cuaderno de actividades - lae maya 1
DESCRIPTION
Cuaderno de actividades de mayaTRANSCRIPT
TELEBACHILLERATO COMUNITARIO DE YUCATÁN
LENGUA ADICIONAL AL
ESPAÑOL MAYA I
Dirección de Educación Media Superior
Lic. Rolando Zapata Bello
Gobernador Constitucional del Estado de Yucatán
Dr. Raúl Humberto Godoy Montañez
Secretario de Educación
Dra. Gabriela Zapata Villalobos
Dirección de Educación Media Superior
Lic. Roberto Bustillos Madera
Director de Planeación
Antrop. Ricardo Maldonado Arroyo
Coordinador del Telebachillerato Comunitario de Yucatán
TELEBACHIYERAATOIL U KAAJILO’OB
YUKATAAN
MAAYA T’AAN I
Dirección de Educación Media Superior
Uláak’ T’aan, Maaya T’aan I
U Pikju’unil U Meyajilo’ob Kaambal
Jo’olinta’ab tumen:
Marcelino Pacheco Mac
Meeta’ab tumen:
Irma Yolanda Pomol Cahum
Marcelino Pacheco Mac
Miguel Oscar Chan Dzul
U Nojpóopil Ka’ansaj Xook U Jala’achilil U Péetlu’umil Yukataan
(SEGEY), Meejiko.
Direksyoonil Edukasyoon Meedya Superyoor.
Telebachiyeraatoil U kaajilo’ob Yukataan
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
5
Tu táan le Refoorma Edukatiiba ti’ Edukasyoon Meedya Superyoor yéetel Superyooro’, u Direksyoon Jeneraaril Bachiyeraatoe’, ichil u plaanil u ts’áa xooke’ tu táakbesaj le tuukulo’ob ku taasik u Refoorma Integraalil Edukasyoon Meedya Superyooro’ (RIEMS), le je’elo’oba’ ku kaxtiko’ob u yutsil je’ets’el tuláakal le xook ku ts’áabal te’ níibela’, bey xane’ ku yilik u ts’áabal jump’éel xook tu’ux ka táakpajak ichil u naajil xook ba’alo’ob yaan u yil yéetel u kuxtal máak, tu’ux bey ka táakbesa’ak u istoorya yéetel u myaatsil le kaajo’ob yéetel xan le jejeláas ba’alo’ob ku bin u k’éexel tin báak’paacho’on yo’olal le globalisasyoono’. Meejikoe’ jump’éel nojlu’um tu’ux yaan jejeláas t’aano’ob yéetel myaatsilo’ob. Ts’o’oke’ tu ja’abil 1992e’, ich u Noj A’almajt’aanil Meejiko’e ku chíimpolta’al u jejeláas chíikulalilo’ob le myaatsilo’ob te’ nojlu’uma’, tumen ku je’ets’el:
Le nojlu’uma’ beetk’aja’an yéetel u chíikulal jejeláas kultuuraob yéetel ku ch’a’amuk’tikubáa ti’ u máasewal kaajilo’ob, le máasewal kaajo’oba’ lete’ u ch’i’ilankabil le kaajo’ob yano’ob jeets’elo’ob te’ lu’um ka’ach ma’ili’ k’uchuk le sak wíiniko’obo’, ts’o’okole’ láayli’ u beetiko’ob tuláakal wa junjaats ti’ le ba’axo’ob suuka’anili’ u meeta’al ich u kaajo’obo’, je’ebix u yéeyik u jala’acho’ob, u kaxtik u kuxtalo’ob, u much’ikubáaob. […] A. Le Noj a’almajt’aana’ ku ch’iimpoltik yéetel ku kanáantik u páajtalil máasewáal kaajo’ob uti’al u múuch’ tukultiko’ob yéetel jáalk’abil ba’ax ken u meento’ob, uti’al: […] IV. U kanáantiko’ob yéetel u mu’uk’ankuunsiko’ob u t’aano’ob, ba’ax u k’áj óoltmo’ob yéetel tuláakal ba’al yaan ich u myaatsilo’ob yéetel u identidaado’ob.
Dentro del marco de la Reforma Educativa en la Educación Básica y Media Superior, la Dirección General del Bachillerato incorporó en su plan de estudios los principios básicos de la Reforma Integral de la Educación Media Superior (RIEMS), cuyos propósitos son consolidar la identidad de este nivel educativo en todas sus modalidades y subsistemas, además de brindar una educación pertinente que posibilite establecer una relación entre la escuela y el contexto social, histórico, cultural y globalizado en el que actualmente vivimos.
México es un país con una gran diversidad lingüística y cultural. Y desde 1992, en la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos se reconoce la pluralidad cultural de la nación mexicana, pues se establece que:
La Nación tiene una composición pluricultural sustentada originalmente en sus pueblos indígenas que son aquellos que descienden de poblaciones que habitaban en el territorio actual del país al iniciarse la colonización y que conservan sus propias instituciones sociales, económicas, culturales y políticas, o parte de ellas. […] A. Esta Constitución reconoce y garantiza el derecho de los pueblos y las comunidades indígenas a la libre determinación y, en consecuencia, a la autonomía para: […] IV. Preservar y enriquecer sus lenguas, conocimientos y todos los elementos que constituyan su cultura e identidad.
E’ESAJ T’AANIL PRESENTACIÓN
6
Bey xane’, ich maarso ti’ 2003e’ káaj u meyaj u A’almajt’aanil u Páajtalil u T’a’anal Máasewal T’aano’ob. Le leeya’ ku jets’ik k’a’abet u chíimpolta’al yéetel u kanáanta’al u t’aan, jujuntúul yéetel tuláakal u kajnáalilo’ob máasewal kaajo’ob; ts’o’okole’ ku ts’áaik ojeltbil xane’ k’a’abet u usaarta’al yéetel u mu’uk’a’ankuunsa’al le máasewal t’aano’obo’ (DGEI yéetel SEP, 2008). Maaya t’aane’ leti’ le máasewal t’aan maas ya’ab máak t’anik way Meejikoa’, ts’o’okole’ kex 30% u kajnáalilo’ob Yukataane’ ku t’aniko’ob maaya, le je’ela’ u k’áat u ya’ale’ junjaats’ ti’ óoxjaats u kajnáalilo’ob le estaadoa’ ku t’aniko’ob maaya. Yéetel le je’ela’ ku béeytal in wiliko’one’ mantats’ yaan ba’al ilbil yéetel le máaxo’ob t’anik maayao’ (tu yoorail koonol-maan, poliitika, k’oja’anil, ich ujeelo’ob). Ku chíimpolta’al ichil le leeyo’ob le maaya t’aano’, yéetel ya’ab máak t’anik tu peniinsulail Yukataan, ba’ale’ ma’ chéen le je’elo’ tumen ku ch’a’óolta’al xan u k’a’abetil le maayao’, le je’ela’ ku ye’esk’ajal ti’ le ya’ab máako’ob yéetel institusyooneso’ob, tu lu’umil Meejiko yéetel ti’ táanxel lu’umo’obe’, ku xokiko’ob wa ku meyajo’ob yéetel maaya t’aano’. Yéetel le ba’ax ts’o’ok u ya’ala’ala’, te’ asignatuura Uláak’ T’aan, Maaya T’aan Ia’ yaan u tuukulil u mu’uk’a’ankuunsa’al yéetel u je’ebel ujeel beejo’ob ti’ u t’aan kaaj je’el bix u beeta’al tak beoorae’ yo’olal u na’ata’al, u t’a’anal, u xo’okol yéetel u ts’íibta’al maaya t’aan, yo’olal u ts’aktal le kúuchilo’ob yéetel le súutukilo’ob tu’ux ku usaarta’al le t’aana’. Beya’ yéetel Maaya T’aan Ie’ yaan u yila’al ka ka’anak uláak’ t’aan tumen le xoknáalo’obo’, uti’al lelo’ yaan u yila’al u páajtal u na’atik ba’ax ku yu’ubik yéetel u xokik, bey xan uti’al u t’aan yéetel u ts’íib. Yo’olal ma’ u xa’ak’pajal u meyajile’, u Pikju’unil Meyajilo’ob Kaambala’, ti’ kaada blookee’ jóok’sa’an kanjaats ti’. 1. ¿Ba’ax ken in kanej? Te’ela’ ku ya’ala’al u
k’aaba’ yéetel u nuumeroil le blookeo’, le ba’ax kun ka’ansbilo’, yéetel ku ts’o’olol ba’ax kun jach ilbil.
2. U mu’uk’a’ankuunsa’al kompeteensyas. Te’
jaatsa’ ku ya’ala’al ba’ax meyajilo’ob ken a beet uti’al a mu’uk’a’ankuunsik le kompeteensyaob yaan tu prograamail le xooko’; ba’ale’ uti’al lela’ mantats’ k’a’abet a ts’áaik a wóol uti’al a kaambal, tumen le ts’íibo’obe’ yaan a meetik tu túulisil le kuursoa’, yaan k’iine’ yéetel tuláakal a wéet xooko’ob, ka’aka’atúulil, ich ekiipo wa kex ta juunal. Beyxane’, tukulta’abe’ le meyajo’ob kun a’albil a meetiko’ uti’al u taaktal a kaxtik informasyoon ti’ jejeláas kúuchilo’ob yo’olal u béeytal a mu’uk’a’ankuunsik ba’axo’ob a woojel uti’al ka kaambalnakech.
3. ¿Ba’ax ts’o’ok in kanik? Te’ela’ ku ts’áabal
jejeláas ts’íibo’ob uti’al a jets’ik wa a much’ik tuláakal u meyajilo’ob kaada blooke yo’olal a wilik buka’aj ba’al ts’o’ok a bin a kanik.
4. Taak in kanik uláak’: Te’ jaatsa’ yaan a kaxtik
túumben informasyoon ti’ jejeláas tu’uxo’ob, le
En el mismo tenor, en marzo de 2003 entra en vigor la Ley General de Derechos Lingüísticos de los Pueblos Indígenas. Esta ley establece el reconocimiento y protección de los derechos lingüísticos, individuales y colectivos de los pueblos y comunidades indígenas, además de promover el uso y desarrollo de las lenguas indígenas (DGEI y SEP, 2008). La lengua maya es una de las lenguas originarias de México con mayor número de hablantes a nivel nacional y cuyo porcentaje en el estado de Yucatán alcanza aproximadamente el 30%, lo que significa que cerca de la tercera parte del total de la población del estado habla lengua maya. Lo que hace ver que los lazos con mayahablantes (sociales, políticos, económicas, entre otras) son innegables.
Además del reconocimiento legal de la lengua maya y de su gran presencia en la península de Yucatán, cabe destacar la importancia de la lengua y cultura maya, que puede constatarse por el gran número y diversidad de investigadores, instituciones y demás interesados provenientes de distintos países del mundo.
Con estas bases, la asignatura de Lengua Adicional Al Español, Lengua Maya I tiene como objetivo central incrementar y consolidar las prácticas sociales del lenguaje para la interpretación y producción de textos orales y escritos, preservando la función social de dichos actos. De esta manera, con Lengua Maya I se desarrollará la competencia comunicativa del estudiante en una segunda lengua todo ello a través del desarrollo de las cuatro habilidades comunicativas de la lengua: comprensión auditiva y lectora, así como la expresión oral y escrita.
Para facilitar su manejo, los Cuadernos de Actividades de Aprendizaje están estructurados a partir de cuatro secciones por cada bloque de aprendizaje: 1. ¿Qué voy a aprender? Describe el nombre y
número de bloque, las unidades de competencia a desarrollar, así como una breve explicación acerca de lo que aprenderás.
2. Desarrollando competencias. En esta sección
se indican las actividades de aprendizaje para desarrollar las competencias señaladas en el programa de estudios, para lo cual es necesario tu compromiso y esfuerzo constantes por aprender, ya que se implementan actividades que tendrás que realizar a lo largo del curso: en forma individual, en binas o parejas, en equipos o en forma grupal. Dichas actividades van enfocadas a despertar en ti el interés por investigar en diferentes fuentes para que desarrolles habilidades y destrezas que propicien tu aprendizaje.
3. ¿Qué he aprendido? En esta sección te
presentamos actividades de consolidación o integración del bloque que te permitirán verificar cuál es el nivel de desarrollo de las competencias que posees.
4. Quiero aprender más: En esta sección
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
7
je’elo’oba’ yaan u k’a’ana’antalo’ob uti’al a chukbesik yéetel a mu’uk’a’ankuuntik ba’ax ts’o’ok a kanik. Le beetike’ yaan a kaxtik te’ela’ ba’ax materyaalil je’el u béeytal a xak’altike’, le je’elo’oba’ leti’ kun áantikecho’ob uti’al a wilik tu’ux yaan ujeel túumben ba’alo’ob uti’al a kanej.
Ich le pikju’una’ yaan a wilik jejeláas dibuujoso’obi’, lelo’oba’ ku ye’esiko’ob tech bix k’a’abet a much’ikaba meyaj wa kex bix kun úuchul p’iskaambal; je’el bix le je’elo’oba’:
consultarás diversas fuentes de información actualizadas, que son importantes para complementar y consolidar lo aprendido. Es por ello que encontrarás varias sugerencias de estos materiales, los cuales serán el medio para investigar y descubrir otros asuntos y tópicos por aprender.
A lo largo del cuaderno podrás encontrar señaladas, a través de viñetas, estrategias de organización del trabajo o de evaluación como las
siguientes:
Je’el bix ts’o’ok a wilika’, sáam in jáan e’eso’on tech bix yanik le asignatuuraa’, u éenfoke konstruktibiista yéetel bix yanik u Pikju’unil Meyajilo’ob Kaambal. Beoorae’ chéen táan u binetik a chúunsik a xokik Maaya T’aan I, le meetike’ kin ts’íiboltiko’on ka:
¡Xi’ik tech utsil!
Como podrás darte cuenta, acabamos de presentarte un panorama general de la asignatura, el enfoque constructivista y las características de los Cuadernos de Actividades de Aprendizaje. Ahora sólo falta que tú inicies el estudio formal de Lengua Maya I, para lo cual te deseamos:
¡Mucho éxito!
8
Máaxo’ob t’anik maaya
Maaya t’aan wa u maayail yukataane’ (tumen ku t’a’anal tu peniinsulail Yukataan) jump’éel máasewal t’aan sijnáal yéetel ku t’a’analili’ way Meejiko, tak ma’ili’ k’uchuk sak wíiniko’obe’. U Instituuto Nasyonaalil Máasewal T’aano’obe’ (INALI, 2008) ku ya’alike’ le maayao’ leti’ le t’aan ku maas t’a’anal ti’ le 365 t’aano’ob yaan way tu noj lu’umil Meejikoa’. U Instituuto Nasyonaalil Estadiistika Yéetel Jeografiiyae’ (INEGI, 2010) ku ya’alike’ maanal 786,113 máako’ob t’anik maaya. U maas ya’abil máaxo’ob t’anike’ te’ kajnáalo’ob tu Peninsuulail Yukataane’: 537,618 Yukataani’; 117,979 Kintaana Rooji’ yéetel 71,852 Káampechi’, u yaalabe’ te’ u t’it’besmubáaob tu jejeláas estaadoilo’ob u repuublikail Meejikoe’.
Hablantes de la lengua maya
El maya yucateco (por hablarse en la Península de Yucatán), o Maaya T’aan como es conocido por sus
hablantes, es una de las lenguas originarias de México. El Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (INALI, 2008) señala que es la variante lingüística con más hablantes de las 365 habladas en el país.
Según el Instituto Nacional de Estadística y Geografía (INEGI, 2010) más de 786,113 personas hablan esta lengua. El grueso de la población radica en la península de Yucatán: 537,618 en Yucatán; 177,979 en Quintana Roo; y 71,852 en Campeche, y el resto está distribuida en los diferentes estados de la república mexicana.
Lu’umo’ob tu’ux kajakbal máasewal kaajo’ob tu noojolil Meejiko yéetel Gwatemaala (Boege Schmidt 2008:79).
U t’a’anal maaya t’aan
U muuk’ maaya myaatsile’ ma’ chéen ku yila’al ti’ u ya’abil máaki’; tumen te’ lu’umo’ob tu’ux yaan maaya wíiniko’ chika’an u yila’al u táakpajalo’ob ich koonol, poliitika yéetel relijyoon. (Ruz, 2006). Lela’ je’el u páajtal u yila’al ich tuláakal u munisiipyoilo’ob Yukataane. Ma’ jela’an u yila’al u t’a’anal maaya t’aan uti’al u yúuchul koonol, meyaj wa uláak’ ba’alo’obi’. Bey xane’ suuk u láak’tsiltikubáa máako’ob ku t’aniko’ob maaya yéetel máaxo’ob ma’ táan u t’aniko’ob.
Uso de la lengua maya
La fortaleza de la cultura maya trasciende con mucho los aspectos cuantitativos; su presencia es clara en la vida económica, política y religiosa en los estados donde habitan (Ruz, 2006). Esto es claro en la mayoría de los municipios de Yucatán. En el estado no es raro el uso de la lengua maya para intercambios comerciales, laborales o de otro tipo. Los vínculos familiares entre mayahablantes y no mayahablantes es también un proceso común.
MAAYA T’AAN LA LENGUA MAYA
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
9
Tu ts’o’okole’, u ka’ansa’al yéetel u ka’anal maaya t’aane’ ts’o’ok u maas ch’a’aik u muuk’ te’ ja’abo’oba’, le je’ela’ ku yilk’aja’al ti’ le jejeláas kuursoilo’ob maaya t’aan ku ts’áabal ti’ máako’ob wayilo’obe’, ti’ ujeel u kajnáalilo’ob meejiko yéetel ti’ táanxel lu’umilo’ob. Le xooko’oba’ ku ts’áabal tumen jejeláas institusyoono’ob je’el bix u Akadeemyailo’ob maaya t’aan tu estaadoilo’ob u peniinsulail Yukataane’, le “Instituto para el Desarrollo de la Cultura Mayao’” (INDEMAYA), yéetel tuláakal u kúuchilo’ob edukasyoon superyoor, je’el bix le “Universidad Autónoma de Yucatáno’” (UADY), le “Universidad de Orienteo’” (UNO), le “Universidad Intercultural Maya de Quintana Roo’” (UIMQROO), yéetel ujeelo’ob. Beyxane’ k’a’abet u ya’ala’al yaan káareras uti’al u imbestigaarta’al, u mu’uk’a’ankuunsa’al yéetel u ts’áabal k’ajóoltbil maaya t’aan yéetel maaya myaatsil, je’el bix u lisensyatuurail Lingwiistika yéetel Maaya Myaatsil ku ts’áabal tumen le “Universidad de Orienteo’” yéetel u lisensyatuurail Maaya T’aan yéetel Myaatsil ku ts’áabal tumen UIMQROO. Yaan xan kúuchilo’ob puubliko’ob yéetel pribaadatako’obe’ ku táakbesiko’ob maaya t’aan ichil le káareras yaan u yilo’ob yéetel toj óolal, déerecho yéetel xook-kaambalo’.
Aunado a lo anterior, la enseñanza-aprendizaje de la lengua maya ha cobrado realce en los últimos años, evidencia de esto son los diversos cursos de lengua maya dirigido a interesados locales, nacionales e internacionales que se ofrecen por diversas instituciones como las academias de lengua maya de los estados de la península, el Instituto para el Desarrollo de la Cultura Maya (INDEMAYA), así como instituciones de educación superior, tales como la Universidad Autónoma de Yucatán (UADY), la Universidad de Oriente (UNO), la Universidad Intercultural Maya de Quintana Roo (UIMQROO), por mencionar algunas. Cabe también destacar que existen actualmente carreras enfocadas a la investigación, promoción y difusión de la lengua y cultura maya, tales como la licenciatura en Lingüística Y Cultura Maya ofertada por la Universidad de Oriente y la licenciatura en Lengua Y Cultura Maya ofertada por la UIMQROO. Asimismo instituciones públicas y privadas incluyen la materia de lengua maya en las carreras relacionadas con las áreas de salud, derecho y educación.
U ch’i’ilankabil maaya t’aano’ob (England, 1996: 9)
10
U ch’i’ilankabil maaya t’aan
U maaya t’aanil u peniinsulail Yukataane’ te’ u taal tu ch’i’ilankabil maaya t’aano’obe’, le je’elo’oba’ kex 30 u p’éelelo’ob, t’it’paja’ano’ob tu noj lu’umilo’ob Meejiko, Gwatemaala, Beliise, Salbadoor yéetel Onduuras. Tu treeytail le t’aano’oba’ síijo’ob ti’ jump’éel yáax maaya t’aan, u k’aaba’e’ “Nab’ee Maya’ Tziij” (ich k’ichee’) wa xan “Protomaya” (ich káastelan), le je’el túuna’ ts’o’ok 4000 anyos chúunuk u t’a’anal. Ba’axe’ le yáax t’aana’ t’it’paje’ ka jóok’ kanjaats ti’: Oryentaal, Oksidentaal, Yukateeka yéetel Wasteeka. Te’ Oryentaalo’ jóok’ ka’a jaats, ka túun síij u jéek’ t’aanilo’ob K’ichee’ yéetel Mam. Ti’ Oksidentaale’ jóok’ xan ka’a jaats, síij túun u jéek’ t’aanilo’ob K’anjobal yéetel Ch’ool. Chéen pa’ate’ekuunsa’ak le jéek’il t’aano’ob ts’o’ok u máanchi’ita’alo’ob yéetel u jéek’il t’aanilo’ob Yukateeka yéetel Wasteekae’, ku chukpajal seeys u p’éelelo’ob, ts’o’oke’ chéen t’itpajak le je’elo’oba’ ku ya’abtalo’ob. Je’el bix u ye’esa’al te’ dibuujo yan ka’analo’ (Kaufman, 1974 sitarta’an tumen England, 1996).
Genética de la lengua maya El Maaya T’aan pertenece a una familia lingüística que consta de más o menos treinta idiomas, distribuidos en los territorios de México, Guatemala, Belice, El Salvador y Honduras. Todos estos idiomas se desarrollaron a partir de uno ancestral denominado (en K’ichee’) Nab’ee Maya’ Tziij o protomaya el cual se originó hace más de 4000 años (England, 1996). Este primer idioma se fragmentó dando lugar a cuatro divisiones: La Oriental, la Occidental, la Yucateca y la Huasteca. Las divisiones Oriental y Occidental se dividieron en dos ramas cada una; la oriental en las ramas K’ichee’ana y Mameana y la Occidental en las ramas K’anjob’aleana y Ch’olana. Estas cuatro ramas sumadas a las ramas Yucateca y Huasteka, dan un total de seis ramas las cuales agrupan varios idiomas diferentes, tal como se muestra en la siguiente figura (Kaufman, 1974 citado en England, 1996).
U baryaanteilo’ob maaya t’aan
Yaan k’iine’ chéen jo’op’ok u t’aan máak ich maaya yéetel máax yáanal kaajil u taale’, kex maaya ku paaklan t’antiko’obe’ yaan ba’alo’obe’ jela’an u ya’aliko’ob wa u na’atiko’ob, le je’ela’ ku yúuchul tumen maaya t’aane’ yaan u baryaanteilo’ob. Ts’o’oke’ le baryasyoono’ ku yúuchul ti’ níibel fonoloogiko, je’el bix waye’/weye’ yéetel p’aal/p’eel. Ba’ale’ yaan xan baryasyoon ti’ níibel leeksiko, semaantiko yéetel ujeelo’ob. Ba’ale’, kex yaan le baryaanteso’obo’ le máako’ob t’aniko’ob maaya tu yóoxp’éel estaadoilo’ob u Peniinsulail Yukataana’ ku na’atikubáaob. Yo’olal le je’ela’ Briceño Chele’ (2000) ku ya’alike’ “…le maáaxo’ob t’anik maayao’ u yoojelo’ob tuláakalo’ob jejeláas bix u t’aano’ob , ba’ale’ ku ya’aliko’obe’ ku na’atikubaob” (sitaarta’an tumen Martínez Corripio, 2003:61). Ti’ “el Catálogo de las lenguas indígenas nacionales: Variantes lingüísticas de México con sus autodenominaciones y referencias geoestadísticas” (2007) meeta’an tumen u Instituuto Nasyonaalil Máasewal T’aano’obe’ (INALI yo’olal u siiglasil ich káastelan) ku ya’alike’ le maaya t’aano’ chéen jump’éeli’ baryaante, kex yaan ba’al jela’an u ya’ala’al yéetel u na’ata’al. Tu proologoil “Diccionario maya popular” (2007) meeta’an tumen u Akadeemyail Maaya T’aan tu Estaadoil Yukatane’ ku ya’ala’ale’ le maaya ku t’a’anal tu peniinsulail Yukataano’ je’el u béeytal u jóosa’al siinko jasts ti’e’, yo’olal le bix jela’anil u t’a’anal te’ kajalkajo’obo’. Bey tuno’ yaan u maayail: 1. Tu’ux ku meyajta’al kij ka’achil (Jo’ yéetel le
kaajo’ob naats’tak ti’o’). 2. Kamiino Reaal (u chik’inil u peniinsulail Yukataan). 3. U lak’inil u estaadoil Yukataan (Saki’ yéetel le
kaajo’ob naats’tak ti’o’). 4. U noojolil u estaadoil Yukataan yéetel tu chúumukil
Kintana Rooj. 5. U Kúuchil Ch’e’eno’ob tu estaadoil Káampech.
Variantes regionales En la actualidad, el Maaya T’aan presenta variación
según ciertas zonas geográficas, variación originada a partir de fenómenos lingüísticos, a nivel fonológico, léxico, semántico, entre otros. En el plano fonológico, por ejemplo, la palabra ‘aquí’ según la región se dice ya sea waye’ o weye’; otro ejemplo de variación fonológica es la palabra “desvainar (frijoles)” la cual presenta las variantes p’aal y p’eel.
Hay que destacar que tales variaciones no impiden la inteligibilidad entre los hablantes de los tres estados que conforman la Península de Yucatán. De hecho, Briceño Chel (2000) sostiene que “…los mismos hablantes de maya reconocen que hay diferencias entre ellos y aceptan que no todos hablan igual pero que se entienden sin grandes dificultades” (citado en Martínez Corripio, 2003: 61). Los datos ofrecidos en el Catálogo de las lenguas indígenas nacionales: Variantes lingüísticas de México con sus autodenominaciones y referencias geoestadísticas (2007) del Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (INALI) señala que el Maaya T’aan es bastante uniforme, a pesar de las pequeñas variaciones. En el prólogo del Diccionario maya popular (2007) editado por la Academia de Lengua Maya del estado de Yucatán se señala que el territorio en el que se habla el Maaya T’aan puede dividirse en las siguientes cinco áreas geográficas con base en las diferencias regionales o dialectales mencionadas: 1. Área henequenera (Mérida y sus contornos). 2. Zona del Camino Real (occidente de la Península). 3. Oriente del estado de Yucatán (Valladolid y sus
contornos). 4. Zona sur del estado de Yucatán y central de estado
de Quintana Roo. 5. Región de los Chenes en el estado de Campeche.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
11
Kex ts’o’ok u yúuchtal jo’op’ok u ka’ansa’al maaya way tu lu’umil Meejikoe’, tak beoorae’, ich ya’ab ti’ le materyaalo’ob ku meeta’al uti’al u ka’ansa’al t’aano’ ma’ táan u táakbesa’al ba’alo’ob jach k’a’ana’antak ti’ xoknáalob. Ya’ab juntéenele’ ku yila’ale’ ma’ jets’a’an u tuukulil bix je’el u páajtal u ka’ansa’al yéetel u ka’anal le maayao’. Jump’éel ti’ le ba’ax jach ku yila’alo’, lete’ u meeta’al materyaal yéetel u éenfokeil traduksyoon-gramatikaalo’, le éenfoke je’ela’ ts’o’ok u p’áatal mun usaarta’al tumen jach úuchben, ba’ale’ jach usaarta’ab ka’ach tu chúumbalil siiglo XX uti’al u ka’ansa’al t’aano’ob. U tuukulil le éenfokea’ uti’al u ka’anal traduksyoon yéetel u gramaatikail jump’éel t’aan (ba’ale’ le graamatikao’ ku meeta’al yéetel u gramaatikail uláak’ t’aan, le beetike’ je’el u páajtal u kaxta’al u “gramaatikailo’ob maaya” meeta’an yéetel u gramaatikail espanyoole’, yaan k’iine’ yéetel tak u gramaatikail latin). Ujeel ba’al yaan te’ éenfokea, le xoknáalo’ ku kanik u xoko’ob u literatuurail táanxel t’aano’ob, ba’ale’ mun kaniko’ob u t’ano’ob. Bey xane’, ichil le materyaalo’ob uti’al u ka’ansa’al maayao’, ya’ab u téenele’ chéen bokabulaaryo baasiko ku táakbesa’ali’. Yo’olal le je’ela’ k’a’ana’an u tukulta’ale’, le t’aano’obo’ ma’ chéen páalabraso’ob meetiki’. Le bokabulaaryo’obo’ chéen jump’éel ti’ le ba’alo’ob ka’ana’an u ka’anal yo’olal u páajtal u usaarta’al le t’aan tumen máako’. Bey tuno’, u tuukulil le éenfokeob ts’o’ok u ya’ala’ala’, ma’ táan u cha’iko’ob u ka’anal t’áan uti’al ka t’a’anak jejeláas tu’uxo’ob. Ujeel ba’ax ts’o’ok u yila’al ichil le materyaalo’obo’, ya’ab u téenele’ le myaatsil yéetel le t’aano’ mun ye’esa’al je’el bix kuxlik te’ k’iino’oba’, maas ku ts’áabal táanil jump’éel baryaante ku ya’ala’al “jach maaya”, tumen le máaxo’ob beetik le materyaalo’obo’ ku tukultiko’obe’ lete’ baryaante k’a’abet u ye’esa’ala’. Ba’ale’, k’a’ana’an u na’ata’ale’, yóok’ol kaabe’ mix bik’in yanchajak jump’éel t’aan puuro. Tuláakal máaxo’ob t’anik jump’éel t’aane’ ku bisikubáaob wa tu bisubáaob yéetel u t’anáalilo’ob ujeel t’aan. Máaxo’ob t’anik maayae’ ts’o’ok u múulbiskubáaob yéetel ujeel t’annáalo’ob, le beetike’ ts’o’ok u mu’uk’a’ankuunsiko’ob u t’aano’ob yéetel le majan t’aano’ob ku beetiko’ob ti’ ujeel t’aano’obo’; je’el bix peek’ (majanta’an ti’ sapoteeko, Kaufman & Justeson, 2002), wakáal (ti’ naawatl) waakax yéetel kaax (ti’ espanyool), yéetel utsil ya’ab ujeelo’ob. Le materyaalo’ob ku beeta’al yéetel le “jach maaya” ku ya’ala’alo’, ya’ab talamilo’ob ts’o’ok u taasik, ichil le je’elo’oba’: 1) Le xoknáalo’obo’ ku kaniko’ob jump’éel baryaante ma’atech u t’a’anal tumen máaxo’ob t’anik maaya, yéetel 2) ya’ab u téenele’ le máaxo’ob sijnáal u t’aniko’ob maayao’ ku meeta’al u tukultiko’obe’ ma’ u yoojelo’ob maayai’, tumen le ku t’aniko’obo’ ma’ “jach maayai’.
A pesar de que la enseñanza del maya se ha venido dando en nuestro país desde hace ya varias décadas, hasta ahora, existe una carencia de material adecuado a las necesidades de los estudiantes. Muchas veces pueden notarse limitantes y problemas en el diseño de los materiales de enseñanza-aprendizaje del maya, por ejemplo, pueden encontrarse materiales diseñados a partir del enfoque de traducción-gramatical, un enfoque obsoleto que tuviera su auge a principios del siglo XX, y el cual se basa en hacer traducciones y en estudiar las reglas gramaticales de la lengua (muchas veces basadas en la gramática de otra lengua, de tal manera que puede encontrarse material de enseñanza de la “gramática del maya” basadas en la gramática del español, incluso del latín). Entre las principales debilidades de este enfoque se encuentra que su objetivo es hacer que el estudiante pueda leer literatura de idiomas extranjeros, pero no para usar la lengua de manera oral. Otro caso recurrente en los materiales para la enseñanza de la lengua es la limitación de los contenidos a meros vocabularios temáticos “básicos”. Es un hecho que la lengua no es solamente una colección de palabras. El vocabulario es solamente una parte de lo que se debe aprender para poder usar una lengua de manera adecuada en distintos contextos y situaciones. Los objetivos de este enfoque, así como el anterior, limitan el aprendizaje de la lengua para su uso en contextos reales. Una tercera limitante en muchos de los materiales existentes para la enseñanza del maya, es que fueron diseñados con un pronunciado sesgo cultural y lingüístico privilegiando a la variante conocida como “jach maaya” considerada pura y que se cree debería enseñarse. Al respecto, hay que enfatizar que nunca ha existido una lengua pura en el mundo, pues todas las lenguas tienen o han tenido contacto en menor o mayor medida. La lengua maya ha tenido contacto, desde su origen, con distintas lenguas y se ha enriquecido de este contacto, prueba de ello son los préstamos léxicos que se han incorporado al vocabulario cotidiano: peek’ (del zapoteco, Kaufman & Justeson, 2002), wakáal (del nahuatl), waakax y kaax (del español), entre muchas
otras. Los materiales elaborados con esta supuesta variante pura, ha traído diversos problemas, entre estos: 1) que los estudiantes aprendan formas inexistentes y no usados en la vida cotidiana, y 2) poner en entredicho la competencia comunicativa de los hablantes nativos, al hacerles sentir que no hablan maya realmente. Un último problema en el diseño de material en maya, es la limitación a contextos considerados
U ÉENFOKEIL U KA’ANSAJIL LE PIKJU’UNA’ ENFOQUE DE ENSEÑANZA DEL CUADERNO
12
Bey xane’, ts’o’ok u yila’ale’ ich le materyaalo’obo’ chéen ku ts’áabal ba’alo’ob ku tukulta’al “maayatako’ob”, bey tuno’ mun ye’esa’ale’ maaya t’aane’ ts’o’ok u yookol ti’ ujeel kúuchilo’ob, ich jump’éel sosyedaad ts’o’ok u globalisaar. K’a’abet u yila’ale’ u maaya t’aanil le k’iino’oba’ ma’ chéen ti’ mejen kaajo’ob ku t’a’anali’. Tuláakal le ba’ax ts’o’ok u ya’ala’ala’ tu beetaj u tukulta’ale’ k’a’abet materyaalo’ob uti’al u béeytal u ka’anal jump’éel t’aan, ba’ale’ bey ka páajchajak u t’a’anal jejeláas tu’uxake’. Le inbestigasyoono’ob ku meeta’al te’ k’iino’oba’ ts’o’ok u ts’áaik to’on u páajtalil u na’ata’al bix u ka’anal t’aano’ob, le beetike’ yaan túumben éenfokeob yéetel meetodo’ob uti’al u yila’al u ka’anal jump’éel t’aan. La’aten túune’ u Pikju’unil Meyajilo’ob Kaambal Maaya T’aan Ie’ meeta’ab yéetel éenfoke komunikatiibo; te’ éenfokea’ yaan u tuukulil u yila’al u ka’anal jump’éel t’aan ba’ale’ bey ka béeychajak u ta’anal jejeláas tu’uxake’, bey xan ka oojelta’ak bix k’a’abet u usarta’ale’. U Pikju’unil Meyajil Kaambal Maaya T’aan Ie’ ku múulan táakbesik kamp’éel kompeteensyaob: u na’ata’al t’aan, u t’a’anal, u na’ata’al ts’íib, bey xan u yúuchul ts’íib; yéetel ma’ táan xan u paachilkunta’al myaatsil yéetel u kuxtal máaxoo’ob t’anik maaya, tumen táan u kaxta’al u t’a’anal le maaya je’el bix suukil u t’a’anal te’ kaajo’obo’. Yéetel le tuukul ku taasik le éenfoke komunikatiiboa’, uti’al le meyajo’ob ku ts’áabal te’ pikju’una’ táanil tukulta’ab ba’ax u biilalo’ob (uti’al u ya’ala’al bix jump’éel ba’al, u tso’olol jump’éel tuukul, u ya’ala’al ba’ax ts’o’ok u yúuchul…) yéetel tu’ux kun usaartbil (ich naaj, tu naajil xook, tu kúuchil meyaj…) tumen le xoknáalo’obo’, yo’olal beyo’ ka páajchajak u t’aniko’ob maaya je’el bix suukil u t’a’anale’, lela’ u k’áat u ya’ale’, ku ts’áabal u k’ajóolto’ob yéetel ku meeta’al u praktikaaro’ob yo’olal u yojéeltiko’ob bixij, ba’ax oora yéetel tu’ux kun k’a’abetchajal maaya t’aan yéetel myaatsil ti’ob, bey tuno’ le xoknáalo’ ma’ chéen ku yu’ubik ba’ax ku ka’ansa’al ti’i’, ku yantal u t’aan yéetel u táakbesikubáa ich le kaambalo’. Bey xane’ te’ Pikju’una’ le gramaatikao’ ila’ab u ju’upul ich le meyajo’ob ku ya’ala’al u meeta’alo’ yéetel kananta’ab bey progresiibo ka xi’ike’. Tu ts’o’okole’, tu jujunjaatsilo’ob le Pikju’una’ meeta’an yéetel le meetodo ku k’aaba’atik yéetel táarea wa proyeekto’obo’, ichil tune’ ku táakbesa’al tu páakili’ diseenyo kurrikulaar, metodolojiiya yéetel p’iskaambalil. Yo’olal le je’ela’, le xoknáalo’ uti’al ka kaambalnake’ leti’ kun beetik le meyajo’obo’, le ka’ansajo’ chéen kun áantaj uti’al le kaambalo’, ma’ chéen leti’ kun meyaji’. Le o’olale’ beeta’ab meyajts’íibo’ob yaan ba’al u yilo’ob yéetel u kuxtal kaaj, uti’al ka mu’uk’a’ankuunsa’ak u kaambal xoknáal.
“tradicionales” o “mayas”, negando de esta manera el uso de la lengua real en nuevos contextos de la sociedad globalizada actual. La lengua maya no es ajena a los cambios de hoy en día, y no se confina a las comunidades rurales. Todo lo anterior ha derivado en la necesidad de contar con materiales que permitan la adquisición de la lengua con propósitos comunicativos, es decir, aquellos diseñados para el uso y aplicación de la lengua real. Las investigaciones recientes sobre el tema han permitido comprender mejor las necesidades en el campo de la enseñanza-aprendizaje de lenguas, lo que ha llevado a adoptar nuevos enfoques y métodos de enseñanza que han permitido el aprendizaje de manera exitosa. Para la elaboración del Cuaderno de Actividades de Aprendizaje de Lengua Maya I se ha partido primordialmente del enfoque comunicativo, el cual trata de la capacidad de comunicarse adecuada y efectivamente en un contexto determinado. El Cuaderno de Actividades de Aprendizaje, Lengua Maya I integra de manera coherente y progresiva, la enseñanza de las cuatro destrezas comunicativas: la comprensión auditiva, la expresión oral, la comprensión lectora y la expresión escrita, dentro del marco de la comprensión de lo cultural y entendiéndolas como un todo, cuyo principal objetivo es la comunicación cotidiana, es decir, el uso de la lengua en circunstancias reales de interacción comunicativa. Partiendo de fundamentos lingüísticos, pedagógicos y sociolingüísticos del enfoque comunicativo, se han elegido funciones (para
describir personalidades, dar sugerencias, narrar eventos pasados…) y situaciones (la casa, la escuela, el trabajo…) como parámetros para organizar el contenido según las necesidades de comunicación del alumno en interacciones reales de la vida cotidiana; en otras palabras, se brinda información y la práctica necesarias para conocer y enfrentarse a situaciones propias de la lengua y la cultura maya, en la que el rol del estudiante es activo; no solo es receptor, sino productor. Estas características del Cuaderno hacen que los aspectos gramaticales estén implícitos tanto en las funciones y en las situaciones concretas, como al nivel de conocimiento que posean los estudiantes. Por último, las unidades del Cuaderno están diseñadas a partir del método denominado por tareas o proyectos, los cuales integran en un solo proceso el diseño curricular, la metodología y la evaluación. Por esta característica, el papel del docente es de facilitador, es decir, el proceso de adquisición se centra más en el aprendizaje por parte del estudiante y no en la enseñanza. Por lo que se procuraron actividades para que el estudiante desarrolle su capacidad de aprendizaje en situaciones de la vida cotidiana.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
13
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Bastarrachea, Ramón y Canto, Jorge (Coord.) (2003). Diccionario maya popular. México: Academia de la
Lengua Maya de Yucatán.
Boege Schmidt, Eckart (2008). El patrimonio biocultural de los pueblos indígenas de México. Hacia la
conservación in situ de la biodiversidad y agrodiversidad en los territorios indígenas. México: INAH y
CDI.
DGEI y SEP (2008). Lengua Indígena. Parámetros curriculares. Educación básica. Primaria indígena.
Documento curricular para la elaboración de los programas de estudio de las lenguas indígenas. México:
DGEI y SEP.
England, Nora (1996). Introducción a la lingüística: Idiomas mayas. Guatemala: CHOLSAMAJ.
INALI (Instituto Nacional de Lenguas Indígenas) (2008). Catalogo de las Lenguas Indígenas Nacionales:
Variantes Lingüísticas de México con sus autodenominaciones y referencias geoestadísticas. Disponible
en red: www.inali.gob.mx/pdf/CLIN_completo.pdf
INDEMAYA (Instituto para el Desarrollo de la Cultura Maya). Grupos mayas. Recuperado 10 de enero
de 2014. Disponible en red: http://www.indemaya.yucatan.gob.mx/bancofotografico/Grupos/ INEGI (Instituto Nacional de Estadística y Geografía) (2010). Lenguas indígenas en México y hablantes
(de 5 años y más) al 2010. Recuperado el 14 de diciembre de 2013. Disponible en red:
http://cuentame.inegi.org.mx/ hipertexto/ todas_lenguas. Htm
Kaufman, Terrence y Justeson John (2002). Un diccionario etimológico maya preliminar. Recuperado el
20 de septiembre de 2009. Disponible en red: http://www.famsi.org/reports/01051/pmed.pdf
Martínez Corripio, Naim (2003). Cuatro procesos de cambio lingüístico en el maya yucateco:
Generalización y pérdida de clasificadores numerales, elisión del clasificador nominal alak’, cambio de
orden en la frase nominal con adjetivo y cambio de función gramatical en los adverbios. Tesis de
Licenciatura no publicada, Escuela Nacional de Antropología e Historia.
Ruz, Mario Humberto (2006). Mayas: Primera parte. México: Comisión Nacional para el Desarrollo de
los Pueblos Indígenas.
14
Yáax jaats 15
¿Bix a beel?
Ka’ajaats 27
Chup u fiichail le inskripsyoono’
Óoxjaats 37
U naajil in xook
Kanjaats 47
In láak’tsilo’ob
Siinko u jaatsal 57
Ba’alo’ob kin meetik
IINDISE
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
15
¿Bix a beel?
Te’ yáax jaatsa’ yaan a kanik a ts’íibt le maaya t’aano’. Le óolale’ yaan a k’ajóoltik u alfabeetoil maaya t’aan. Yaan xan a kanik a ts’áabáa k’ajóoltbil yéetel yaan a ts’áaik k’ajóoltbil yaanal máako’ob. Bey xane’ yaan a kanik bix je’el a respetaartik máak ka tséeltik wa ka k’ajóoltike’. Tu ts’o’okole’ yaan a kanik bix je’el a despediirtikabáa ti’ juntúul máake’.
¡Jach kin ts’íiboltiko’on ka xi’ik tech utsil!
YÁAX JAATS
BA’AX KEN A KAN A BEETEJ
Yaan a k’ajóoltik u alfabeetoil maaya t’aan.
Yaan a presentaartikabáa yéetel a presentaartik ujeel máako’ob.
Yaan a kanik bix u saludaarta’al máak yéetel a despediirtikabáa.
Y ÁAX J AATS
16
K’ajóolt u alfabeetoil Maaya T’aan.
U Alfabeetoil Maaya T’aan
A a
B b
Ch’ ch’
(D d)
E e
(F f)
(G g)
I i
J j
K k
K’ k’
L l
M m
N n
O o
P p
P’ p’
R r
S s
T t
T’ t’
Ts ts
Ts’ ts’
U u
W w
X x
Y y
* Le leetras yan ich pareentesiso’ lete’ ku usaarta’alo’ob ich le t’aano’ob ku majáanta’alo’ob ti’ ujeel t’aano’obo’, je’el bix
le espanyoolo’.
Ts’íibt jump’éel páalabra ku káajal yéetel jujump’éel u leetrailo’ob u alfabeetoil maaya t’aan. a _________________ k _________________ t _________________
b _________________ k’ _________________ t’ _________________
ch _________________ l _________________ ts _________________
ch' _________________ m _________________ ts’ _________________
d _________________ n _________________ u _________________
e _________________ o _________________ w _________________
f _________________ p _________________ x _________________
g _________________ p’ _________________ y _________________
i _________________ r _________________
j _________________ s _________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
17
Ts’íibt páalabraob ku káajalo’ob yéetel ku ts’o’okolo’ob yéetel konsonaante glotalisaada.
Konsonaantes Glotalisaadas
Ch’ ch’ K’ k’ P’ p’ T’ t’ Ts’ ts’
Ku káajal yéetel Ku ts’o’okol yéetel
Ch’ ______________________________ ______________________________
K’ ______________________________ ______________________________
P’ ______________________________ ______________________________
T’ ______________________________ ______________________________
Ts’ ______________________________ ______________________________
K’ajóolt u bokalilo’ob Maaya T’aan, ts’o’okole’ yéey bix u ts’íibta’al u k’aaba’ le ba’alo’ob ku ye’esa’alo’
U bokalilo’ob Maaya T’aan
Kóom a e i o u
Chowak aa ee ii oo uu
Ka’anal áa ée íi óo úu
Glotalisaada a' e’ i’ o’ u’
Reartikulaada a’a e’e i’i o’o u’u
jas jaas jáas ja’s ja’as
t’el t’eel t’éel t’e’l t’e’el
kib kiib kíib ki’b ki’ib
on oon óon o’n o’on
k’um k’uum k’úum k’u’m k’u’um
Y ÁAX J AATS
18
Ts’íibt u k’aaba’ le ba’alo’ob ku ye’esa’ala’.
1
____________________
7
____________________
2
____________________
8
____________________
3
____________________
9
____________________
4
____________________
10
____________________
5
____________________
11
____________________
6
____________________
12
____________________
Praktikaarte’ex le k’ak’alt’aano’oba’.
1. Púuts’ in kiik tu paach juntúul kompúuts’.
2. Pak’ le p’aak jáal le pak’o’.
3. Le t’uut’o’ ts’o’ok u t’anik le t’eelo’.
4. Cháake’ táan u chaakal chak cha’ak.
5. Páapa’ p’o’ le p’axbil p’aako’.
6. Ch’en a ch’inik ch’ich’il tuunich te’ ch’e’eno’.
¿A woojel uláak’ k’ak’alt’aano’ob? Ts’íibt te’ela’:
1. __________________________________________________________________
2. __________________________________________________________________
3. __________________________________________________________________
4. __________________________________________________________________
5. __________________________________________________________________
6. __________________________________________________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
19
Ts’íibt u nuumeroil yo’olal máax ku yúuchul t’aan te’ ts’íibo’obo’.
1. In k’aaba’e’ Góonsaloj. Yaan ten 42 anyos. Choferen ti’ awtobuuso’ob.
2. Tene’ in k’aabae’ Lóorena. Ka’ansajen ti’ primaarya. Yaan ten 35 ja’abo’ob.
3. Kaarlos in k’aaba’. Kin meyaj ti’ raadyo. Yaan ten 46 anyos.
4. Tene’ Peedro in k’aaba’. Yaan ten 36 u p’éelel ja’ab. Polisiiyaen.
5. In k’aaba’e’ Dáanyela. Uts tin wich in k’aay. Yaan ten 21 ja’ab.
6. Ruben in k’aaba’. K’oomilen. Kin wóok’ostik jáarana. Yaan ten 32 anyos.
Meeta’ab tumen Cahum yéetel Pomol (2015)
Ko’one’ex xokik le mejen xóoxot’ ts’íibo’oba’.
Meeta’ab tumen Kuyoc yéetel Tamay (2015)
Ts’íibt a presentasyoon, a’al bix a k’aaba’, tu’ux a taal, jayp’éel ja’ab yaan tech, ba’ax t’aanil ka t’anik yéetel ba’ax meyajil ka meetik. ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________________________________________________________
1. ¿Bix a beel? Tene’ in k’aaba’e’ Jwaan. Tene’ yaan ten 15 anyos. Te’ in taal tu kaajil Saki’, Yukataane’.
2. In k’aaba’e’ Kaarlos. In kaajale’ Jo’, ba’ale te’ kin kajtal Saki’e’. Kin meyaj ti’ jump’éel ospitaal.
3. Tene’ in k’aaba’e’ Aliisya. Yaan teen 17 ja’abo’ob. U nuumeroil in selulaare’: 985-107-68-32.
4. Tene’ in k’aaba’e’ Kaarmen, kin t’anik maaya yéetel espanyool. Táan in xokik seeksto ti’ primaarya.
Y ÁAX J AATS
20
Xoke’ex le ka’ap’éel ts’íibo’oba’, ts’o’okole’ ka núukike’ex le ba’ax ku k’áata’alo’.
¿Jayp’éel aanyo yaan ti’ Míigel? _________________________________ ¿Bix u apeyiido? _________________________________ ¿Ba’ax ku paxik Míigel? _________________________________ ¿Tu’ux u kaajal Míigel? _________________________________
¿Tu’ux u kaajal Eelsi? _________________________________ ¿Jaytúul u paalal Eelsi? _________________________________ ¿Ba’ax t’aanil ku t’anik Eelsi? _________________________________ ¿Tu’ux ku xook Eelsi? _________________________________ Meeta’ab men Cahum yéetel Pomol (2015) yéetel Chi (2015)
Xok le tsíiba’, tu ts’o’okole’ ka máarkartik wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’alo’.
Jaaj Ma’ jaaji’ 1. Juulyoe’ yaan 17 anyos ti’ _____ _____ 2. Ku t’anik maaya yéetel espanyool. _____ _____ 3. U nuumeroil u selulaare’ 985-456-77-85. _____ _____ 4. Ku meyaj ti’ jump’éel eskweela. _____ _____ 5. Te’ u taal Saki’e’. _____ _____ 6. U kaajale’ Jo’ chéen ba’ale’ Saki’ ku meyaj. _____ _____
Tene’ Míigel Pat in k’aaba’. Kin paxik gitaara yéetel tróompeta. Kin k’aay ich maaya bey xan ich espanyool. Ts’o’ok in kúumplirtik 17 anyos. Bey xane’, in kaajale’ Che’emax. Táan in xokik in preepa. ¿Kux teech?
¿Bix yanike’ex? Tene’ Eelsien. Yaan
ten 20 ja’ab. Saki’ kin kajtal. Tene’
ts’oka’an in beel, yaan juntúul in chan
iija. Tin xokik lingwiistika tu naajil xook
UNO, jach ta’aytak in ts’o’oksik. Tene’
kin t’anik espanyool yéetel maaya.
Juulyo In k’aaba’e’ Juulyo. Yaan ten 15 anyos. Te’ in taal tu kaajil Saki’e’. Kin t’anik maaya yéetel espanyool. Kin meyaj ti’ jump’éel eskweela. U nuumeroil in selulaare’ 985-456-77-84.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
21
Xoke’ex le tsikbalo’oba’ tu ts’o’okole’ praktikaarte’ex.
Ba’ax uláak’ t’aano’ob a k’ajóol uti’al a saludaartik máak. Ts’íibt bix u ya’ala’al yéetel bix u núuka’al.
II Kriistyan: ¿Bix a beel, Kaandi? Kaandi: Ma’alob. ¿Kux teech? Kriistyan: Ma’alob xan. Kaandi: Ma’alob. Tak tu jeel k’iin. Kriistyan: Bey túun.
III Kaarlos: ¿Ba’ax ka wa’alik, Chaay? Chaay: Mix ba’al. ¿Kux teech?
Kaarlos: Mix ba’al xan.
IV Ruben: ¿Ba’ax ku máan u k’iin? Kaarla: Chéen beya’. ¿Kux teech? Ruben: Chéen xan beya’.
V Kaarla: Diiyas, tiiyo. Don Luupe: Diiyas. ¿Táan a bin maan? Kaarla: Táan.
I Kaarla: ¡Diiyas! ¡Diiyas! Lúuis: Diiyas. ¿Ba’axi’? Kaarla: ¿Kula’anáan Téeresa? Lúuis: Kula’an. Beoora ken in
t’ane’.
A:
B:
A:
B:
A:
B:
A:
B:
A:
B:
A:
B:
A:
B:
A:
B:
Bix u
saludaarta’al
máak
Y ÁAX J AATS
22
Praktikaarte’ex le tsikbalo’oba’.
Ba’ax uláak’ t’aano’ob a k’ajóol uti’al a despediirtikabáa. Ts’íibt bix u ya’ala’al yéetel bix u núuka’al.
I
A: ¿Ba’ax ka wa’alik? B: Mix chéen ba’al. ¿Kux teech,
bix a beel? A: Uts. … B: Ma’alob túun, tak tu jeel k’iin. A: Ma’alob túun.
II
A: In wa’alike’ táan in bin, tiiyo. K’a’abet in bin meyaj. Tak ka’aka’ate’.
B: Tak ka’aka’at túune’. Xi’ik tech utsil. ¡Kanáantabáa!
A: ¡Je’el in kanáantikabáae’!
III
A: Pa’atik in bin, Áandres. B: Ma’alob túun, Noorma. Bey
xan teen, táan in bin. A: Kanáantabáa. B: Bey xan teech,
kanáantabáa.
IV
A: Tak túun sáamal Niiko. B: Beyo’, tak sáamal laas siinko. A: Bey túun kak p’áatalo’. Jach
kanáantabáa. B: Bey xan teech, kanáantabáa.
A: ______________________
B: ______________________
A: ______________________
B: ______________________
A: ______________________
B: ______________________
A: ______________________
B: ______________________
A: ______________________
B: ______________________
A: ______________________
B: ______________________
Bix a despediirtikabáa
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
23
Xok yéetel praktikaart le tsikbal ku yúuchul tu naajil xooka’.
Yéetel le tsikbal ts’o’ok a xokiko’ a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’.
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Láaj u k’ajóoltmubáaob le máaxo’ob ku tsikbalo’obo’. _____ _____
2. Yasmin presentaart Blaanka. _____ _____
3. Mariisa yéetel Blaankae’ táan u bino’ob kafeteriiya. _____ _____
4. Yasmine’ yaan xan u bin kafeteriiya. _____ _____
Xoke’ex le tsikbala’, tu ts’o’okole’ núuke’ex le k’áatchi’ob ku meeta’al yo’osalo’.
1. ¿Tu’ux u taal Aadi? ______________________________________
2. ¿Máax Moson u taal? ______________________________________
3. ¿Tu’ux ku xook Aaleks? ______________________________________
4. ¿Máax xokik administrasyoon? ______________________________________
Yasmin: ¿Bix a beel, Mariisa?
Mariisa: Ma’alob ¿Kux teech?
Yasmin: Ma’alob xan ¿Máax túun le xch’úupala’?
Mariisa: Leti’e’ Blaanka. In wéetxookil.
Yasmin: Ki’imak in wóol in k’ajóoltikech, Blaanka. ¿Bix a beel?
Blaanka: Chéen beya’.
Yasmin: ¿Tu’ux túun ka bine’ex beya’?
Mariisa: Táan in bino’on kafeteriiya, nuka’ajo’on jaanal.
Yasmin: Wa beyo’ tak túun tu jeel k’iin. Tene’ tin bin tin naajil.
Mariisa: Tak túun tu jeel k’iin.
Aadi: ¿Bix a k’aaba’, xi’ipal?
Aaleks: Aaleks in k’aaba’. ¿Kux teech?
Aadi: Tene’ Aadien. ¿Tu’uxilech beya’?
Aaleks: Saki’ilen. ¿Kux teech?
Aadi: Tene’ mosnilen. ¿Way UNO ka xooke’?
Aaleks: Bey. Administrasyoon kin xokik.
Aadi: Tene’ gastronomiiya kin xokik. Ki’imak in wool in
k’ajóoltikech Aaleks.
Aaleks: Bey xan teen.
Y ÁAX J AATS
24
Le tsikbala’ xa’aka’an, tsole’ex uti’al ka na’atpajak:
Xok yéetel praktikaart le tsikbalo’oba’.
Yéetel juntúul a wéetxookile’ beet jump’éel tsikbal tu’ux ka saludaaar, a k’áatik u k’aaba’ máak, tu’ux u taal; yéetel u jeel ba’alo’ob.
_____: Jaaj, tin xokik arkitektuura. _____: ¿Bix yanikech? _____: Aaj. Tene’ táan in bin xook. _____: Ma’alob. ¿Kux túun teech? _____: Beey, tumen ya’ab ba’al kin kanik. _____: Ma’alob xan. ¿Teche’ ba’ax ka chéen tsikbaltik? _____: Pwes chéen tin jáan bin maan. _____: Ma’alob túun. Tak tu láak’ k’iin. _____: ¿Ba’ax ka xokik? _____: Táan in xokik aantropolojiiya. ¿Teche’ táan a xook xan? _____: Ma’alob beyo’. Pa’atik in bin tumen k’a’abet in k’uchul eskweela. _____: ¿Uts ta wich le ba’ax ka xokiko’?
I Feliipe: ¡Diiyas, tiiyo! Doon Saam: ¡Diiyas! Máanene’ex. ¿Ba’ax ka
tsikbaltike’ex? ¿Bix yanike’ex? Feliipe: Ma’alob. Chéen jáan taalo’on
xíimbaltech. Doon Saam: Aaj. Ki’imak in wóol a taal a
xíimbaltene’ex. ¿Teche’ tu’ux a taal?
Yoaaw: Tene’ Brasil in taal. Brasililen. Doon Saam: Náach túun a taal wa beyo’. Yoaaw: Chan náach…
A: _________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________
A: _________________________________________________________________
B: _________________________________________________________________
II
Josej: ¿Bix a beel?
Áandrea: Ma’alob. ¿Kux teech?
Josej: Ma’alob xan.
Áandrea: ¿Bix a k’aaba’?
Josej: Josej in k’aaba’. ¿Kux teech?
Áandrea: Tene’ in k’aaba’e’ Áandrea.
Josej: Tene’ Saki’ in taal. ¿Teche’,
tu’ux a kaajal?
Áandrea: Tene’ alemaanyailen.
Alemaanya in taal.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
25
Tsikbalnen yéetel a wéetxookilo’ob, k’áat ti’ob: bix u k’aaba’ob, tu’ux u taalo’ob, jayp’éel ja’ab yaan ti’ob, ba’ax meyajil ku beetiko’ob yéetel uláak’ ba’alo’ob uti’al a presentaartiko’ob. Ts’o’okole’ yéetel le ba’ax ta tsikbaltajo’, ts’íibt u presentasyoon juntúul a wéetxookil.
Xok yéetel praktikaart le tsikbalo’oba’.
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Áabiltsil: ¡Taardes, papaj! Áabwelotsil: Taardes. Máanen, je’el le k’áan a
kutalo’. Áabiltsil: Jáan taalen in taas tech jump’íit ki’iwaj. Áabwelotsil: Ts’áa ta áabwelao’. Áabwelatsil: Ki’ u book le chokoj loomoa’. Áabiltsil: Jaaj, tumen chokoj. Áabwelotsil: ¿Bix u beel a maamaj? Áabiltsil: Uts yanik. Áabwelotsil: ¿Kux a papaj? Áabiltsil: Bey xan.
U’ulab: ¡Diiyas! ¡Diiyas! Iijatsil: Diiyas. U’ulab: ¿Kula’an a maamaj? Iijatsil: Kula’an. Pa’atik in jáan t’anik. … Iijatsil: Maan, táan kaxta’al men doonya Poonsa. Maamajtsil: A’al ti’ u máan. Ts’áa ba’al u kutal. Iijatsil: Ajaj. … Iijatsil: Máanen. Jáan kulen. Beoora ku taala’. U’ulab: Ma’alob.
U’ulab: ¡Taardes! Iijotsil: Taardes. ¿Ba’ax túun? U’ulab: ¿Kula’an doon Deelko? Iijotsil: Kula’an. Pa’atik in wa’alik
ti’. U’ulab: Ma’alob. … Iijotsil: Paapij, yaan máax
kaxtikech. Taatatsil: ¿Máax túun? Iijotsil: Ma’ in woojeli’. Ma’ in
k’ajóoli’. Taatatsil: A’al ti’ je’el kin taal in wilo’. Iijotsil: Ma’alob. … Iijotsil: Beoora’ ku taala’. U’ulab: Ma’alob. Je’el in pa’atike’.
Y ÁAX J AATS
26
Yéetel juntúul a wéetxookile’ beete’ex jump’éel tsikbal óol bey le ts’o’ok a xokiko’oba’.
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Cahum, Luis y Pomol, Ignacio (2015). Presentasyon. Manuscrito inédito. Universidad de
Oriente: Valladolid, Yucatán.
Chi, Elsi (2015). Presentaciones. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente: Valladolid,
Yucatán.
Kuyoc, Clara y Tamay, Bernabé (2015). Presentaciones. Manuscrito inédito. Universidad de
Oriente: Valladolid, Yucatán.
A: _____________________________________________________________
B: _____________________________________________________________
A: _____________________________________________________________
B: _____________________________________________________________
A: _____________________________________________________________
B: _____________________________________________________________
A: _____________________________________________________________
B: _____________________________________________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
27
Chup u fiichail le inskripsyoona’
Te’ ka’ajaatsa’ yaan a kanik a ts’áa a daatos yéetel a k’áatik u daatos máak. Uti’al le je’ela’ yaan a chupik ju’uno’ob uti’al a praktikaar. Bey xan yaan a xokik yéetel a beetik ts’íibo’ob tu’ux yaan u daatos máak. Tu ts’o’okole’ yaan a beetik jejeláas meyaj ts’íibo’ob uti’al u je’ets’el ba’ax ka kanik, je’el bix u chu’upul u solisituudil meyaje’.
¡Jach kin ts’íiboltiko’on ka xi’ik tech utsil!
KA’AJAATS
BA’AX KEN A KAN A BEETEJ
Yaan a ts’áaik a daatos yéetel yaan a k’áatik u daatos máak.
Yaan a chupik ju’uno’ob yéetel u daatos máak.
Yaan a beetik ts’íibo’ob tu’ux yaan u daatos máak.
Yaan a kanik a chup u solisituudil meyaj.
K A’ AJ AATS
28
Nup’ le k’áatchi’ob yéetel u núukilo’obo’.
* Ku ts’áabal ich korcheete bix u ya’ala’al jump’éel t’aan ts’íibta’an ich yaanal t’aan.
Il u daatos le máako’ob yan te’ kwaadroa’, ts’o’okole’ ka núukik le k’áatchi’ob yan kaambalo’.
K’aaba’ Direksyoon Kóorreo Teleefono
1. Maarko Paat Tuus Kaaye 8 ich 13 yéetel 15, Chichimila’, Yukataan [email protected] 9851024528
2. Sáasil Che’ Maay Kaaye 20 ich 33 yéetel 35, Saki’, Yukatáan sá[email protected] 999853820
3. Miiryam Peech Ba’as Kaaye 25 ich 17 yéetel 9, Kalk’ini’, Káampech [email protected] 9861651215
4. Dabid Petul Ráamires Kaaye 8 ich 13 yéetel 15, Moson, Yukataan [email protected] Mina’an
5. Josej K’a’awil Kanul Kaaye ich 13 yéetel 15, Kankun, Kintana Roo Mina’an 9753674898
1. ¿Tu’ux kajakbal Maarko?
_____________________________________________________________________
2. ¿Máakalmáak u yáax apeyiido Dabid? _____________________________________________________________________
3. ¿Yaan u teleefono Sáasil yéetel Dabid? _____________________________________________________________________
4. ¿Máakalmáak u direksyoon Josej? _____________________________________________________________________
5. ¿Bix u ts’íibta’al u apeyiido Miiryan? _____________________________________________________________________
6. ¿Máakalmáak u kóorreo yéetel u teleefono Josej? _____________________________________________________________________
¿Bix a k’aaba’? Kaaye 8 ich 9 yéetel 11. Nuumero 203.
¿Máakalmáak a apeyiido? Yessica [Yeesika]*
¿Tu’ux a kaajal? [email protected]
¿Máakalmáak a direksyoon? Yeej-eese-eese-iij-seej-aaj
¿Yaan a kóorreo? Can Pech [Kaan Peech]
¿Máakalmáak u nuumeroil a seluulaar? In kaajale’ Dzitas [Ts’itas]
¿Bix u ts’íibta’al a k’aaba’? 9867711820
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
29
Ka’a il u daatos le máako’ob ku ye’esa’al te’ kwaadroe’ ts’o’okole’ ka beetik u jeel k’áatchi’ob ti’ a wéetxooko’ob: 1. ¿Máakalmáak u teleefono Miriam? ______________________________________
2. __________________________________________________________________
3. __________________________________________________________________
4. __________________________________________________________________
5. __________________________________________________________________
6. __________________________________________________________________
7. __________________________________________________________________
8. __________________________________________________________________
Usaart le k’áatchi’oba’ uti’al a chupik le kwaadro yéetel u daatos a wéetxooko’oba’. 1. ¿Bix k’aaba’?
2. ¿Kux a apeyiido?
3. ¿Bix u ts’íibta’al a ka’ap’éel apeyiido?
4. ¿Tu’ux kajakbalech beoorae’?
5. ¿Máakalmáak a direksyoon yéetel a
teleefono?
6. ¿Ba’ax kaayeil kajakbalech?
7. ¿Ba’ax koloonyail kajakbalech?
8. ¿Ba’ax nuumeroil a naajil?
9. ¿Yaan a kóorreo?
10. ¿Máakalmáak a kóorreo?
U DAATOS IN WÉET XOOKO’OB
K’aaba’ Direksyoon Kóorreo Teleefono
K A’ AJ AATS
30
Praktikaarte’ex le tsikbala’.
Chup le fiicha yéetel u daatos Albertoa’.
U daatos Alberto
U k’iinil:________________________________________
K’aaba’: __________________________ Apeyiidos: ____________________________
U k’iinil úuch u síijil: ______________________ Tu’ux síijij: ______________________ (K’iinil/ wiinalil/ ja’abil)
Direksyoon: ______________________________________________________________ (Beejil / nuumero / krusamyeento / koloonya/ kaajal / munisiipyo / estaado)
Kóorreo:___________________________ Nuumeroil selulaar: _____________________
Xoknáal: Diiyas. Taalen in ts’íibtimbáa ti’al xook.
Sekretaarya: Diiyas. Eeeej ¿Ba’ax k’iin bejla’e’?
Xoknáal: 30 ti’ áabril ti' 2015.
Sekretaarya: Jaajil. Jach graasyasi’.
Xoknáal: Mix ba’ali’.
Sekretaarya: ¿Bix a k’aaba’?
Xoknáal: Alberto [Áalberto].
Sekretaarya: ¿Máakalmáak a yáax apeyiido?
Xoknáal: Yuit [Iwit]
Sekretaarya: ¿Bixij? ¿Bix u ts’íibta’al?
Xoknáal: Yeej-uuj-iij-teej
Sekretaarya: ¿Kux a ka’ap’éel apeyiido?
Xoknáal: Dzib [Ts’iib].
Sekretaarya: ¿Tu’ux síijech?
Xoknáal: Te’ síijen tu kaajil Izamale’ [Isamaal].
Sekretaarya: ¿Ba’ax k’iin ka’ síijech?
Xoknáal: 3 ti’ maayo tu ja’abil 1992.
Sekretaarya: ¿Beoorae’ tu’ux kajakbalech? ¿Máakalmáak a direksyoon?
Xoknáal: Beoorae’ way Saki’ kajakbalene’. Kaaye 34 ichil 21 yéetel 23.
U nuumeroile’ 138. Tu koloonyail Fernando Novelo.
Sekretaarya: ¿Máakalmáak a kóorreo?
Xoknáal: [email protected]
Sekretaarya: ¿Kux túun u nuumeroil a selulaar?
Xoknáal: Lelo’ 9851062530.
Sekretaarya: Sáamej. Ba’ale’ beoorae’ yaan xan a chupik le ju’una’.
Xoknáal: Ma’alob…
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
31
Beoorae’ chup le fiicha yéetel u daatos juntúul a wéetxookila’.
U daatos __________________
U k’iinil:________________________________________
K’aaba’: __________________________ Apeyiidos: ____________________________
U k’iinil úuch u síijil: ______________________ Tu’ux síijij: ______________________ (K’iinil/ wiinalil/ ja’abil)
Direksyoon: ______________________________________________________________ (Beejil / nuumero / krusamyeento / koloonya/ kaajal / munisiipyo / estaado)
Kóorreo:___________________________ Nuumeroil selulaar: _____________________
Praktikaarte’ex le tsikbala’.
Núuk wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’alo’.
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Meechie’ saki’il. _____ _____
2. Mechi’e’ Saki’ kajakbal. _____ _____
3. Kaarlose’ Peeto u taal. _____ _____
4. Meechi yéetel Kaarlose’ Kandelaarya kajakbalo’ob. _____ _____
5. U naajil Meechie’ te’ yan kaaye 26e’. _____ _____
6. U naajil Kaarlose’ aktáan paarke yan. _____ _____
7. Meechie’ náach yan u naajil ti’ Kaarlos. _____ _____
Kaarlos: ¿Teche’ tu’ux tun a taal beya’, Meechi?
Meechi: Te’ in taal Popola’e’, ba’ale’ beoorae’ way Saki’ kajakbalene’. ¿Teche’
tu’ux a taal? ¿Way saki’ileche’?
Kaarlos: Ma’, tene’ peetoilen, ba’ale’ way xan Saki’ kajakbalene’.
Meechi: ¿Tu’ux baanda túun kajakbalech?
Kaarlos: Te’ yanen tu baaryoil Kandelaaryae’.
Meechi: ¿Jach jaaj? Te’ baanda kajakbalen xano’. Jach aktáan paarke, kaaye 24.
Kaarlos: ¡Jach tun naats yano’on! Tene’ te’ kajakbalen kaaye 26e’, ich kaaye 33
yéetel 35. Naats’ te’ paarkeo’…
K A’ AJ AATS
32
Chowakkiins le tsikbal ts’o’ok a xokiko’ yéetel k’áat u daatos Meechi yéetel Kaarlos.
Xok le ba’axo’ob ku ya’ala’al yo’olal le máako’oba’, ts’o’oke’ ka beetik k’áatchi’ob ti’ a wéetxookilo’ob.
Chicharito
U jach k’aaba’e’ Javier Hernández Balcazar.
Báaxal futbol ku beetik. Te’ síij tu nojkaajil
Gwadalajaarae’, tu k’iinil 1 ti’ juunyo tu ja’abil 1988. Yaan 27 anyos ti’. Mix
ts’oka’an u beeli’. Mina’an xan u paalal, ba’axe’ yaan u noobya; Lucía Villalón u
k’aaba’.
Thalía
U k’aaba’ chuka’ane’ Ariadna Thalía Sodi
Miranda. Leti’e’ ku k’aay yéetel ku áaktwar. Te’
síij tu nojkaajil Meejikoe’. Yaan 43
anyos ti’. Síij tu k’iinil 26 ti’ áagosto tu aanyoil
1971. Tsoka’an u beel yéetel Tommy Mottola. Yaan ka’atúul u paalal,
Sabrina yéetel Matthew.
Eugenio Derbez
U k’aaba’ chuka’ane’ Eugenio González
Derbez. Yaan 53 anyos ti’. Te’ síij tu noj kaajil
Meejikoe’, tu k’iinil 2 ti’ septyeembre ti’ 1961. Leti’e’ áaktor yéetel
komedyaante. Tsoka’an u beel yéetel Alessandra Rosaldo. Yaan kantúul u paalal; Aislinn, Vadhir, Eduardo yéetel Aitana.
Angelique Boyer
Jach u k’aaba’e’ Monique Paulette Boyer
Rousseau. Te’ síij Fraansyae’, tu k’iinil 4 ti’
juulyo tu ja’abil 1988. Bejla’e’ te’ kajakbal
Meejikoe’. Leti’e’ modeelo yéetel áaktris. Mix tsoka’an u beeli’,
mina’an xan u noobyo.
Le informasyoona’ ch’a’ab Wikipedia (2015)
Núuk le ba’axo’ob ku ya’ala’al yo’olal u daatos le áartistaob ts’o’ok a xokiko’.
Jaaj Ma’ jaaji’ 1. Chicharito yéetel Eugenio Derbeze’ meejikoilo’ob. ____ ____ 2. Javier u k’aaba’ u noobyo Angelique. ____ ____ 3. Thalíae’ sijnáal Miami. ____ ____ 4. Alessandra u k’aaba’ u yatan Eugenio. ____ ____ 5. Ka’atúul u paalal Javier Hernández. ____ ____ 6. Ich maayo ka síij Talía. ____ ____ 7. Angelique’ ku k’aay yéetel ku áaktwar. ____ ____
Kaarlos: ¡Jach tun naats yano’on! Tene’ te’ kajakbalen kaaye 26e’, ich kaaye 33 yéetel 35. Naats’ te’ paarkeo’…
Meechi: ________________________________________________________
Kaarlos: ________________________________________________________
Meechi: ________________________________________________________
Kaarlos: ________________________________________________________
Meechi: ________________________________________________________
Kaarlos: ________________________________________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
33
Ts’íibt ba’ax a woojel yo’olal le áartistaoba’.
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
_____________________________________
Shakira
Julión Alvarez
K A’ AJ AATS
34
Yéetel tuláakal le ba’ax ts’o’ok a kanika’ beoora’e’ meet jump’éel ts’íib yéetel a daatoso’ob.
K’áatchi’it juntúul a wéetxookil uti’al a meetik jump’éel ts’íib yéetel u daatoso’ob.
___________________________________________________________________
_
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
_____
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
_____
___________________________________________________________________
_
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
_____
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
___________________________________________________________________
_____
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
35
Beoorae’ chup u solisituudil le meyaja’.
U SOLISITUUDIL MEYAJ Ken a chup le solisituuda utsil ts’íibtej yo’olal u páajtal u na’ata’al.
K’A’AJSEJ: Le ba’ax ken a ts’áa te’ solisituudaa’ ti’ mix máak kun e’esbil.
U k’iinil: ¿Ba’ax meyajil ka k’áatik?
¿Baajux taak a náajaltik?
A DAATOSO’OB
Yáax apeyiido Ka’ap’éel apeyiido K’aaba’
Éedad
Direksyoon Koloonya Koodigo postal
Kóorreo Teleefono
Tu’ux síijech Ba’ax k’inak síijech
Xiib Ch’uup Nasyonalidaad
¿Máax yéetel kajakbalech?
In papajo’ob In fáamilya In láak’tsilo’ob Tin juunal
Buka’aj a ka’analil Buka’aj a aalil
¿Máaxo’ob ku dependeer ti’ teech?
___ In paalal ____In núup ____In taatajo’ob ____Ujeelo’ob
¿Ts’oka’an a beel?
Ts’oka’an Ma’ U jeel:______
A JU’UNO’OB
CURP
AFORE
RFC
U nuumeroil a seguuro U nuumeroil u káartiyail a séerbisyo
militaar
U nuumeroil a pasapoorte
U liseensyail a manejaar
Yaan Mina’an
U nuumeroil a liseensya Wa táanxel lu’umileche’ ¿Ba’ax ju’unil ts’áaik permiiso a meyaj?
YO’OLAL A TOJ ÓOLAL YÉETEL BA’AXO’OB KA BEETIK
A tukultike’ toj a wóol:
Jach toj in wóol K’as toj in wóol Ma’ toj in wóoli ¿Yaan tech k’oja’anil bey kroonikoe’?
Ma’ Yaan ¿Máakalmáak? ¿Ka beetik depoorte?
Ma’ Kin beetik ¿Máakalmáak? ¿Oka’anech ti’ jump’éel kluub?
Ma’ Oka’anen ¿Máakalmáak? ¿Máakalmáak a paasatyeempo?
¿Ba’axo’ob ka tukultik a beetik ta kuxtal?
U DAATOS A FÁAMILYA
K’AABA’ KUXA’AN KIMEN U DIREKSYOON MEYAJ KU BEETIK
A yuum
A na’
A watan/íicham
U k’aaba’ yéetel u éedad a paalal
XOOKO’OB A BEETMAJ
U K’AABA U NAAJIL A XOOK U DIREKSYOON BA’AX AANYO BUKA’AJ
XÁANCHAJIJ
JU’UN TS’ÁAB TECH
KÁAJIJ TS’O’OKIJ
Primaarya
Sekundaarya
Preparatoorya
Lisensyatuura wa káarrera
Ujeelo’ob
Ba’ax xookilo’ob ka beetik beoorae’:
U k’aaba’ u naajil a xook
U oraaryoil
Kuurso wa káarrera
Ba’ax aanyoil yanech
A FOOTO
BEY
TÚUMBENE’
K A’ AJ AATS
36
Xoke’ex le ts’íibo’oba’ yéetel meete’ex k’áatchi’ob yo’olal.
Fuentes de información
Wikipedia (2015). Angelique Boyer. Recuperado el 20 de julio de 2015. Disponible en red:
https://es.wikipedia.org/wiki/Angelique_Boyer
Wikipedia (2015). Eugenio Derbez. Recuperado el 20 de julio de 2015. Disponible en red:
https://es.wikipedia.org/wiki/Eugenio_Derbez
Wikipedia (2015). Javier Hernández Balcázar. Recuperado el 20 de julio de 2015. Disponible
en red: https://es.wikipedia.org/wiki/Javier_Hernández_Balcázar
Wikipedia (2015). Thalía. Recuperado el 20 de julio de 2015. Disponible en red:
https://es.wikipedia.org/wiki/Thalía
Raina Enrique
Tene' in k'aaba'e' Raina Enrique [Reeyna Enriike]. Te’ nojochchajen
Orlaando, Floriida, Estaados Úunidose’. U k’iin in k’aaba’e’ 20 ti’ maayo.
Yaan teen 20 ja’ab. Táan in xokik sikolojiiya yéetel u xookilo’ob
latiinoamerikaanos University of North Carolina (u Unibersidaadil Xaman
Karoliina).
Yaan juntúul in suku'un yéetel juntúul in wíitsin. U k'aaba' in suku'une’ Ricardo [Rikaardo], in wíitsine’ u k'aaba'e' Risa [Riisa]. Carlos [Kaarlos] u k'aaba' in yuum yéetel in ki'ichpam na'e’ u k'aaba'e Jill [Yiil]. In yuume’ pwerto riikoil. In maamae’ éestados úunidosil.
Tene’ kin t’anik íingles yéetel espanyool. Ts’o’okole’ táan in kanik maaya t’aan tumen jach jats’uts. Ts’o’ok in bin in k’ajóolt Yukataan.
Jackie Lopez
¿Bix a beel? In k’aaba’e’ Jackie López [Yaaki Loopes]. 20 ja’ab yaan teen.
Karoliina del Noorteilen. Meejikanaen tumen in yuumo’obe’ te’ síijo’ob
Zacatecase’ [Sakateekas]. Ma’ ts’oka’an in beeli’, ba’ale’ yaan in noobyo.
Bejla’ k’iine’ táan in xook University of North Carolina (u Unibersidaadil
Xaman Karoliina).
Tene’ ka’ap’éel t’aan kin t’anik: íingles yéetel espanyool. Yéetel ts’o’ok
6 meses jo’op’ in xokik maaya t’aan. Ts’o’ok xan in k’ajóoltik wa jayp’éel u
kaajilo’ob Yukataan.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
37
U naajil in xook
Te’ óoxjaatsa’ yaan a kanik u k’aaba’ u nu’ukulil a xook. Yaan xan a kanik a tsol bixo’ob yéetel jayp’éelo’ob. Yaan a xokik yéetel a meetik jejeláas ts’íibo’ob yo’olal u nu’ukulill xook. Bey xane’ yaan a wilik bix u k’áata’al yéetel bix u éejenta’al permiisoso’ob. Yaan a k’ajóoltik jejeláas t’aano’ob ku jach a’ala’al tu naajil xook. Tu ts’o’okole’ yaan a kanik a beet yéetel a núuk tusbelilo’ob.
¡Jach kin ts’íiboltiko’on ka xi’ik tech utsil!
ÓOXJAATS
BA’AX KEN A KAN A BEETEJ
Yaan a tsolik ba’ax nu’ukulilo’ob yaan tu naajil a xook.
Yaan a kanik a xok ba’alo’ob je’el bix u xo’okol bejla’ k’iino’oba’.
Yaan a tsikbal yo’olal bix u nu’ukulil a xook.
Yaan a kanik ba’ax t’aanilo’ob ku ya’ala’al tu naajil xook.
Yaan a kanik bix u ya’ala’al yéetel bix u núuka’al tusbelilo’ob ichil u naajil xook.
ÓOXJAATS
38
Bon le kwaadro’ob yéetel le kóoloro’ob ku ya’ala’alo’, bey xan ts’áa uláak’ kóoloro’ob
wa a k’ajóoli’.
Sak Sam box /
griis Boox K’an Chakk’an Chak
Sam áasul Áasul Box áasul Sam Chak/ Rosaado
Móorado Giinda
Sam ya’ax Ya’ax Wáa ya’ax Box ya’ax Beex Chokolaate /
káafe
Xok le ts’íibo’oba’, ts’o’okole’ ka tsikbaltik yéetel a wéetxookilo’ob.
U nu’ukulil in meyaj
Lelo’oba’ u nu’ukulilo’ob in meyaj. Yaan jump’éel box kalkuladoorai’. Ka’ap’éel libreeta. Yaan póos-iti’. Jump’éel áasul tijeera. Yaan xan jump’éel perforadoorai’; u kóolore’ griis. Yaan jump’éel reegla de che’i’. Yaan jump’éel chak lapiseeroi’. Yaan jump’éel bikoloori’; chak yéetel áasul. Yaan ka’ap’éel kliipi’, jump’éele’ k’an, uláak’ jump’éele’ ya’ax. Yaan jump’éel chak tajadoori’. Yaan xan ka’ap’éel piini’. Ts’o’okole’ yaan wa jayp’éel kóoloro’obi’: k’an, boox, ya’ax, chokolaate yéetel chak.
U nu’ukulil u xook in wíits’in
Lela’ u nu’ukulilo’ob u xook in wíits’in. Leti’e’ ya’ab u kóoloro’ob, u krayoolas yéetel u píinturas, yaan chaki’, k’an, boox, áasul, sak, ya’ax, chokolaate, beex, rosaado, móorado, griis, yéetel uláak’o’ob. Yaan xan u píinselo’ob. Beyxan jump’éel reegla de che’. Yaan ka’ap’éel k’an laapis ti’. Yaan jump’éel u chak tijeera. Yaan jump’éel ya’ax kóompas ti’. Yaan siinko u p’éelel u libreeta: chak, rosaado, box áasul, sam áasul yéetel k’an.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
39
A’al yéetel ts’íibt le nu’ukulo’ob yaan ti’ teen yéetel in wíits’ino’, le nu’ukulo’ob yaan chéen ti’ teno’ yéetel le nu’ukulo’ob yaan chéen tin wíits’ino’.
In nu’ukulo’on In nu’ukul U nu’ukul in wíits’in
Xok yéetel praktikaart le tsikbala’, ts’o’okole’ ka wa’alik wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’axo’ob ku ya’ala’al te’ yáanalo’.
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Joseje’ táan u meyaj. ____ ____
2. Jump’éel u chak lapiseero Josej. ____ ____
3. Joseje’ ku jaantik doonas. ____ ____
4. Jump’éel u áasul basureero. ____ ____
5. Yaan u posweeloil u yo’och káafej. ____ ____
6. Ya’ab u mejen uuj eesej beejo’ob. ____ ____
Áantonyo: ¿Josej, ba’ax ka meetik?
Josej: Táan in meetik in ts’íib.
Áantonyo: Aj. Chan ya’ab bakáan a nu’ukulo’ob kin wilik.
Josej: Chan yaan.
Áantonyo: ¿Ba’ax túun lela’? ¿Jump’éel jiriinga?
Josej: Ma’ jiriingai’. Jump’éel lapiseero. In box lapiseero.
Áantonyo: ¿Kux túun lela’? ¿Mejen doonas?
Josej: Ma’ doonasi’. Mejen borradooro’ob.
Áantonyo: Aaj… tuskep le chan basureeroa’.
Josej: Ma’ basureero xani’. U posweeloil in wo’och káafej.
Áantonyo: Jats’uts a chan báaxala’. De mejen k’éek’en.
Josej: In uuj eesej beejo’ob (USB).
ÓOXJAATS
40
Kan bix u xo’okol ba’alo’ob ich maaya te’ k’iino’oba’.
1 jump’éel 11 oonse u p’éelel 20 bee(y)nte u p’éelel 2 ka’ap’éel 12 doose u p’éelel 30 tree(y)nta u p’éelel
3 óoxp’éel 13 treese u p’éelel 40 kwáarenta u p’éelel
4 kamp’éel / kwaatro u péelel 14 katoorse u p’éelel 50 síinkwenta u p’éelel
5 siinko u p’éelel 15 kiinse u p’éelel 60 sesee(y)nta u p’éelel
6 seeys u p’éelel 16 dyesiseeys u p’éelel 70 seteenta u p’éelel 7 syeete u p’éelel 17 dyesisyeete u p’éelel 80 ocheenta u p’éelel
8 oochoj u p’éelel 18 dyesioocho u p’éelel 90 nobeenta u p’éelel
9 nweebe u p’éelel 19 dyesinweebe u p’éelel 100 syeen u p’éelel
10 dyees u p’éelel
¿Jaywáal? ¿Jayp’éel? ¿Jayts’íit? Junwáal ju’un Ka’ap’éel tajadoor Óoxts’íit lapiseero Syeen u wáalal ju’un
Nweebe u p’éelel tajadoor
Oocho u ts’íitil lapiseero
¿Jaywóol? ¿Jaytúul? ¿Jaykúul? Junwóol plastiliina Ka’atúul xoknáal Óoxkúul che’ Syeete u wóolol plastiliina Seeys u túulul xoknáal Siinko u kúulul che’
Ts’íibt jayp’éel nu’ukulo’ob yaan ich a sáalon. Je’el bix u ye’esa’ala’:
1
__Mina’an jiisi’__________
7
__Yaan jump’éel reloji’____
2
________________________
8
________________________
3
________________________ 9
________________________
4
________________________ 10
________________________
5
________________________
11
________________________
6
________________________ 12
________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
41
Xok le ts’íibo’, ku ts’o’okole’ ka meetik le ts’íib yan te’ yáanalo’.
1. Tu sáalon Peedroe’ yaan maanal dyees u p’éeleli’.
a) siiya b) xoknáal c) káartel
2. Lela’ chéen jump’éel yaan tu sáalon Peedroi’. a) basureero b) pintarroon c) komputadoora
3. Ya’ab maapaob yaan tu sáalon Peedro.
a) beey b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
4. Lela’ mina’an tu saalon Peedro. a) ju’uno’ob ich maaya b) kanyon c) plaasma
5. Tu sáalon Peedroe’ yaan ya’ab markadoores.
a) beey b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
Xok le ts’íiba’ ts’o’oke’ ka núukik le k’áatchi’ob yan tu yáanalo’.
¿Ba’axo’ob yaan tu naajil u xook Áalfredo? ¿Ba’axo’ob mina’an tu naajil u xook Áalfredo? ¿Bix le xya’axche’ yaan tu naajil u xook Áalfredoo’? ¿Bix le xa’anil naaj yaan tu naajil u xook Áalfredoo’?
U sáalon Peedro
Tu sáalon Peedroe’ yaan ya’ab nu’ukulo’obi’. Yaan jump’éel sak pintarrooni’, jump’éel borradoor, ka’ap’éel box basureero; jump’éele’ ichil yéetel uláak’e’ tu táankabil. Yaan ya’ab u meyaj ts’íib uláak’ xoknáalo’obi’. Yaan xan míin beentioocho u p’éelel áasul siiyaso’obi’, jump’éel kanyon, jump’éel plaasma, yéetel kamp’éel túumben komputadooraob. Bey xan yaan dyees u túulul xoknáalo’obi’, yéetel juntúul ka’ansaj. Yaan u siiyaj yéetel u eskritooryo le ajka’ansajo’.
Ich u sáalon Peedroe’ yaan xan ba’alo’ob mina’ani’. Mina’an ayre akondisyonaadoi’, reloj, mix xan maapaob yéetel káarteleso’ob ts’íibta’an ich maaya. U sáalon Peedroe’ chan jats’uts, ba’ale ma’ ya’ab u yéetxooko’obi’.
U naajil u xook Áalfredo
Tu naajil in xooke’ yaan ya’abkach ba’alo’obi’. Yaan junkúul ya’axche’i’. Le ya’axche’o’ nojoch yéetel jats’uts. Yaan xan ki’ichpan xoknáalo’obi’; bey xan ki’ichkelem xi’ipalo’ob. Te’elo’ yaan xan jump’éel xa’anil naaji’. Le naajo’ chichan, ka’anal, jats’uts yéetel síis óol. Ba’ale’ tu naajil in xooke’ mina’an kaanchai’, mix xan biblyoteeka.
ÓOXJAATS
42
Nup’ le k’áatchi’ob yéetel u núukilo’oba’.
¿Je’el u páajtal in bin baanyoe’? Je’ele’. Il a wile’ex.
¿Je’el u béeytal in máano’one’? Je’ele’. Bise’ex.
¿Je’el u páajtal in wookole’? Je’ele’. Máanene’ex.
¿Je’el u béeytal in bisiko’on le ju’una’? Je’ele’. U’uy a wu’uye’ex.
¿Je’el a ka’a tsolik bix u beeta’ale’? Je’ele. Xeen.
¿Je’el a ka’a e’esik le dyagraamao’? Je’ele’. Ooken.
Praktikaarte’ex le óoxp’éel kóom tsikbalo’oba’.
Le tsikbalo’oba’ te’ ch’a’ab ti’ Chan yéetel Pomol (2012)
1
A: ¿Kaarlos, bix u ya’ala’al “hermano mayor” ich maaya?
B: “Suku’un” u ya’ala’al.
A: ¿Bix u ts’íibta’al túun?
B: Ku ts’íibta’al eesej-uuj-kaaj-uuj-apostroofe-uuj-eenej.
A: ¿Je’el a ts’íibtik in wile’? eske min jach kanik in ts’íibt le maayao’.
B: Je’ele’.
2
A: ¿Josej, ba’ax u k’áat u ya’al “nojoch máak”?
B: U k’áat u ya’ale’ ma’ juntúul paali’.
A: ¿Kux túun “senyor"?
B: U k’áat u ya’ale’ u yuum a yuum wa u yuum a na’.
A: Aaj. ¿Je’el u páajtal in wa’alik “senyoora” tu na’ in na’e’?
B: Ma’ táan. Lelo’ a chiich, a áabwela.
3
A: ¿Ka’ansaj, bix u xo’okol le t’aan ts’íibta’an “k-‘-a-a-b”?
B: Bey chowak u bokale’: k’aab.
A: ¿Kux túun wa ts’íibta’an “k-’-a-b"?
B: Yéetel jump’éel kóom bokal: k’ab.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
43
Yéetel juntúul a wéetxookile’ beet jump’éel tsikbal tu’ux ka usaartike’ex le k’áatchi’ob chíikpajo’ob te’ kóom tsikbalo’ob ts’o’ok a xokike’exo’.
Xoke’ex le tsikbala’, ts’o’okole’ ka núukike’ex le k’áatchi’ob yan yáanalo’.
1. ¿Máaxo’ob ku tsikbalo’ob? 2. ¿Ba’ax kun ka’ansbil te’ xoknáalo’obo’? 3. ¿Ba’ax nu’ukulil k’a’abet te’ xoknáalo’obo’? 4. ¿Ba’ax ken u beet le xoknáalo’obo’? 5. ¿Yaan ba’al ken u ts’íibto’ob? 6. ¿Ba’ax k’a’abet u ya’aliko’ob te’ ka’ansajo’?
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
Ka’ansaj: Paalale’ex, bejla’e’ ya’ab ba’al ken in kano’on.
Xoknáalo’ob: ¿Ba’ax túun ken a ka’ans to’on bejla’e’?
Ka’ansaj: Bejla’e’ yaan in wiliko’on jejeláas ekosisteemas. Jóok’s a liibroex.
Xoknáalo’ob: ¿Ba’ax paajinail, ka’ansaj?
Ka’ansaj: Je’ex paajina ocheenta. Yéetel ko’one’ex xokik le ts’íib yan ich le
kwaadro yan te’ ka’analo’. Laj xoke’ex. Beoora’ ken in tsikbalto’ona’.
Xoknáalo’ob: ¿Chéen leti’ keno’on beetej?
Ka’ansaj: Xoke’ex. Tu ts’o’okole’ ka wa’alike’ex ten ba’ax ta na’ataje’ex.
ÓOXJAATS
44
Xok le ts’íiba’ ts’o’okole’ ka k’alik le t’ano’ob a’alik tu’ux yaan le nu’ukulo’ob ich u sáalon Yeeysono’. Beyxane’ yaan a beetik jump’éel tu’ux ka tsolik tu’u yan nu’ukulo’ob ich a sáalon.
Le dibuujoo’ te’ ch’a’ab ti’ Bowkett (2014)
U sáalon in priimo Yeeyson
In k’aaba’e’ Saantos. Peetoilen. Yaan ten 17 anyos. Beoorae’ táan in xokik in
bachiyeraato. Yaan juntúul in priimoe’ in wéet ja’abil. U k’aaba’e’ Yeeyson. Ba’ale’ leti’e’ te’
kajakbal San Fráansisko, Estaados Úunidose’. Te’ síiji’, tumen u papajo’obe’ bino’ob
meyaji’. Leti’e’ táan u xokik u “high school”, lete’ ku ya’ala’al bachiyeeer wa preepa wayo’.
U naajil u xook in priimoe’ jela’an ti’ le teno’. Pa’atik in tsolik te’ex bixij. Ich u sáalon leti’e’
yaan ya’abkach siiya yéetel mejen eskritooryoi’, lela’ uti’al le xoknáalo’obo’. Tu yáanal le
eskritooryo’obo’ yaan tu’ux u ts’áabal nu’ukulo’obi’. Tu teechoil u sáalone’ yaan kamp’éel
laamparaobi’. Aktáan le siiyaob yéetel le eskritooryo’obo’ yaan jump’éel nuxi’ ya’ax
pisarrooni’. Tu tséel le pisarroono’ yaan ka’ap’éel koorchoi’. Jump’éele’ tu no’oj yéetel
uláak’ jump’éele’ tu ts’íik. Te’ koorcho’obo’ ya’ab ju’uno’ob tak’a’ani’. Yóok’ol le pisarrono’
yaan jump’éel reloji’ bey xan jump’éel rotafoolyo uti’al u proyektaarta’al ba’alo’ob. Ts’o’oke’
aktáan le pisaroono’ yaan jump’éel bentiladoori’. Pachil te’ bentiladooro’ yaan jump’éel
basureeroi’. Ich le sáalono’ yaan xan jump’éel libreeroi’, lela’ te’ yan tséel le basureeroe’,
ba’ale’ taak’al jáal pak’. Tu sáalon in priimoe’ yan xan jump’éel muundoi, lela’ te’ yaan
yóok’ol jump’éel áarchibeeroe’. Bey túun u sáalon Yeeysono’. Kux túun teech ¿Bix a
sáalon? ¿Ba’axo’ob jach yani’?
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
45
Beet jump’éel ts’íib yo’olal u nu’ukulilo’ob a xook.
Beet jump’éel ts’íib yo’olal le nu’ukulo’ob yaan yéetel mina’an ich a sáalono’.
U NU’UKULILO’OB IN XOOK
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
U NU’UKULILO’OB IN SÁALON
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
ÓOXJAATS
46
Praktikaart le tsikbalo’oba’, ts’o’okole’ ka meetik jump’éeli’.
Le tsikbalo’oba’ te’ ch’a’ab ti’ Chan yéetel Pomol (2012)
Ba’axo’ob xak’alta’ano’ob
Bowkett, Jake (2014). Classroom. Ila’ab ich 20 ti’ juunyo ti’ 2015. Te’ yan: http://www.
deviantart.com/ art/ Classroom-445150224
Chan, Miguel y Pomol, Irma (2012). Curso de lengua maya. Nivel inicial. México: Manuscrito.
1
Xoknáal 1: ¿Máax yaan kliip ti’?
Xoknáal 2: Tene’ yaan ten, ba’ale’ nuuktak. ¿Je’el u k’a’abettal bey techo’?
Xoknáal 1: Je’ele’. Síi ten ka’ap’éeli’. ¿Ba’ax le je’elo’?
Xoknáal 2: Lela’ jump’éel tajadoor, chéen ba’ale’ mina’an u yeej.
Xoknáal 1: Ts’o’okole’ k’a’ana’an ten ka’ach jump’éeli’. Majáant túun ten le chan
ba’al bey kuchiiyoe’.
Xoknáal 2: ¿Kuuter ka wa’alik?
Xoknáal 2: Beey…
2
Xoknáal: ¿Ka’ansaj, tu’ux yan le markadooro’obo’?
Ka’ansaj: Te’ yano’ob yóok’ol le eskritooryoo’.
Xoknáal: ¿In ch’a’ tak le jiis yan tu tséelo’?
Ka’ansaj: Ch’a’ej. Taas tak le ju’uno’ob luba’an yáanal le eskritooryoo’.
Xoknáal: Je’ela’. ¿Tu’ux ken in ts’áaej?
Ka’ansaj: P’at ich le káarton yan tu paach le siiyao’.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
47
In láak’tsilo’ob
Te’ kanjaatsa’ yaan a kanik a tsol bix a fáamilya. Yaan a kanik a wa’al máaxo’ob a yuumo’ob, a láako’ob yéetel ujeel láak’tsilo’ob. Yaan a xokik yéetel a meetik ts’íibo’ob tu’ux ku tso’olol jejeláas fáamilyaob. Yaan xan a meyajtik tsikbalo’ob yo’olal ba’alo’ob yaan u yil yéetel a láak’tsilo’ob yéetel u láak’tsilo’ob ujeel máako’ob.
¡Jach kin ts’íiboltiko’on ka xi’ik tech utsil!
KANJAATS
BA’AX KEN A KAN A BEETEJ
Yaan a kanik a tsol bix a fáamilya.
Yaan a núukik yéetel a beetik k’áatchi’ob yo’olal u fáamilya máak.
Yaan a tsikbal yo’olal a láak’o’ob yéetel a láak’tsilo’ob.
K ANJ AATS
48
Chukbes le informasyoon ku bineltik ti’ Tomaso’ ti’al u béeytal u yutsil presentaartik u fáamilya.
yuum áabwelo maamaj íits’in áabwela
1. Tene’ in k’aaba’e’ Tomas.
2. Juulyoe’ in _________________. Leti’e’ táan u meyaj tak Saki’.
3. U k’aaba’ in _________________e’ Maari.
4. Yaan ka’atúul in _________________: Jwaan yéetel Paawla.
5. Jwaane’ yaan kwaatro anyos ti’.
6. Peedroe’ in _________________. Leti’e’ yaan óoxtúul u paalal.
7. Aanae’ in _________________, u maamaj in papaj. Te’ ch’a’ab ti’ Kuyoc yéetel Noh (2015)
Xok le ts’íiba’ ts’o’oke’ ka k’áatchi’itik juntúul a wéetxookil.
¿Bix u k’aaba’ u kiik Maaryo? ______________________________________
¿Bix u k’aaba’ u yíits’in? ______________________________________
¿Bix u apeyiido? ______________________________________
¿Tu’ux u kaajal? ______________________________________
¿Bix u k’aaba’ u papajo’ob? ______________________________________
U fáamilya Maaryo
Tene’ Maaryo in k’aaba’. Yaan ten 8 ja’ab. In kiike’ u k’aaba’e’ Faatima. Leti’e’ 10 yaan
ti’. In papaje’ Gustaabo u k’aaba’. In maamae’ Nikte’. In wíits’ine’ Seesar u k’aaba’.
Tene’ in apeyiidoe’ Chuc Tamay. In kaajale’ Moson. Mosonilen.
Tomas Jwaan
Peedro Aana
Paawla Juulyo
Maari
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
49
Xok le ts’íib yo’olal u fáamilya Seleenea’. Tu ts’o’okole’ chukbes le ba’ax ku bineltik te’ orasyooneso’obo’.
1. Sokoorroe’ u ______________ Báasilyo. 2. Báasilyoe’ u ______________ Sokoorro. 3. Sokoorro yéetel Báasiloe’ u ______________ Seleene. 4. Seleenee’ yaan ______________ u yíits’in, juntúul u ______________ yéetel juntúul u
______________. 5. Seleenee’ u ______________ Lusiiya. 6. Fernaandae’ u ______________ Seleene. 7. Edwaardoe’ u ______________ Míigel. 8. U k’aaba’ u ______________ Seleenee’, Lúuis. 9. Lúuise’ u ______________ Sokoorro. 10. Seleenee’ ya’ab u ______________ yéetel u ______________.
Te’ ch’a’ab u tuukulil ti’ Caamal yéetel Chi (2015)
K’al tuláakal u láak’tsilo’ob Joorje yan ichil le ts’íiba’.
Ts’íibt máaxo’ob yéetel bix u k’aaba’ u láak’tsilo’ob Joorje, je’el bix lela’: 1. Letiisya: U yatan Joorje. U maama Luusi yéetel Waalter…
2. _____________________________________________________________________
3. _____________________________________________________________________
4. _____________________________________________________________________
5. _____________________________________________________________________
6. _____________________________________________________________________
Te’ ch’a’ab ti’ Cahum yéetel Couoh (2015)
U fáamilya Seleene
In k’aaba’e’ Seleene. In maamae’ Sokoorro u k’aaba’. U k’aaba’ in papaje’ Báasilyo.
Yaan óoxtúul in wíits’in: Lusiiya, Fernaanda yéetel Míigel. Juntúul in kiik, Beroonika,
yéetel juntúul xan in suku’un, Edwaardo. Mix juntúul ts’oka’an u beeli’. Chéen juntúul in
áabwelo yaan, u k’aaba’e’ Lúuis, u papaj in maamaj. Ya’ab in tiiyos yéetel in
priimoso’ob.
U fáamilya Joorje
Joorjee’ ts’oka’an u beel yéetel Letiisya. Yaan ka’atúul u paalalo’ob. U k’aaba’ le chan
xch’úupalo’ Luusi, le chan xi’ipalo’ Waalter. Luusie’, u kiik Waalter. Waaltere’ u yíits’in
Luusi. Waaltere’ yaan juntúul u yaalak’ peek’, u k’aaba’e’ Relaampago. U áabwela Luusi
yéetel Waaltere’, u k’aaba’e’ Téeresa. Téeresae’ u maama Letiisya. Teere u sweegra
Joorje. Joorjee’ u ja’an Teere.
K ANJ AATS
50
U láak’tsilo’ob Luurdes
In k’aaba’e’ Luurdes. Teen u maas nojochil ich in láak’o’ob. Tene’ ts’oka’an in beel, u
k’aaba’ in wíichame’ Maarkos. Tak beoorae’ mix juntúul in paalalo’on. Yaan kantúul in
wíits’ino’ob: Kaarmen, Patriisya, Joorje yéetel Aliisya. Kaarmene’ yaan 27 u p’éelel ja’ab
ti’ yéetel ts’oka’an u beel yéetel Kaarlos. Patriisyae’ 22 ja’ab ti’; ts’oka’an u beel yéetel
Ráaul; yaan juntúul u chaampalo’ob. Joorjee’ 17 ti’ yéetel Aliisyae’ 15. Aliisya u xt’uupil
ichilo’on. U k’aaba’ in na’e’ Marseliina. In yuume’ Josej u k’aaba’. Ts’o’ok u láaj kíimil in
noolo’ob, chéen in chiicho’ob kuxa’antak, Roosa yéetel Filibeerta.
Xok le ts’íib ku t’aan yo’olal u láak’tsilo’ob Luurdesa’.
Yéetel u yáantaj juntúul a wéetxookile’ beet jump’éel entrebiista ti’ “Luurdes”, yo’olal u láak’tsilo’ob. Beete’ex kex syeete u p’éelel k’áatchi’ yéetel núuke’ex xan.
Yo’olal u láak’tsilo’ob Luurdes
1. ¿Máax yéetel ts’oka’an u beel Luurdes?
_________________________________________________________________
2. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
3. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
4. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
5. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
6. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
7. ¿ _______________________________________________________________?
_________________________________________________________________
Marseliina
Luurdes Kaarmen Patriisya Joorje Aliisya Maarkos Kaarlos Ráaul
Gwadaluupe Roosa Áalfredo Filibeerta
Josej
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
51
Xok le ts’íib tu’ux ku tso’olol máaxo’ob u láak’tsilo’ob Rikaardoa’.
Te’ ts’íiba’ yaan ba’ax k’e’exi’, ba’ale’ te’ ch’a’ab ti’ Colli yéetel Martin (2015)
Beet u aarbol jenealoojiko u fáamilya Rikaardo.
U fáamilya Rikaardo
In k’aaba’e’ Rikaardo. Tene’ kaja’anen tu yotoch in papaj. In maamaje’ doonya Roosa,
in papaje’ doon Kaarlos. Tin wotoche’ siinko iijoso’on, yaan juntúul in suku’un, Maarko
u k’aaba’, in kiike’ Luupe u k’aaba’. Tene’ chúumukil paalen. Yaan ka’atúul in
wiitsino’ob: juntúul chan ch’úupal, u k’aaba’e’ Patriisya yéetel le t’uupo’, Jose.
U k’aaba’ u taataob in papaje’ Úumberto yéetel Josefiina. U taata in maamaje’
kimen, ba’ale’ u maamaje’ kuxa’an, u k’aaba’e’ Beerta.
U fáamilya Rikaardo
K ANJ AATS
52
Praktikaarte’ex le tsikbala’
Máarkart wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’. Jaaj Ma’ jaaji’
1. Ka’atúul u soob Biiktor ____ ____
2. Biiktore’ óoxtúul u láak’o’ob. ____ ____
3. Juntúul u kiik Biiktor. ____ ____
4. Ts’oka’an u beel u yíits’ino’ob Biiktor. ____ ____
5. U kiik Áandrese’ ts’oka’an u beel. ____ ____
6. Yaan u soob Áandres. ____ ____
Xok le ts’íiba’, tu ts’o’okole’ ka núukik le k’áatchi’obo’.
1. ¿Jayp’éel ja’ab yaan ti’ teen? _________________________________
2. ¿Teenáan u t’uupil ich in láak’tsilo’ob? _________________________________
3. ¿Máax le t’uupo’? _________________________________
4. ¿Jayp’éel ja’ab yaan ti’ Robeerto? _________________________________
5. ¿Juulyae’ maas nojoch ti’ teen? _________________________________
6. ¿Máax le iicho’obo’? _________________________________
Áandres: ¿Jaytuúul a láak’o’ob ka’achij?
Biiktor: Ka’atúul in w’iits’in. Yéetel juntúul in suku’un.
Áandres: ¿Yaanáan ts’oka’an u beeli’?
Biiktor: Juntúul ts’oka’an u beeli’, in suku’un. Yéetel ka’atúule’ ma’
ts’oka’an u beeli’.
Áandres: Tene’ chéen juntúul in kiik yaan.
Biiktor: ¿Ts’oka’anáan u beel a kiiko’?
Áandres: Ts’oka’an, ka’atúul u paalal: juntúul chan ch’úupal yéetel
juntúul chan xi’ipal. ¿Teche’ jaytúul a soob?
Biiktor: Mina’an u paalal in suku’un.
¿Jayp’éel anyos yaan ten?
Yaan ka’atúul in láak’o’ob ko’olelo’ob: Aalba yéetel Juulya. Yaan xan ka’atúul in
láak’o’ob xiibo’ob: Seerjyo yéetel Robeerto.
Aalbae’ yaan beente anyos ti’. Juulyae’ seeys anyos maas chichanil ti’ Aalba,
ba’ale’ ka’ap’éel ja’ab maas nojochil ti’ Robeerto. Robeertoe’ kamp’éel ja’ab maas
chichanil ti’ teen, ts’o’okole’ oocho anyos maas chichanil ti’ Seerjyo.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
53
Xoke’ex le ts’íiba’ uti’al a núukike’ex le k’áatchi’on yan te’ yáanalo’.
Yéey u núukil le k’áatchi’ob yo’olal le tsikbal ts’o’ok a xokiko’. 1. ¿Bix u k’aaba’ u yuum Oolga? a) Seesar b) Aanjel c) Áarturo
2. ¿Máax yéetel ts’oka’an u beel Oolga?
a) Seesar b) Aanjel c) Áarturo 3. ¿Máax u yatan Áarturo?
a) Oolga b) Patriisya c) Klaara
4. Seesare’ te’ ku xook UADYe’. a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
5. Anjeelikae’ ts’áa xook ku beetik. a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’ 6. Ooskare’ ts’oka’an u beel yéetel Esteefani.
a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’ 7. ¿Tu’ux ku kajtal Klaara?
a) Jo’ b) Saki’ c) Kankun 8. ¿Anjeelikae’ maas nojoch ti’ Oolga?
a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
In fáamilya
¿Ba’ax ka wa’alike’ex? Tene’ in k’aabae’ Oolga. Yaan ten 30 anyos. Te’ kajakbalen
Kankume’. Ts’oka’an in beel yéetel yaan juntúul in chan iijo’on; Aanjel u k’aaba’; bey u
k’aaba’ u papaje’. In taataobe’ te’ kajakbalo’ob Jo’e’. U k’aaba’ in maamaje’ Patriisya. In
yuume’ Áarturo u k’aaba’.
Yaan xan kantúul in láak’o’ob: Anjeelika, Ooskar, Seesar yéetel Klaara. Teen u
maas nojochil ichilo’ob, nojoch kiiktsilen. Anjeelikae’ yaan 27 anyos ti’. Ma’ ts’o’oka’an u
beeli’, ba’ale’ te’ kajakbal Óoxkutskaabe’. Te’ ku meyaji’. Leti’e’ ka’ansaj ti’ jump’éel
primaarya. Ooskare’ yaan 24 ja’abo’ob ti’, yéetel in papajo’ob kajakbal. Leti’e’ táan u
xokik déerecho UADY. Mix ts’oka’an u beeli’ ba’ale’ yaan u noobya, Esteefani u
k’aaba’. In wíits’in Seesare’ yaan 20 anyos ti’. Beoorae’ te’ kajakbal Saki’e’ tumen táan
u xokik gastronomiiya; UNO ku xook. Jach uts tu yich u beetik jaanal. Yaan xan u
noobya, Amiiri u k’aaba’. Klaarae’ u xt’uupil in wíits’ino’ob, 17 ja’abo’ob yaan ti’. Leti’e’
yéetel xan in papajo’ob kajakbal. Táan u xokik u preparatoorya. CONALEP ku xook.
K ANJ AATS
54
Praktikaarte’ex le tsikbala’.
Máarkart wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’.
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Aalmae’ u kiik Siintya. _____ _____
2. Noormae’ táan u bin u xíimbalt u kiik. _____ _____
3. Siintyae’ juntúul u soob. _____ _____
4. K’oja’an u maamaj Siintya. _____ _____
5. U yíits’in Siintyae’ táan u bin kiinder. _____ _____
6. Noormae’ u láak’ Siintya. _____ _____
Yéetel juntúul a wéetxookile’, beete’ex jump’eel tsikbal je’el bix le ts’o’ok a xokike’exo’.
Noorma: ¿Tu’ux ka bin, Noorma?
Siintya: Tin bin in ch’a’ in wíits’in kiinder. ¿Kux tech?
Noorma: Tin bin yiknal in kiik, Aalma. Tin bisik jump’íit ki’iwaaj ti’.
Siintya: ¿Bix u beel a soobe’?
Noorma: Uts. ¿Kux a maamaj? Láayli’ k’oja’ane’.
Siintya: Ma’alob yanik. Toj u yóol beoora’a’. Ts’o’ok u yutstal.
Noorma: Wa beyo’. Uts.
Siintya: Ma’alob túun, pa’atik in bin tumen tu chúuk’intal ten.
Noorma: Ma’alob. Bey xan ten tin bin.
Siintya: Tu jeel k’iin.
Noorma: Beyo’
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
A: ___________________________________________________________________
B: ___________________________________________________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
55
Yéetel tuláakal le ba’ax ts’o’ok a kanika’ beoora’e’ tsol bix a fáamilya.
Beet u aarbol jenealoojiko a fáamilya.
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
____________________________________________________________________
K ANJ AATS
56
Xok le ts’íib ku t’aan yo’olal u láak’tsilo’ob Estera’.
Núuk le k’áatchi’ob ku meeta’al yo’olal u fáamilya Estera’. ¿Máax yéetel ts’oka’an u beel Saara? ___________________________________________________ ¿Bix yanik Ester ichil u láak’o’ob? ___________________________________________________ ¿Máax ti’ob Maaryo u paalal Sáantyago yéetel Sofiiya? ___________________________________________________ ¿Jaytúul u paalal Saara? ___________________________________________________
Te’ ch’a’ab ti’ Nahuat yéetel Nahuat (2015)
Fuentes de información
Caamal, Mirna y Chi, Celene (2015). In faamilya. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente:
Valladolid, Yucatán.
Colli, Santos y Martin, Cintia (2015). Faamilya. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente:
Valladolid, Yucatán.
Kuyoc, Lilia y Noh, Esteban (2015). Lak’tsilo’ob. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente:
Valladolid, Yucatán.
Nahuat Asunción y Nahuat Cecilia (2015). ¿Máax ti’al ten le máaka’? Manuscrito inédito.
Universidad de Oriente: Valladolid, Yucatán.
U fáamilya Ester
Tene’ in k’aaba’e’ Ester. Te’ kaja’anen tu kaajil Chichimila’e’. Yaan 20 anyos ten. Ichil in
naajile’ yaan ya’ab in láak’tsilo’ob, u k’aaba’obe’: Saara, Paablo, Lúuis, Kaarlos yéetel
Maaryo. In maamaje’ u k’aaba’e’ Sofiiya. In papaje’ Sáantyago. Saarae’ in kiik; tene’
íits’intsilen ti’ Saara. Lúuise’ in suku’un. Lúuise’ u suku’un xan le Kaarloso’. Ti’al tene’ in
suku’un xan le Kaarloso’. Maaryoe’ in tiiyo, leti’e’ u yíits’in in papaj. Maaryoe’ u
kunyaado in maamaj. Ti’al to’on paalalo’one’ ik tiiyo. Saarae’ ts’oka’an u beel yéetel
Paablo. Leti’obe’ yaan ka’atúul u paalalo’ob. Teen yéetel in jach láak’o’obe’ ik soobo’ob
u paalal in kiik.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
57
Ba’alo’ob kin meetik
Te’ ts’ook jaatsa’ yaan a kanik a tsol le ba’alo’ob suuk a meetik ich jump’éel k’iino’. Yaan a k’áatik ti’ a wéetxookilo’ob yéetel ujeel máako’ob ba’ax suuk u meetiko’ob. Yaan a xokik yéetel a meetik ts’íibo’ob yo’olal bix u máansa’al k’iin tumen ujeel máako’ob. Yéetel yaan a meyajtik tsikbalo’ob yo’olal ba’ax ku meetik a láak’tsilo’ob.
¡Jach kin ts’íiboltiko’on ka xi’ik tech utsil!
SIINKO U JAATSAL
BA’AX KEN A KAN A BEETEJ
Yaan a tsolik ba’alo’ob suuk a meetik.
Yaan a k’áatik yéetel a tsolik ba’ax ku meetik máak.
Yaan a tsikbal yo’olal ba’ax ku meetik a láak’tsilo’ob.
SIINKO U JAATSAL
58
Il a wil ba’ax ku meetik Edwaardo yéetel Esteefani sáansamal, ts’o’okole’ ka ts’íibtik ba’ax ka meetik teech sáansamal. Oora Edwaardo
Esteefani
Teen
5:00 Kin líik’il, kin wuk’ul, kin
ja’ik in kooj.
6:00 Kin wichkíil, kin jelik in nook’, kin bin tin xook.
Kin líik’il, kin t’abik k’áak’ uti’al in beetik uk’ul.
7:00 Kin wookol xook. Kin wuk’ul yéetel in na’.
8:00 Kin p’o’ nu’ukul.
9:00 Kin wáantik in na’ u chak ki’iwaj.
10:00 Kin jóok’ol deskaanso. Kin kutal in beet in ts’íib.
11:00
12:00 Kin wichkíil, kin xáachebtik in pool.
13:00 Kin jóok’ol tin xook. Kin jaanal yéetel in maamaj.
14:00 Kin k’uchul tin wotoch. Kin kutal jaanal.
Kin wookol xook.
15:00 Kin je’elsikimbáa.
16:00 Kin beetik in ts’íib.
17:00 Kin jóok’ol deskaanso.
18:00 Kin bin báaxal boola.
19:00
20:00 Kin suut tin yotoch. Kin seenar.
Kin jóok’ol tin xook. Kin k’uchul tin naajil
21:00 Kin wichkíil. Kin jáan cha’an teele.
Kin seenar, kin kutal cha’an nobeela.
22:00 Kin chital weenel. Kin wichkíil tu ka’atéen.
23:00 Kin chital weenel.
24:00
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
59
Xok le ts’íib tu’ux ku tsolik Maayra ba’ax ku beetik sáansamala’.
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Tun yéetel Tun (2015)
Tsikbalt yéetel juntúul a wéetxookil ba’ax oora ku meetik Maayra le ba’alo’ob ku ya’aliko’, ts’o’okole’ ka chupike’ex le kwaadroa’.
Oora Ba’ax ku meetik Maayra.
06:00 Ku líik’il tu k’aan, ku yuk’ul…
07:00
08:00
09:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
Ba’ax kin beetik sáansamal
In k’aaba’e’ Maayra. Tene’ sáansamal kin bin xook, le beetike’ kin líik’il tin k’aan laas
seeys u sáastal. Kéen líik’ikene’ kin wuk’ul, kin p’o’ik in wich yéetel kin ja’ik in kooj.
Ts’o’okole’ kin bin xíimbalil tu naajil xook. Ku taal in jóok’ol jach chúumuk k’iin, laas
doose kin suut tin naay. Ka u ya’al lelo’ in maamaje’ ts’o’ok u jáalik ki’iwaaj yo’olal in
jaanal yéetel. Ts’o’ok túun ik jaanale’ kin jáan bin báaxal tak jump’éel ooraj. Kéen
suunakene’ kin beetik tuláakal in ts’íibo’ob p’ata’an tumen le xka’ansajo’. Túun taal u
ye’esame’entale’ tin ts’o’oksik. Kéen ts’o’okoke’ in wookol ichkíil yéetel kin chital in
cha’ant in karikatuuras. In na’e’ ku t’aniken jaanal ch’ujuk waaj, chéen uk’ul kin
beetik. Chéen ts’o’okok lela’ taan u taal u yookol in weenel, kin chital túun weenel.
SIINKO U JAATSAL
60
Ba’ax kin beetik tuláakal luuneso’ob Tene’ in k’aaba’e’ Yolaanda. Ba’ale’ tuláakal máake’ Yooli u ya’alik ten. Tene’ tuláakal luunese’, laas siinko i meedya _________________. Tumen laas syeete _________________ xook. Chéen líik’ikene’ kin wuk’ul, ts’o’oke’ kin wichkíil yéetel _________________ in kooj. Kex dyees u bin laas syeetee’ _________________ xook. Xíimbalil in bin. Laas dyeese’ _________________ deskaanso. Te’ deskaansoo’ _________________ jump’éel toorta yéetel jump’éel juugo. Laas doose i meedyae’ _________________ tin xook. Tak dyees u bin láa unae’ _________________ tin naajil. Kéen k’uchukene’ _________________ yéetel in maamaj. Bey táan in jaanalo’one’ _________________ ti’ ba’ax úuch ten tu naajil in xook. Tak láas treese’ _________________ u nu’ukulil in jaanal. Laas kwaatroe’ _________________ u yaalak’ kaax in maamaj. Laas siinkoe’ _________________ in ts’íib. Laas syeetee’ _________________ ts’o’oke’ kin _________________ teele. Laas oocho i meedyae’ kin seenar. Laas dyees túune’ _________________ weenel.
Xook le ts’íiba’ ts’o’okole’ meet le meyaj yan tu yáanalo’.
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Caamal (2015)
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Le ts’íiba’ yo’olal juntúul nojoch máak ku xook. _____ _____
2. Wilfreedoe’ yaan 21 anyos ti’. _____ _____
3. Wilfreedoe’ táan u meeyaj UNO. _____ _____
4. Le Wilfreedoo’ láa una ku bin xook. _____ _____
5. Wilfreedoe’ laas dyees ku jook’ol tu xook. _____ _____
6. Le xi’ipalo’ astan u sáastale ku beetik u ts’íib. _____ _____
Il le beerbo’ob ku ye’esa’ala’. Ts’o’okole’ ka usaartik uti’al a chukbesik le tsikbal yan yáanalo’. K’a’ajak teche’ yaan beerbo’obe’ ka’awaats’ kun k’a’abetchajal tech.
aajal ja’ jóok’ol jaanal tséen ichkíil tsikbal chital ookol bin k’uchul maan beet cha’an p’o’
Xok le ts’íiba’ ts’o’oke’ ka wa’alik wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’axo’ob kun a’albil yo’olalo’.
Wilfreedo
Tene’ in k’aaba’e’ Wilfreedo. Muukelilen. Yaan ten 21 anyos. Tene’ kin rentar tu kaajil Saki’. Ma’ ts’oka’an in beeli’. Táan in xook tu unibersidaadil UNO.
Tene’ kin líik’il téemprano. Laas oocho kin waajal, ts’o’okole’ kin beetik káafe in wuk’ej, yéetel kin ja’ik in kooj. Bey xane’ kin beetik in ts’íib, ba’ale’ chéen bey wa yaane’. Laas doose kin bin in man u ki’il in wo’och in jaantej. Chéen ts’o’okoke’ kin wichkíil, kin ka’a ja’ik in kooj. Ts’o’okole’ kin búukintik u nook’il in bin xook. Chéen u ts’áaj láa unae’ ku jóok’ol in bin xook; kin xíimbal tak tu’ux ku ch’a’abal kolektiibo. Yaan k’iino’obe’ kin k’uchul p’iis oora. U yoorail in jóok’ol tin xooke’ laas oocho. Chéen jóok’okene’ kin ka’a bin tak te’ kwaarto tu’ux kin rentaro’. Chéen k’uchukene’ kin bin maan ti’al in ka’a jaanal, ts’o’okole’ kin beetik in ts’íib tak ti’al tu áak’abil laas doose.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
61
Yéetel le ts’íib ts’o’ok a xokiko’, a’al wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’ala’:
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Le ts’íiba’ ku t’aan yo’olal juntúul paal uts tu yich meyaj. _____ _____
2. Le paalo’ táan u píik’ile’ táan u líik’il. _____ _____
3. Feliipee’ táan u xook. _____ _____
4. Le paalo’ kéen ts’o’okok u xooke’ ku bin tu naajil. _____ _____
5. Felipee’ kéen tso’okok u jaanale’ ku bin báaxal. _____ _____
6. Le paalo’ ma’atech u yáantik u maamaj. _____ _____
Xok yéetel praktikaarte’ex le tsikbala’.
K’áatchi’it juntúul a wéet xook yo’olal le tsikbal yaan ka’analo’.
1. ¿Ba’ax ku xokik Martin?
2. ¿Ba’ax ujeel ba’alo’ob ku meetik Martin?
3. ¿Tu’ux ku xook Áandres?
4. ¿Ba’ax oora ku beetik u ts’íib Áandres yéetel Martin?
5. ¿Áandrese’ ku bin ichkool?
Il a wil le ts’íiba’, tso’okole’ ka tsolik yo’olal u na’atpajal.
Juntúul paal jach uts tu yich xook
Feliipee’ juntúul xi’ipal jach sa’ak’ol. Suuk u líik’il laas seeys ja’atskab k’iin. Ku p’o’ik
u yich; ku yuk’ul; ku ja’ik u kooj; ts’o’okole’ ku ch’a’ik u nook’il u xook. Dyees u bin
laas syeetee’ ku ch’a’ik u bisikleeta ku bin tu naajil u xook. Laas syeete tak laas
doosee’ te’ yan tu naajil xooke’. Kéen jóok’ok xooke’ ku bin tu naajile’ ku jaanal.
Kéen ts’o’okoke’ ku júupul u meet u ts’íib. Bey xane’ ku yáantik u yíits’ino’ob u meet
le ti’obo’. Ts’o’okole’ ku yáantik xan u maamaj ti’ u meeyajilo’ob ichnaj.
Áandres: ¿Martin, ka xook wa ka meyaj?
Martin: Tene’ kin xook, ba’ale’ kin meyaj xan. Kin wáantik in papaj yéetel u
meyajil k’áax. ¿Kux túun teech?
Áandres: Tene’ chéen xook kin beetik. In preepa kin xokik beoora’a’, ta’aytak in
ts’o’oksik, terser aanyo kin xokik. Jach ya’ab ts’íib ku p’a’atal ten, le
meetike’ mun béeytal in meyaj, jach mun yantal tyeempo.
Martin: Bey xan teen, chéen ba’ale’ kin wilik in jóok’sik u súutukil in beetik in
ts’íib uti’al ka páajchajak in bin in wáant in papaj te’ koolo’.
Áandres: ¿Ba’ax oora tun ka beetik a ts’íib?
Martin: Yaan k’iine’ de áak’ab.
SIINKO U JAATSAL
62
Xok le ts’íiba’ ts’o’okole’ ka tsikbaltike’ex le k’áatchi’ob ku beeta’alo’.
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Noh (2015)
1. ¿Ba’ax meyajil ku meetik u yuum Maarta? _______________________________
2. ¿Máax ku xook ichil u láak’tsilo’ob Maarta? _______________________________
3. ¿Ba’ax meyajil ku meetik u na’ Maarta? _______________________________
4. ¿Ba’ax ku meetik Maarta chéen cha’abak tu xook? ___________________________
5. ¿U kiik Maartae’ ba’ax meyajil ku meetik? _______________________________
Xok le ts’íiba’, ts’o’okole’ ka núukik wa jaaj wa ma’ jaaj le ba’ax ku ya’ala’alo’.
Bix in máansiko’on domiingoso’ob tin naajil
____ Bey ts’o’ok in wuk’ulo’one’ in maamaj yéetel tene’ kin bino’on merkaado. In kiik
Yuurie’ ku je’elel p’o’ nu’ukul.
____ Tak laas doose’ ku k’uchul in kiik Aliisya, u yíicham yéetel u paalal. In maamaj
túune’ ku jáalik le choko loomoo’.
____ Wa domiingoe’ in maamae’ laas oocho ku yaajal.
____ In maamaje’ ku manik xan silaantro, náaranja, raabano yéetel jabaneero.
__1_ ¿Bix a beele’ex? Tene’ Adoolfoen. Ts’o’oke’ beoorae’ nuka’ajen in jáan tsikbalt
te’ex bix in máansiko’on domiingoso’ob tin naajil.
____ Tu yoorail táan in jaanalo’one’ tinláakalo’on kin tsikbalo’on yéetel in kiik.
____ Kéen líik’ike’ ku tsajik je’ yéeyel chaay uti’al in wuk’ulo’on. Tene’ uts tin t’aan in
wáantik in maamaj u beet le uk’ulo’.
____ Chéen ts’o’okok le jaanalo’ kin cha’antiko’on jump’éel peliikula. In papaje’ maas
uts tu yich u peliikulail “Vicente Fernandez”.
____ Kéen ts’o’okok in maano’one’ kin suuto’on tanaj. In maamaj túune’ ku chakik le
jaanalo’.
____ Chéen áak’abchajake’ in kiik yéetel u fáamilyae’ ku bino’ob. Bey túun in
máansiko’on domiingoso’obo’.
____ Te’ merkaadoo’ kin maniko’on bak’el waakax uti’al u beeta’al chokoloomo.
Ba’ax ku meetik u láak’tsilo’ob Maarta
Tin naajile’ tuláakal in láak’tsilo’ob ku meyajo’ob. In yuume’ albaniil. Ts’o’oke’ u yoojel u
meyajil k’áax. In na’e’ u meyajil ichnaj ku beetik, ba’ale’ u yoojel xan chuuy ti’ máakina
de koryeente; jats’uts u matisaar. In kiik Máariyae’ xka’ansaj; te’ ku ts’aa xook tu kaajil
Peetoe’. In suku’un Juulyoe’ meseero tu nojkaajil Jo’. Tene’ in sekundaarya kin xokik.
Kéen cha’abaken tin xooke’ kin wáantik in maamaj chuuy. In wíits’in Jwaane’ primaarya
ku bin xook, bey xan ku bin ts’áa ja’ ti’ u waakaxo’ob in áabwelo tak ichkool.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
63
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Tun yéetel Tun (2015)
Jaaj Ma’ jaaji’
1. Dáanyele’ jach uts tu yich u xíimbaltik u fáamilya. _____ _____
2. Ma’ sáansamal u jóok’ol tu meyaj Dáanyeli’. _____ _____
3. Dáanyele’ táanil ku ja’ik u kooj ts’o’oke’ ku yuk’ul. _____ _____
4. Tu kúuchil u meyaj ku jaanal Dáanyel. _____ _____
5. Laas syeete ku jóok’ol Daanyel tu meyaj. _____ _____
6. Dáanyele’ sáansamal jach téemprano ku yaajal. _____ _____
Xok le ts’íiba’, ts’o’okole’ ka k’áatchi’itik juntúul a wéetxookil tu yo’olal. Je’el u páajtal a usaartik le k’áatchi’ob yan yáanal le xooka’.
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Ciau yéetel Pech (2015)
1. ¿A tukultike’ ba’ax ujeel ba’alo’ob ku meetik u maama Toonyo?
2. ¿Ba’axo’ob ku meetik Toonyo wale’?
3. ¿Ku bin xook u chan priimo Toonyo?
4. ¿Ba’ax ku jach meetik wal u tiiyo’ob Toonyoe’?
5. ¿U yíits’in Toonyoe’ ku yáantik u maama meyaj?
6. ¿Ba’ax wal ku pak’ik u áabwela Toonyoe’?
Praktikaart le tsikbal yéetel juntúul a wéetxookila’.
Dáanyel
Leti’e’ u k’aaba’e’ Dáanyel. Sáansamal jejeláas ba’alo’ob ku máak’a’antik. U meyaje’
militaar, wa kex waach, maas bey k’ajóolta’anik. Sáansamale’ ku yaajal las siinko u
sáastal yo’olal u yuk’ul, ku p’o’ik u yich, ku ja’ik u kooj, yéetel ku jelbesik u nook’ uti’al u
jóok’ol u bin tu meyaj. Tu meyaje’ laas syeete ku yookol, chéen ba’ale’ ma’ sáansamal
u ka’a jóok’oli’, te’ ku jaanali’, ku beetik ejersiisyo, ku yichkíil; bey u naay u kúuchil u
meyaje’. Kéen jóok’ok túun tu meyaje’ jach uts tu yich u bin tu naay uti’al u xíimbalt u
fáamilya.
U láak’tsilo’ob Toonyo
¿Bix yanike’ex? Tene’ Toonyoen. Te súutuka’ bika’aj in jáan tsikbalt te’ex máaxo’ob in
láak’tsilo’ob. In maamaje’, leti’e’ téemprano ku líik’il p’o’ yéetel ku chan áanta’al men in
wíits’in. In papaje’, leti’e’ karpinteero u yu’ubikubáa, kex mun utsil bajik le
k’áanche’obo’. In kiike’ sáansamal ku ba’ate’el yéetel u noobyo. In chan t’uup íits’ine’,
jach tus-it tumen nuuktak u p’u’uk yéetel u yicho’ob. Ts’o’oke’ chéen báaxal ku beetik.
In áabwelae’ yaan 70 anyos ti’, láayli’ ku paak’ale’. In áabweloe’ chéen puuro weenel
ku beetik tu chan xa’anil naaj. Tu ts’o’okole’ ka’atúul in tiiyoso’ob, Beeto yéetel Beerta,
yéetel in chan priimo Karliitos. Pos cheen lelo’ kaxtene’ex ich feeyse’ bey:
Toonyo@konxi’im.com
SIINKO U JAATSAL
64
Yéey u núukil le k’áatchi’ob yo’olal le tsikbal ts’o’ok a xokiko’. 1. Leti’e’ táan u báaxal. a) Éenrike b) Maarkos c) Áalfredo
2. U tiiya Éenrikee’ táan u meyaj jaanal
a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’ 3. ¿Máax ku cha’an peliikula?
a) Éenrike b) Maarkos c) Áalfredo
4. U papaj Éenrikee’ kulukbal. a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
5. Kaarlae’ táan u t’anik Éenrique. a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’ 6. ¿Ba’ax ku meetik u papaj Éenrike yiknal u tiiyo Joorje?
a) táan u cha’an b) táan u meyaj c) táan u míis 7. Éenrikee’ k’oja’an.
a) jaaj b) ma’ jaaji’ c) ma’ in woojeli’
Kaarla: ¿Máax ku t’aan?
Éenrike: Teen. A suku’un
Kaarla: ¡Aaay teech bakáan! ¿Bix a beel?
Éenrike: Uts yaniken. ¿Kux in maamaj? ¿Ba’ax ku beetik?
Kaarla: Ma’ kula’ani’. Chéen to’on kula’ano’on.
Éenrike: Ts’o’oke’ taak in t’aan tu yéetel… ¿Kux túun Maarkos? ¿Ba’ax ku meetik?
Kaarla: Táan u báaxal triinkis.
Éenrike: ¿Kux túun Áalfredo?
Kaarla: Leti’e’ táan u cha’antik teele. Táan u cha’antik peliikula.
Éenrike: ¿Kux túun Marbeeya?
Kaarla: Leti’e’ táan u míis. In tiiya Matiildee’ táan u chaakal. Táan u beetik
eskabeeche.
Éenrike: Mmm. Buka’aj ki’il wale’… ¿Kux túun in papaj? ¿Ba’ax ku meetik?
Kaarla: Táan u meyaj yiknal in tiiyo Joorje.
Éenrike. U’uyej, ma’ kula’an in papajo’ob túuni’. Ma’ak yaan in t’aan ook’in tu
ka’atéen.
Kaarla: Ma’alob túun. Tak ook’in.
Éenrike: Beyo’. Tak ook’in.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
65
Yéetel tuláakal ba’ax ts’o’ok a kanike’ beoorae’ beet jump’éel ts’íib tu’ux ka tsolik ba’ax suuk a beetik sáansamal.
Beoorae’ beet jump’éel eksposisyoon tu’ux ken a tsol ba’ax ku meetik a láak’tsilo’ob sáansamal.
Ba’axo’ob kin meetik
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________
Ba’alo’ob ku meetiko’ob in láak’tsilo’ob
SIINKO U JAATSAL
66
Xok le ts’íiba’ ts’o’okole’ ka k’áatchi’itik juntúul a wéetxookil tu yo’olal.
Le ts’íiba’ meeta’ab tumen Ché (2015)
Ba’axo’ob xak’alta’abo’ob
Caamal, Wilfredo (2015). Presentación. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente: Valladolid,
Yucatán.
Ché, Norma (2015). In presentasyoon. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente: Valladolid,
Yucatán.
Ciau, Victor y Pech, Nelci. Lela’ in láak’o’ob. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente:
Valladolid, Yucatán.
Noh, Santos (2015). Ba’ax ku meetik u láak’tsilo’ob Marta. Manuscrito inédito. Universidad de
Oriente: Valladolid, Yucatán.
Tun, Rubí y Tun, Marta (2015). Actividades diarias. Manuscrito inédito. Universidad de Oriente:
Valladolid, Yucatán.
Noorma Tene’ in k’aaba’e’ Norma. In taalbale’ Chichimila’, in papajo’obe’ láayli’ te’ ku taalbalo’obe’. Juntúule’ ts’o’ok u kíimil: in papaj. In maamae’ láayli’ kuxa’ane’; chéen leti’ iliko’on beoorase’. Leti’e’ ku ya’alik: –Tene’ a maamaene’ex yéetel a papajene’ex, tumen kex mina’an leti’e’ teen kin representaartik te’ naaja’–. Tene’ kin tuklike’ jach u jaajil le ba’ax ku ya’alik to’ono’. Ya’ab ti’ teen in láak’tsilo’ob ma’ kuxa’antako’obi’, je’el bix in áabweloe’ ts’o’ok u kíimilo’ob, bey tu paarteil in maamaj, bey tak tu paarteil in papaj. Yaan tak in primoso’ob ts’o’ok u kíimil beey tak in tiiyos xan. Tene’ ma’ ts’oka’an in beeli’, pero yaan ti’ teen juntúul chan ch’úupal; chéen siinko ja’ab ti’, u k’aaba’e’ Megan; jach jats’uts u yilik u báaxtik selulaar tumen ya’ab mejen báaxal in ts’aama ti’ yo’osal u báaxtik. Leti’e’ jach uts u ilik u yóok’ostik le paaxo’ob ku juum beorase, je’el bey Enrique Iglesias Tene’ te’ kin xook Universidad de Orientee’. Chéen káajak k’iine’ téempranoe’ kin bisik Megan tu xook. Chéen ts’o’okoke’ wa yaan juuntae’ kin p’áatal, pero kaasi beoorae’ mix táan in p’áatal tumen ya’ab in ts’íib, beyxan in xok lektuuras jach ya’ab. Ja’alibe’ kexi ma’ u afektaar ti’ leti’e’ tumen yaan k’iine’ ku ya’alik: –¿Ba’axten mix táan a p’áatal tin juunta?– Chéen kin p’áatal táan in tuukul, mix táan in núukik ti’. Kin júupul tuukul: kexi’ mix bik’in ka p’u’ujuk ti’ tene’ tumen je’el in náak’ tukultike’.
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
67
Nootas: ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
SIINKO U JAATSAL
68
Nootas: ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal / Maaya T’aan I
69
Nootas: ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
SIINKO U JAATSAL
70
Nootas: ________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
K’a’ajsa’ak:
U pikju’unil u meyajilo’ob kaambal, Maaya T’aan I
meeta’ab tumen Irma Yolanda Pomol Cahum,
Marcelino Pacheco Mac yéetel Miguel Oscar Chan Dzul.
Le ba’axo’ob ma’ leti’ob meeto’ te’ ts’áano’ob ich siitas
yéetel ich ba’axo’ob xak’alta’abo’obe’.