kutjela LaJele kutsi akatjele Nkhanise kutsi bukhosi abusibo bakhe ngoba akasuye wakaNhlapho. Uya kuLotililo utsi akatjele Makhosi angayekeli kulwela bukhosi ngoba bakhe. Uya kuMkhalelwa umtjela kutsi akakhulume liciniso asho tizatfu letenta akhetse Makhosi kutsi abe yinkhosi. Uya kuNkhanise uyomtjela kutsi akayekele kulwela bukhosi lobungesibo bakhe. (Naleminye imibono lefakazela kutsi ungumlamuli). (Kunye kwaloku).

(2)

12.12 Imibono itawehluka ifake ekhatsi loku lokulandzelako: Labemela Makhosi

batawesekela ngekutsi vele bekalitibulo laMkhalelwa, ngaloko bukhosi bebubakhe. (Naleminye imibono leyemukelekako). Labemela Nkhanise batawesekela ngekutsi Nkhanise abetati alitibulo lakaNhlapho, akekho lowake wamtjela ngekutsi ungumlanjwana ngaphandle kwaNtfwasahlobo naye lebekucatjangwa kutsi uyatigulela nje. (Naleminye imibono leyemukelekako).

(3) [25]

NOBE

UMBUTO 13: UMVUZO – NS Nzima Kubumbana kwebadlali nesimonhlalo/sibekandzaba emdlalweni wonkhe. Kubhekiswa ebadlalini labatsatfu labamcoka: Batjele, Satile naMlandzeli SINGENISO: Bahlolwa balindzeleke kutsi bachaze kutsi simonhlalo/sibekandzaba emdlalweni kusuke kukhulunywa ngani, sib. Indzawo, sikhatsi, umoya, njll. UMTIMBA: Kulesigaba kumele bahlolwa babasho balingisi labamcoka netinhlobo tesimonhlalo/ sibekandzaba letikulomdlalo, sib. • Badlali labatsatfu labamcoka lekutawubhekiswa kubo lendzabambhalo:

(Shano kubaluleka kwabo endzabeni, sib. Batjele, Satile naMlandzeli, baphatselene nemdlalo kusuka ekucaleni kute kuyewufika ekugcineni kwawo. Nakungakhishwa bona, tikhona tigameko letimcoka letingaphazamiseka emdlalweni)

• Simonhlalo/Sibekandzaba sendzawo nekubumbana/kungabumbani nebadlali

labamcoka. Sib. Tingcoco taBatjele neliklasi tenteka esikolweni/emtatjeni wetincwadzi.

Abatfolakali endzaweni lengahambelani nabo njengebafundzi. Tikhulumi letinjengaboSiwela naboDokotela Mkhubu beta esikolweni

iMkhuphukantsaba kutewucocisana nebafundzi ngeTekwelapha.

Page 15: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 15 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

Ngekungalaleli kwaMlandzeli ugcina asejele endzaweni yebantfu labananesimilo lesifana nesakhe Mlandzeli.

Satile ngekungalaleli teluleko taBatjele ugcina aphetfwe sifo sembulalave, asesibhedlela endzaweni yalabagulako. Njll.

• Simonhlalo/Sibekandzaba sesikhatsi:

Bahlolwa kumele basho emaphuzu esimo sesikhatsi kutsi sibumbene nobe asikabumbani nalabadlali labamcoka. Sib. Sikhatsi salomuhla setikolwa lapho sekufundvwa khona ikharikhulamu

lensha etikolweni.– Bafundzi baseMkhuphukantsaba babonisana ngemfundvo yemakhono nemiphumelamcoka, lokuluhlelo lolusha lolukhombisa kutsi lomdlalo udlala esikhatsini salomuhla.

Tikhatsi tesifo sembulalave lapho bantfu bagcwele etibhedlela ngenca yaso. (Naletinye timphendvulo letishaya emhlolweni temukelekile).

• Simonhlalo/Sibekandzaba semoya:

Umoya wekusebentisana – basebenta ngemacembu. Kuyahlonishwa – boBatjele balalela imiyalo yebatali nebafundzisi babo. Kuvana kwabomakhelwane – LaNgwenya naLaMbuli bahlalisene

ngekuvana. Umoya welutsandvo – ngalesikhatsi Satile naMlandzeli baphume endleleni,

Batjele nelicembu lakhe batinika sikhatsi babayala bababonisa indlela lenhle yekutiphatsa ngobe babatsandza.

(Naleminye imibono lenembako yemukelekile). SIPHETFO: Kulesigaba bahlolwa baphawula ngekubumbana kwebadlali nesimonhlalo kutsi ngabe kusetjentiswe kahle yini njengobe kushiwo endzabenimbhalo yonkhe.

BONA EMARUBHRIKI EKUMAKWA KWENDZABAMBHALO SICHIBIYELO B. [25]

NOBE UMBUTO 14: UMVUZO – NS Nzima 14.1 Kusebenta ngekubambisana nalabanye njengelilunga lelicembu, inhlangano

nemmango ngemphumelelo/Kukhombisa kuvisisa umhlaba njengeluchungechunge lwetehlakalo ngekubona kutsi simongcondvo sekusonjululwa kwetinkinga asihambi sodvwa. (Munye kuphela).

(2)

14.2 Simo setepolitiki yalomuhla kuhulumende kuphishekiwe kuntjintjwa emagama

emadolobha, sib. iPitoli – iTshwane/iNaspoti- iMbombela/iPitersburg – iPolokwane, njll. Kunjalo netitaladi nemigwaco. (Timphendvulo titawehluka kodvwa tinembe embutweni). (Naleminye imibono yemukelekile).

(2)

14.3 Lingasifanela kakhulu ngobe kusenebantfu labakhala ngekwakhelwa tindlu

ngobe basuswe etindzaweni lekutsiwa abakafaneli kutsi bakhe khona njengasemikhukhwini labatakhela yona bantfu.

(2)

Page 16: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 16 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

14.4 Tingcoco taSiwela neliklasi laboBatjele tiveta sobala tinkholelo tebantfu

bendzabuko/Lucwaningo lolwentiwa etigodzini letehlukene tebukhosi, sib. BakaMahlalela, Mnisi, Mtsetfwa, Ngomane, njll. (Naletinye timphendvulo letinembako temukelekile).

(2)

14.5 Simonhlalo sesikhatsi kulomdlalo sikhatsi sanyalo lapho sekuntjintje khona

netindlela tekufundzisa, lapho sekuyimfundvo yemakhono nemiphumelamcoka nemiphumela letfutfukisako yekufundza.

(2)

14.6 Lomdlalo uwufezile lomgomo. Bangiswako kulomdlalo nguBatjele. Ugcine

alichawe ngobe ugcine aphumelele ngemalengiso etifundvweni takhe

(2) 14.7 Kulomdlalo boBatjele naSatile bacoca ngetinyoni endlini yemtapolwati/Batjele

naSatile bacoca naLaNgwenya ngetilwane/Siwela ucoca neliklasi laboBatjele ngetinhlobo tetimphandze netihlahla letimitsi yekwelapha. Konkhe loku kuyincenye yemvelo. (Tibonelo titawehluka).

(2)

14.8 Indlelanchubo yekufundzisa kulomdlalo ikhombisa lenkhulu intfutfuko lapho

sekufundvwa ngendlela yekucocisana, ngekusebentisa emalunga emmango, imfundvo lemiselwe imiphumela nemakhono, njll. (Timphendvulo titawehluka kodvwa kumele ticashunwe encwadzini).

(2)

14.9 Lomdlalo awunatigameko letentekako letingadlalwa nobe letingabukelwa

tidlalwa badlali bawo. Lokukhona emdlalweni wonkhe yinkhulumiswano kuphela kusukela ekucaleni kwawo kute kube sesiphetfweni sawo. Ngaloko-ke ungafanela kuba ngumdlalo lofundvwako nje kuphela nekulalela inkhulumiswano yebadlali. (Imibono itawehluka kodvwa kwesekelwe ngekucaphuna encwadzini).

(2)

14.10 Siwela yinyanga leyelapha ngesintfu. Kubalulekile kutsi bantfwana

bafundziswe ngelwati lwekwelapha ngendlela yendzabuko. Siwela uphatselene nengcikitsi yalomdlalo, imfundvo, ngoba uyabafundzisa ngetinhlobo tetifo nekwelashwa kwato. Ubuye abafundzise ngebudlelwane emkhatsini wekwelapha kwaseNshonalanga nekwendzabuko.

(2)

14.11 Ludvweshu emkhatsini waLaNgwenya naLaMbuli kubangwa kutsi inyanga

ifunani esikolweni. LaNgwenya akakuvisisi loko kantsi LaMbuli uyakwesekela loko/Ludvweshu emkhatsini waBatjele naSatile kubangwa similo saSatile.

(2)

14.12 Lesaga sisho kutsi tecwayiso letinebuhlakani atisheshi kutsatselwa enhloko.

Kulomdlalo tecwayiso taBatjele kuboMlandzeli naSatile, tekwehlukana netindlela tebubi batibona kamuva sebasetinkingeni Satile sekagula, asesibhedlela, Mlandzeli sekaboshiwe. (Naleminye imibono yemukelekile).

(3) [25]

SAMBA SIGABA C:

SAMBA SAKO KONKHE: 25

80

Page 17: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 17 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

TICHIBIYELO SICHIBIYELO A EMARUBHRIKI EKUMAKA TINKONDLO

EMARUBRIKI EKUMAKA

INDZABAMBHALO YETINKONDLO

LULWIMI LWASEKHAYA

10 EMAMAKI

LULW

IMI

Sakh

iwo,

kut

sele

lana

em

anti

kwem

ibon

o ka

nye

nese

tfulo

. Lu

lwim

i, um

oya.

N

esita

yela

lesi

setje

ntis

iwe

endz

aben

imbh

alo

Emalengiso

Kunekubumbana kwesakhiwo - Singeniso nesiphetfo kungemalengiso. -Imibono yakheke kahle yatfutfukiswa ngemalengiso. -Lulwimi, liphimbo nesitayela kuvutsiwe kungemalengiso.

Licophelo lelisetulu

-Itheksti yakheke

ngelicophelo lelisetulu.

- Singeniso nesiphetfo kusecophelweni lelisetulu.

- Imibono ilandzeleka kalula.

-Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile kuhambisana nenjongo.

- Umbhalo wetfulwe kahle.

Lokuncomekako -Sakhiwo lesicacile

nemibono levakalako.

- Singeniso nesiphetfo naletinye tindzima kubumbene.

- Imibono iyevakala

Lulwimi, liphimbo nesitayela kulungile .

Lokwenetisako - Kunebufakazi

lobutsite besakhiwo.

- Umbhalo awuvisiseki futsi awukabumbani.

- kunemaphutsa lambalwa elulwimi, -liphimbo nesitayela lokufanene.

-Tindzima tikahle.

Lokulingene - Sakhiwo siveta

emaphutsa ekuhlela.

- Imibono ihlangahlangene.

- Kunemaphutsa elulwimi.

-liphimbo nesitayela akuhambisani nenhloso yembhalo.

-Tindzima tinemaphutsa.

Lokuyincenye - Kwetfuleka kabi nekungahleleki kwesakhiwo kwenta imibono ingevakali. - Emaphutsa elulwimi. nesitayela lesingakalungi kwenta umbhalo longenamphumelelo.

- Tindzima tinemaphutsa.

Lokungenamphumelelo - Kulikhuni kubona kutsi

sihloko silandzelwe. - Akunabufakazi

bekuhlela futsi akuvakali.

- Lulwimi lunemaphutsa lamanyenti.

- liphimbo nesitayela lokungakalungi.

- akunatindzima nekubumbana.

LOKUCUKETFWE Kuvisisa sihloko. Kujula kwemibono, kwesekela nekuvisisa inkondlo

7

80–100% 6

70–79%

5

60–69%

4 50–59%

3 40–49%

2 30–39%

1 0–29%

Emalengiso

- Uvisisa sihloko ngalokujulile, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi.

- Timphendvulo letingemalengiso: 90%+. Timphendvulo letisecophelweni lelisetulu: 80 – 89%.

- Tinhlobo letehlukile temibono lebanti lehehako tesekelwe ngemalengiso ngekucaphuna enkondlweni.

- Uvisisa luhlobo lwembhalo kanye nenkondlo ngemalengiso.

7 80

– 1

00%

8–10

7–7½

7–8

Page 18: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 18 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

- Lokuncomekako - Ukhombisa kuvisisa

abuye ahumushe sihloko ngalokuncomekako.

- Imphendvulo inemininingwane lencomekako.

- Unikete imibono levakalako, kepha ayikesekelwa yonkhe ngendlela lelindzelekile.

- Kunebufakazi bekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokuncomekako

5 60

–69%

7–8

6½–7½

6–7

5½–6½

5–6

- Lokwenetisako - Uhumushe sihloko

ngalokwenetisako. lamanye emaphuzu awakahlolisiswa

- Kunemaphuzu latsite lamahle lasekele sihloko. Leminye imibono yesekelwe kepha bufakazi kulesinye sikhatsi abenetisi.

- Kunekuvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngalokwenetisako.

4 50

–59%

6–7

5½–6½

5–6

4½–5½

4–5

Licophelo lelisetulu

- Uvisisa sihloko ngelicophelo lelisetulu, kwehlwaywe tonkhe tinhlangotsi ngalokwenetisako.

- Timphendvulo letinemininingwane lephelele.

- Kunikwe tinhlobo letehlukene temibono levakalako, yesekelwe kahle ngekucaphuna enkondlweni.

- Uvisisa luhlobo lwembhalo nenkondlo ngelicophelo lelisetulu.

6 70

–79%

7½–8½

7–8

6½–7½

6–7

Page 19: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 19 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

Lokulingene

- Umtamo lolingene wekuphendvula umbuto.

- Imphendvulo ikhombisa lwati loluncane ngesihloko.

- Imibono ayenelisi kunekusekela lokuncane lokuchamuka enkondlweni.

Umfundzi usengakaluvisisi luhlobo lwembhalo nobe inkondlo.

3 40

–49%

5–6

4½–5½

4–5

3½–4½

3–4

Lokuyincenye

- Akavisisi sihloko. - Imphendvulo

inekuphindzaphindza kulesinye sikhatsi iphumile esihlokweni.

- Imibona ayikajuli, emaphutsa ekihumusha/ Imibono ayikasekelwa ngalokusenkondlweni.

- Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.

2 30

–39%

4–5

3½–4½

3–4

1–3½

- Lokungenamphumelelo - Imphendvulo

iinekuhamisana lokutsite nesihloko kepha kulikhuni kuyilandzela nobe esikhatsini lesinyenti iyanhlanhlatsa.

- Wehlulekile kuphendvula sihloko.

- Umfundzi akanalwati lweluhlobo lwembhalo nobe inkondlo.

1 0–

29%

3–4

1–3½

0–3

[10]

Page 20: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 20 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe Phenya

SICHIBIYELO B EMARUBHRIKI EKUMAKA INDZABAMBHALO YENOVELI NEMDLALO I-Rubhrikhi yekuhlola i-eseyi yeTemibhalo-[25 emamaki]

EMAZINGA EMAMAKI LAKLONYELISWAKO

LOKUCUKETFWE [15] KUCHAZWA KWESIHLOKO, KUJULA KWEMIBONO, KUSEKELA NEKUVISISA UMSEBENTI LOMELE WENTIWE.

EMAMAKI LAKLONYELI-SWAKO NALOKUPHA-WULWAKO

SAKHIWO NELULWIMI [10] KUHLELEKA KWEMISEBENTI NEKUSENTJETISWA KWELULWIMI. LUHLAKA,SAKHIWO KULANDZELANA NEKWETFULWA KWEMIBONO -KUSENTJETISWA KWELULWIMI ITHONI NESITAYELA LESIFANELE.

Lizinga 7 80%–100%

Emalengiso 12–15 emamaki

-Sihloko usivisisa ngalokujulile -Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokuphelele -Imphendvulo ingemalengiso (90%-100%) -Kunemibono lenembako levakalako lesekelwe ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Luhlobo lwembhalo nencwadzi lefundvwako ukuvisisa kahle.

Emalengiso 8–10 emamaki

-Sakhiwo sihleleke kahle, tindzima tikhomba budlelwano bemicondvo lobuhlanganiswe ngebuciko. -Singeniso nesiphetfo kubhaleke kahle kakhulu. -Imibono lebalulekile ihlelwe kahle kakhulu yasekelwa ngalokuvakalako. -Lulwimi, ithoni nesitayela kukhomba kucabanga lokutfutfukile, lokuncomekako nalokwemukelekako.

Lizinga 6 70%–79%

Licophelo Lelisetulu 10½–11½ emamaki

-Sihloko sichazwe ngendlela lekhomba kuvisisa umsebenti. Tonkhe tinhlangotsi tesihloko tidzingidvwe ngalokwanele. -Imphendvulo inemininingwane yonkhe ledzingekako. - Imibono levakalako minyentana, -Isekelwe kahle ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Luhlobo lwetemibhalo nencwadzi ukuvisisa kahle.

Licophelo lelisetulu 7–7½ emamaki

-Indzaba ihleleke kahle -Singeniso nesiphetfo kuhle kakhulu. -Imicondvo, nemibono yakhe ilandzeleka kalula. -Lulwimi, ithoni. nesitayela kwemukelekile futsi kuhambisana nenhlosongco yembhalo. -Indzaba yetfuleke kahle.

Lizinga 5 60%–69%

Lokuncomekako 9–10 emamaki

-Indzaba ikhomba kuvisisa nekusichaza kahle sihloko. -Imphendvulo inemininingwane lencomekako. -Leminye imibono levakalako iniketwe yasekelwa ngekucaphuna encwadzini, kodvwa hhayi ngalokunembako -Tikhona tinkhomba tekuvisisa luhlobo lwetemibhalo kanye nencwadzi lefundvwako.

Lokuncomekako 6–6½ emamaki

-Sakhiwo siyacaca nemicondvo yetfulwe ngalokulandzelekako. -Singeniso, siphetfo, naletinye tindzima kuhleleke ngalokukhomba budlelwane bemicondvo. -Kwetfulwa kwemibono kuyalandzeleka. -Lulwimi, ithoni, nesitayela kuyancomeka futsi kuyemukeleka.

Page 21: NATIONAL SENIOR CERTIFICATE LIBANGA 12 › wp-content › uploads › 2018 › 06 › ... · 2.3 Ngihayel' inkondlo. (1) 2.4 Yingobe sonkondlo unelayisense yekusho nobe ngabe yini

Siswati Lulwimi Lwasekhaya (HL)/P2 21 DBE/Indlovana–Indlovulenkhulu 2014 NSC – Imemorandamu

Emalungelo agodliwe

Lizinga 4 50%–59%

Lokwenetisako 7½–8½ emamaki

-Sihloko sichazwe ngalokwenetisako kodvwa akakhoni kudzingidza tonkhe tinhlangotsi -Ikhona leminye imibono lesekela sihloko. -Cishe yonkhe imibono yesekelwe kodvwa lobufakazi abusibo lobujabulisako -Luhlobo lweTemibhalo nencwadzi ukuvisisa kancane.

Lokwenetisako 5–5½ emamaki

-Tikhonyana tinkhomba tekuhleleka kwendzaba. -Indzaba ite kahle sakhiwo lesinemicondvo lelandzelekako lebumbene kahle. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela kusebentiseke kahle. -Sikhatsi lesinyenti tindzima cishe tibhaleke kahle.

Lizinga 3 40%–49%

Lokulingene 6–7 emamaki

-Imphendvulo ayinalo lisasasa, ayihehi. -Imphendvulo ikhomba kusivisisa kancane sihloko. -Imibono ayivakali kahle futsi uyisebentisa kancane incwadzi kwesekela imibono yakhe. -Umfundzi akaluvisisi kahle luhlobo lwembhalo noma lencwadzi lefundvwako.

Lokulingene 4–4½ emamaki

-Luhlaka nesakhiwo lunemaphutsa -Imibono ayikahleleki ngalokukhomba kuhambelana kwemicondvo -Kunemaphutsa ekuhleleni tindzima. -Kunemaphutsa ekusebentiseni lulwimi. -Ithoni nesitayela akuhambisani nenhloso yalombhalo.

Lizinga 2 30%–39%

Lokuyincenye 4½–5½ emamaki

-Sihloko usivisisa kancane ngalokungenetisi. -Uyatiphindzaphindza, ahle aphuma nasesihlokweni anhlanhlatsa. -Imibono ayijuli, inchazelo yesihloko inemaphutsa -Imibono ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Incwadzi akayati kahle neluhlobo lwetemibhalo akaluvisisi kahle.

Lokuyincenye 3–3½ emamaki

-Indzaba yetfulwe ngalokungenelisi -Kweswelakala kwesakhiwo kwenta imibono ingalandzeleki. -Lamaphutsa lamanyenti avele ente le eseyi ibe ngumbhalo longakaphumeleli.

Lizinga 1 0%–29 %

Akunamphumelelo 0–4 emamaki

-Imphendvulo inako kuhambelana nesihloko kodvwa imibono ilandzeleka kalukhuni. -kulesinye sikhatsi ayihambelani nesihloko. -Umbuto awukaphendvuleki ngendlela lefanele . -Imibono lemincane lekhona ayikasekelwa ngekucaphuna encwadzini lefundvwako. -Kuvisisa luhlobo lwetemibhalo noma incwadzi lefundwvwako kusezingeni leliphansi kakhulu.

Akunamphumelelo 0–2 emamaki

-Kulukhuni kubona kutsi uphendvula ngesihloko labutwe ngaso. -Kute luhlaka nesakhiwo -Kute tindzima noma kuchumana kwetindzima noma kwemicondvo. -Lizinga lekusebentisa lulwimi liphasi kakhulu. -Ithoni nesitayela akukasebentiseki kahle.

[25]