colección waanuku
DESCRIPTION
NÜNÜIKI KA´IKAI LENGUAJE DEL SOL COLECCIÓN WAANÜKÜ NUESTRA PALABRA Literaturas indígenas de América Edición bilingüe Ekeroliaa Karalo´Utalu´Umüin Teewan E. Monsooni Karalo´uta sümaajatü putchi anochennuusü aneekajuushiirua Jusiyaanjerü Pennante Siiruwa chi Wulianakai Antalogía poética José Ángel Fernández Silva Wüliana NÜNÜIKI KA´IKAI LENGUAJE DEL SOL COLECCIÓN WAANÜKÜ NUESTRA PALABRA Literaturas indígenas de América Edición bilingüeTRANSCRIPT
NÜNÜIKI KA´IKAILENGUAJE DEL SOL
Karalo´uta sümaajatü putchi anochennuusü aneekajuushiirua
Jusiyaanjerü Pennante Siiruwa chi Wulianakai
Antalogía poéticaJosé Ángel Fernández
Silva Wüliana
COLECCIÓN WAANÜKÜNUESTRA PALABRA
Literaturas indígenas de AméricaEdición bilingüe
NÜNÜIKI KA´IKAILENGUAJE DEL SOL
Karalo´uta sümaajatü putchi anochennuusü aneekajuushiirua
Jusiyaanjerü Pennante Siiruwa chi Wulianakai
Antalogía poética José Ángel Fernández
Silva Wüliana
Ekeroliaa Karalo´Utalu´UmüinTeewan E. Monsooni
PrólogoEsteban Emilio Mosonyi S.
COLECCIÓN WAANÜKÜNUESTRA PALABRA
Literaturas indígenas de AméricaEdición bilingüe
NA KANÜLIALU´UMÜINJANAKANAN
Namüin na wuchii ee´irajaaliikana soo´u tü putchikaa.
Sümüin tü Mma Eiikaa.Nümüin Mekeranjerü chi Juusayuukai,
a´iküi a´iküliirua.Namüin tawalayuu. Napüshuwa´ale´eya.
Sümüin Emiiria Wareera, shikiipu´u ta´lapüinrua so´kaijatü.
Sümüin tü a´apülaairua taashiimaajatükalüiruaanteetkaa tanainmüin jee pünainm
üin jüpüla waapajiraain sümaa weinshi.
DEDICATORIA
A los pájaros cantores conjuradores de la palabra.A la Tierra Madre
A Miguel Ángel Jusayú, maestro de maestros.A mis hermanos. Todos.
A Emilia Barrera, guia de mis sueños cotidianos.A las armas libertarias que tú y yo
abrazaremos por siempre.
Ashajuushi su´utpunaa juya 2005
Tü kanüliakaa © Monte Ávila EditoresLatinoamericana, c.a münüin, juya 2005Karalo`utapülee 70712Karaaka, WenesuweelaTeleepakü (58-212) [email protected]
Eesü atumaa tü Süpülajanakaa sukuwa´ipa ashajuushi
Tü süpülajanakaa akuwa´ipaaashajuushi makalü anuumeroshi yaa:
Koleksion WAANÜKÜTü ke´itaalakaa jee shikiipu`ukaa tü:Piatüriisü Permuute Roote
Anuukajüsükaa tü ejeerujuushi je kana-süirua sünainkaa tü Koleksionkoo shia Eleena Maaso B.
Chi anaatakai sukuwa`ìpa tüashajuushikalüirua:Jusiyaanjerü Pennante Jusee Aaruware
Tü a´yataajiraaakaa sümaa tü e´itaasükaajee shikiipu´ukaa koleksionkoo tü shia Riksime Piitutsian
Shiaakuwa shi´ipala karalo´utaashajuushikaa tü kanasü shijetshi wayuuwulianayuu.
Tü kanasüirua shiaakuwajakalüiruasulu´upunaawai aapaaushi sulu´ujeekaralo´uta ashajuushikaa Sa´amüchinWayuu münüsü, nüshajala Jesuu Mujiika Rooja.
AlatitshiikananJusee AaruwareJusiyanjerü Pennante S.Mekeranjerü chi JuusayuukaiTeewan E. Monsooni
Ashajuushi sulu`u Wenesuweela
1ª edición 2005
© Monte ÁvilaEditores Latinoamericana, c.a, 2005
Apartado Postal 70712Caracas, Venezuela
Telefax (58-212) [email protected]
Hecho al Depósito de Ley
ISBN
Colección Nuestra Palabracreada y dirigida por:
Beatriz Bermúdez Rothe
Diseño de ColecciónHelena Maso B.
Cuidado de textosJosé Ángel Fernández
José Alvarez
Asistente producción editorialHripsime Bedrosian D.
Imagen de portada basada en el símbolo del linaje Wüliana.
Imágenes internas basadas en el libro de Jesús Mujica Rojas,
La cerámica guajira. A.C. Yanama, Guarero, 1996.
TraducciónJosé Ángel Fernández
José ÁlvarezMiguel Angel Jusayú
Esteban E. Mosonyi
Impreso en Venezuela
ÍNDICE
PRESENTACIÓN
PRÓLOGO
Primera ParteREBELIÓN DE LA LIBERTAD
Canto de a´yajuuiRetoño de mi linajeMi cabritoAbuelo Pü´üütenLas flores de mi jardínEl albaLa otra historiaSonrisa de los niñosLenguaje del solParábolasLos cánticos fúnebres de la flautaÁrboles floridosGuardamorFaena colectivaCanto rebeldeSólo los ancestros sabenCercanía de la muerteRedención terrenalLago de los soñadoresRebelión de la libertad
Segunda parteLA TOTUMA
DanzaLos hijos de la tierraOjo de DiosEl cielo está de fiestaParaíso de los wayuu muertosLuna de la libertadGalloMi abrevaderoSecretosColibríTierra madrePrimitosPrimaveraCela el alba a la riberaSoledadSemillasLos pájarosAureolaCalmaDoncellaNada consigo en contra de los pájarosRostro solarAdolescentesAuroraPléyadesCenizaParasilenciosSigue cantando el pajaritoEncantoLa totuma
XIII
XXXVII
1 41
SÜPÜLA E´IYATAA
EKEROLIAA KARALO´UTALU´UMÜIN
Palajanaajatükaa SüpüshiSAAASHIYAIN TÜ TAASHIIKAA
Shii´irain A´yajuuiTawuliwo´uTakaa´ulainchonTaata Pü´üütenTü wunu`usii taa`nmaajatükalüirua Suwasajaain aikaaTü wanee achikiikaaNasira na tepichikanaNünüiki ka’kaiPutchi a´ikiaairuaTü shii’irain outaamaajatükaa tü maasikaaWunu’usiirua kasiisüAaliipalajanaaYanamaJayeechi jashichiNaya’alane’e atüjaaka soo’u na wayuu palajanaajanakanaTü pejein tü outaakaaTaashii sulu’u mmakaaTü wüin mulo’u nakorolokoo na a’lapüjaaliikanaSaashiyain tü taashiikaa
IITAKAA
YonnaSüchonyuu mmakaNo´u Ma´leiwaEmi´ijirüshi aitu´ukaiJepiraSükashia taashiikaaKatio´uTasüleAnuujuushiiruaChünü´üEii mmaPawalaawachennüüshii IiwaAchumajüsü süwasajaain aikaa soo´u solu wüinkaaYüü´üyütüüiWaüye´eNa wüchiikanaPiyowuiJimatuuiKu´lamiaTamüin maainjalasalii na wüchiikanaSu´upunaa ka´iJimo`onnuuSuwasajaain aikaaIiwo´ukalüiruaPali´iAko´ule´eriaaEe´irantayü´iya wüchiichonkaiPülowuiIitakaa
XIII
XXXVII
1 41
SÜNÜLIA TÜ KASAIRUA EEKALÜ SULU´U KARALO´UTAKALÜ TÜ
Süchikijeejetü tü Palajanaajatüka Süpüshi
A MANERA DE PRESENTACIÓN
La diversidad lingüística y cultural en América se antojainfinita, tal como ocurre en otros continentes. Son cientos,
miles de idiomas y culturas, en su mayoría desconocidas,negadas e invisibilizadas que se manifiestan obstinadamente,
a veces plena y otras tímidamente, ante un mundo inmersoen el debate de las ventajas y desventajas de la
supuestamente ineludible globalización
Dicha diversidad la reconocemos en una serie de rasgos oelementos distintivos, específicos y particulares, unos más
visibles que otros, como en el caso del idioma, los cuales en suconjunto definen la identidad de cadaSencillamente porque
son el asomo de la capacidad de adaptación de la especiehumana al también diverso y cambiante ambiente, capacidad
a la cual ésta debe su supervivencia. Ante la reconocibleunicidad de nuestra especie, la diversidad cultural y
biológica se constituye en la clave de la vida en el planeta.Ignorarlo puede ser estúpido, tratar de acabarla simplemente
suicida. De allí que tal como lo dijera el pensador africanoAmilcar Cabral, la resistencia cultural es invencible.
Aun así no podemos negar que la historia de la humanidadreconoce la desaparición o extinción de numerosos gentilicios,
pueblos e idiomas enteros. En América esta ha sido elresultado de una de las más largas guerras de exterminio delas que podamos dar cuenta. En palabras del poeta peruanoJosé María Arguedas, “una lucha muy larga y muy dura”.
XII • José Ángel Fernández
Tü mainmakaa anüikii jee akuwa´ipaa sulu´u tü mmakaaAmeerika wattawolü ma´in, müinya aka sulu´u waneemmairua ya´a. Mainma ma´in ma´aka miirü anüikii jeeakuwa´ipaairua, wattapajaa salí me´rajuukoluirua,maliakalüirua atumaa jee makalü me´raajuukaleiruanayatapaja´ayane´e shiairua ja´yain anüikishipishuwa´ale´eya oo eesü ja´yai sünüikiirua sümaasümüshe´e, wanaa sümaa jee sa´akapünaa waneeayoyojowaa süchiki anale oo mojule kasairua sutumashinnaajünüin tü kasakaa süpa´apünaa tü mmakaaashipishuwa´a waneepulujeein sukuwa´ipa atumaa.
Tü mainmaa anüiki jee akuwa´ipaa wamayütkaa we´rüinsünaiinjee ja´yain sukuwa´ipa wane´ewai akuwa´ipaa,eein ma´in wanee ja´yakalüirua ma´in suuliawaneeiruaya´asa, müin aka tü anüikiikaa, ti´airuashipishuwa´ale´eya shiaja´a eeka anainjee ja´yainsukuwa´ipa wane´ewai tü wayuukoluirua suumainpa´a,sulu´uwai tü shipiapalakalüirua oo eepüna´awaire eein tüapüshiikalüirua, tia akuwa´ipaa ayaawatünakaa akawayuuin waya sükajeejatü shii´iratawalin waneemojukuu müsü sukuwa´ipa tü anüikiikaalüiruasulu´uwai wanee mma - sükajee tia mainmaputsusukuwa´ipa wayuu sulu´uwai suumain.Tü mainmapuluin sukuwa´ipa tü anüikiikaa jee tüakuwa´paakaa eesü süpüla shii´iratüin ayuupunawaainshia oo sunuujunuin shia nnojotpaja´a eewalain süpülamotu´uleeinjatüin süchiki atumaa tü sukuwa´ipakaa. Akajamüin shiaja´ane´e sükajee shi´itaain süpüla
ASHAJUUSHI ANEEKALAAIRUA • XIII
SÜPÜLA E´IYATAA
XIV • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
La invasión europea marcó el inicio de esta guerraencubierta cuyo principal objetivo durante más de cinco
siglos ha sido la apropiación de las tierras indígenas, de susrecursos o materias primas. La crueldad del conquistador y
la mortandad de millones de personas, en relativo pocotiempo, debido a las enfermedades contagiosas que trajeron
consigo los invasores, ocasionó la desarticulación de lasestructuras sociales de naciones enteras, facilitando el
sometimiento y la ocupación de sus territorios.
A esto se sumó la imposición del idioma español y de lasinstituciones y creencias de los castellanos sobre aquellos quelograban sujetar a la fuerza. Intentaron por todos los medios
borrar su especificidad cultural a fin de facilitar el controlpolítico y económico. Aún así debieron enfrentar por más detrescientos años levantamientos armados, cercos militares y
una férrea y efectiva resistencia. Resistencia que a dado lugara la conformación de dos realidades antagónicas dentro de un
mismo país, la india, la nación profunda, como la llamaraGuillermo Bonfil Batalla en México, y la blanca mestiza.
Como bien lo señala el antropólogo peruano Stefano Varese,la independencia no significó la superación del orden
colonial para los pueblos indígenas sometidos, y menos aun larecuperación de sus territorios. Las recién creadas repúblicas
desconocieron la participación de dichos pueblos en las gestaslibertarias. Los criollos, mestizos descendientes de europeos,
al obtener el poder político y económico que ambicionaban,mantuvieron incólume el carácter colonialista de la
conquista; es más, asumieron la herencia colonial como suyay se ignoró o negó sistemáticamente la existencia física del
indígena, así como la de sus diversos idiomas y culturas. Sino existían, tampoco tenían derecho alguno.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XV
sütijainjatüin süpülee eeinjatüin waneepia sulu´ummakaa tü wayuuwaakaa shialeeja´a sünainmüinjatümainmapuluin jee shii´iratapui jee shii´iratapui sümüin tükasa eekaa pejein jee wattapünaa nünain wayuu,eeshicheje´e nia waneepia sulu´u tü mmakaaja´a. Sükajeewanee pülain sukuwa´ipa tü wayuuwaakaa watuma, tümainmapuluukoo akuwa´ipa jee kataa o´u sutuma tükasakalüirua shipishuwa´a shiaja´a kanainjeejetshaanakama´in eein tü kataakaa o´u sulu´u mmakaashipishuwa´ale´eya. Motule aa´inwaa shia eesü süpülawaneein amalajawa´aneen, suu´ulakünüi süjattinneeinmaatsüja´a aka outa´ala´ane´e süka aa´in emiiwa´a.Sükajee tia müin aka tü nümakaa chi alijuna atijashiAapürikaje´ewoikai Amitkalü Kawuraatkai anülia, tükatchinwaakaa soo´u akuwa´ipaa nnojotsü jaralüinakanajüin yaan.
Mayaainje´e tia ya nnojotsü süpüla motuin waa´insuchukuwa jee süchiki tü wayuuwaakaa nnojoluinsunuujaain süchiki süjattirüin watta salí apüshiikanüliajawaikaa paala, süjattinnüin wayuu shipishuwa´asuumainru´u ajattinnüsü sünüiki ya´a. Sulu´u mmaAmeerikakaa tü tia ja´yasü süchikin wanee kasachikikama´ashaanakaa akajee attkawaa süpülasujattinnajatüin wayuuirua atamüinree nnojotkoo anainsüpüla motuin waa´in. Naajüin chi Poeeta peruwaanakaiSa´mariia Arweeda, « wanee atkawaa mule´u ma´in jeekata´asü ma´in”.
Tü süntünüinkain alu´umuin woumain süka mojukooakuwa´ipa sutuma tü eeropeewakalüirua shia suttiakaja´ama´in atkawaa tia shiaalujutu asütaa suumain tüwayuukoo atamüinree müiruja´a aka ja´rai siikuloirua tia,süsütunüin tü kasa eekaa nama´ana, tü natti. Süwashiruinnoumain. Aka kayarülain ma´in tü kasa naa´inrakaa naountüshiikana süpülee nasütüin tü mmakalüirua jeemüsia wattashaanain saalii tü wayuu atamüinree
XVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
A finales del siglo XIX y principios del XX, aun la negaciónmás obtusa era incapaz de ocultar a la vista de todos la
presencia indígena. Ésta se entendía como un remanente delpasado, un signo de atraso que debía desaparecer
prontamente en aras de la modernización y el progreso.Paralelamente se consolidaba la idea de la “unidad nacional”,
expresada en un solo idioma oficial, una sola religión, y unasola cultura, la del mestizo europeizado o criollo.
En Venezuela se continuó con la práctica colonial deevangelizar y civilizar al indio y la tarea se entregó primero,
como es de suponer, a las misiones católicas mediante la Ley deMisiones de 1914, aún vigente, la cual les confiere potestad por
sobre las instituciones del Estado. Y más tarde, a finales de ladécada de los 40, a las misiones evangélicas norteamericanas
Nuevas Tribus, que han ejercido un poder, en este casosupranacional, no basado en una ley sino en los recursos
tecnológicos y económicos de los que disponen a sus anchas.
Sin embargo las demandas, luchas y pertinaz resistencia delos pueblos indígenas continuaron. Ya a mediados del siglopasado se inició una política oficial y una serie de accionescuyo objetivo principal era “integrar” definitivamente, de
una vez y para siempre, al indígena a la “civilización”, a la“vida nacional” utilizando métodos de las ciencias sociales
que se suponía eran más efectivos que los misionales. Con la Constitución Nacional de 1961 y las políticas que se
desprenden de ella, la incorporación del indígena se entendía,entre otras cosas, como la formula que impediría la apariciónde un estado multinacional y pluriétnico como el propugnado
por algunos indigenista en México desde 1940.
Las instituciones del Estado se convirtieron en las principalesvoceras y ejecutantes de dichas políticas “integracionistas”,sin embargo debieron coexistir y en la mayoría de los casos
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XVII
outakalüirua, mama´ain tia, sükajee tü ayuuliiruaalaataakaa anainmüinwaa nantiralakalü na oukaaliikanasoo´u mma shiaja´a amojujaka sukuwa´ipa wayuuatamüinree shipishuwa´a suumainpa´a, ananuwaitkaaakajee suuntunuinrua jee tü shikerolunuin alu´u tünoumainkalüirua
Soo´omüintaasüja´a ne´e tü shiain sü´ikünüin aka tüwayuukoluirua atamüinree tü esüpainyoorünaikikaa jeetü kasairua eekalüirua e´itaanüin süpüla ayatüinyanakuwa´ipa jee tü kasa noonookoo amaa nakateyaanakanairua noo´omüin na´yairua nountakaane´rüin namüin süka mojukolu akuwa´ipa. No´ulaküinsüka kasakalü shipishuwa´aya motu´uleeinjatüin natumatü nakuwa´ipakalüirua süpüla naluwataainjanainnoo´opünaa jee nanülialu´umüin o´ulakaa müsianayainjanain kamüin nemiiwa´aya tü washirüükaa.Mayaainje´e tia ya, soo´ujee tia kama´ainna sünainatkawaa müsüja´a aka eera nakalia alanaain suuliaapünüin siiküloirua, naashiajaain süka na´apülairua,süpüleeruwain naya wuchii wuitashee´inrü jee müsiakatchinshaanain naya soo´u ayatüinjatüinya tünakuwa´ipakaa. Katchinwaa soo´u akuwa´ipaa eeitkalüanainjee piamasü akuwa´ipaa pe´ipalaasüirua sulu´uwaneesia ne´e oumanii, tü iintiakaa, tüakuwa´ipaashaanakalüja´aya ma´in, makalü anülia yaanutuma Yeeruma Ponpiirü wataaya, Meejikojee, jee tükasuutotkoo metiisa.
Müinja´a aka anain ma´in süküjia nutuma chiantropoologo peruwaanakai Teepana Wareese sükajee tüsütkaanüin amaa tü alijuna epainyootkaoluirua süpülataashinjatüin tü mmakaa süjattaleewalain sukuwa´ipa tüaluwatawaa koloonialu´umüinkaa namüin na wayuukanaatamüinree ennakana amüin paala jee nnojoluja´a paalanountawalain süle´ejinnüin namüin tü noumainkalüirua.Tü E´itaanakalüirua Jekennuu Mmairua nnojoluja´akojutuwalain jee ne´itaawalain eein paala na wayuukana
XVIII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
apoyar o dejar en manos de las misiones, buena parte de susresponsabilidades. Para entonces políticos activos como
Rafael Caldera seguían pensando que: “el misionero era unser en el que se tocan lo humano y lo divino, cuya misión hasido ‘la base de la civilización americana’ sin cuyo esfuerzo
muchos hombres no se hubieran reconocido, una vezcristianizados, como miembros de la ‘especie racional”.
Sin comentarios.
Esos mismos años en la revista “Venezuela Misionera” sedeja colar en repetidas ocasiones, la tesis de que solo la
desaparición física acabaría con las practicas de idolatría ybrujería de los indios. Pero como su fe cristiana les impedía
tan radical medida se contentaron con arrebatar por lafuerza o mediante engaños a los más pequeños de los brazosde sus madres, se les separó de sus familias durantes años; a
muchos se les dijo que sus padres los habían abandonado oque habían muerto. Las niñas, niños y jóvenes indígenas
pagaban con trabajo la comida y la instrucción que recibíanen los internados, donde se les prohibía, so pena de castigo,
hablar en su idioma. Entre sus hazañas, los misioneroscapuchinos narran la captura de dos jóvenes indígenas en la
Sierra de Perijá, a quienes se prefirió ver morir de tristezaantes que devolverles su libertad.
Esto no sucedió hace 500 años, sucedió hace apenas unos 50años. Que los misioneros han hecho cosas positivas, seguro,
y muchas. Pero nada justifica tamaña crueldad.
Tan solo las misiones católicas en Amazonas, a inicios de ladécada de los 70, bajo la guía de su vicario Mons. Enzo
Cecareli decidieron acatar las recomendaciones del ConcilioVaticano II en cuanto al respeto a los idiomas y creencias
religiosa de los pueblos indígenas, convirtiéndose enimportantes aliados de la resistencia indígena.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XIX
atamüinree sünain tü atkawaakaa süpüla taashinjatüin tümmakalüirua. Na alijunakanairua, na metiisakanairua,suchonyuu tu europeewakalüirua, mayaashiisa`anountüin tü eein naya sünain tu aluwatawaakaa jeenajapulu´uin tü washiraakaa shiaja`a tü kasakee`ireetüjütshaanaka`aya ma`in naa`in, ayatsiane`enatuma tu sukuwa´ipa kasa koloniaatkalü sünainjatka tükonkiista münakaa ; shia naapa`aleeka ma`in sukuwa`ipatü kolooniakaa müin aka kasa naainjüinkale shia jeemotuitkalü akajee aa`in süka pansaain sukuwa`ipaatumaa waneepia eein na wayuukana atamüinree, ma`ayaaka tü kojuyasukalüirua nanüiki jee nakuwa´ipa.Nnojoluja`a eewalain atumaa kasa sümaajatü nojutu.
Sujatteematapa tü siikülo XIX münakaa jee shiinalu`ujeetü siikülo XX münakaa, mayaainjee maashajaajuin nachikijee mojutuin naya atumaa nnojolüja`aya ne`e süpülame`rujuwalain atumaa atamuinree tü eein tü wayuukooatamuinree. Mayaainje`e aka ne`rünüin müin saa`inwanee süpütaala kasa alatüirüin akalia shiaa wanee kasamoju akuwa`ipalü achekakalü aakannamaatüin shiashiaalu`u tü kasa modernisasion münakaa jee tü anaakaaakuwa`ipa. Wanaa sümaa tia katchintatawatsü tü kasa“waneepuluu akuwa`ipaa » münakalü ennakalü ja´yainsüka waneesia anüikii kojutüin shia atumaa, waneesiarelijion jee waneesia akuwa´ipaa, shiaja´a tünükuwa´ipakaa chi metiisa ashatakai sukuwa´ipa tüeuropeewakalüirua oo alijunaakaa akuwa´ipa.
Sulu´u Wenesuweela ayatsia tü koloniaalüükaaawanjeelikajaa jee asiwilisaajaa chi iintiakai jee a´yatawaatia aapünüsü palajanaa, aliratünatünatüjütkaja´ayasümaa, tü misioneerairua katoolikakalüirua sükaSükuwa´ipa tü Misiione su´uutpünaajatkaa e´itaanüinjuya 1914, kojutuyüttaakalia moo´utpünaa ka´i yaa, sükaleikaa tü aluwata´aleeshii ma`in suulia tü eekalüiruaee`itaanüin laülaapialu`u sutuma tü estaadokoo. Joolu`umapan, süjatteematapa tü akaliaa 40 münakaa, aapünüsü
XX • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Por su parte los indígenas hicieron suyas lasrecomendaciones del simposio organizado por Robert Jaulin,
en 1971, en la isla de Barbados con el auspicio del ConsejoMundial de Iglesias y de la Universidad de las Islas
Occidentales. El simposio concluyó con una declaraciónllamada entonces “Por la liberación del indígena”, y conocida
como la Carta de Barbados, en la cual se denuncia ante laopinión pública mundial la situación de opresión que afecta amillones de indígenas en América del Sur y responsabiliza dela misma a los Estados nacionales, a las misiones religiosas y
a los antropólogos que ocultaban tal situación.
En 1992 las pretensiones del Estado español de celebrar a logrande los quinientos años de su hazaña conquistadora
hurga una herida. El grito de dolor se hace sentir en todo elorbe. Desde entonces hay un giro, un cambio notable, y los
indígenas asumen un protagonismo en las tribunasinternaciones que obliga a que sean tomados en cuenta y con
mayor justicia en las nuevas constituciones nacionales, yotros instrumentos jurídicos, que surgen en esa década a lo
interno de cada uno de sus países.
Pero ¿A que viene esta disertación sobre un tema tanespinoso y complejo y a su vez, tan aparentemente ajeno a la
literatura, a la poesía presente?
A que estimo necesario valorar la persistencia de estos idiomasy sus múltiples manifestaciones creativas, ante tanta saña,
tanta ignorancia, tanta persecución y discriminación. Todavíadurante el Asamblea Constituyente celebrada en Venezuela en1999 y en la cual el tema de los derechos indígenas fue uno delos más candentes, algunos de los más connotados diputados
afirmaron que lo que hablaban los indígenas no eran idiomas,que dicho lenguaje no poseía ni siquiera sintaxis ¿Cuántas
personas aún piensan de esta manera?
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXI
sümüin tü misioone wanjeelika Nuevas Tribus münakaa,aluwataakalüirua alana´aleein ma´in sünain aluwatawaasulu´uwai tü oumaniikalüirua, nnojoluja´asükajeejetüwalain wanee lei shiaa´a kakajatka eeinnama´ana kasairua anapüisü ma´in makalü aka katünasü,komputadoora, kachuweera yootia wattapünaa müsuja´aaka washinnuuin ma´in naya ya´asa.
Mayaainje´e tia ya tüsa nachuntakaa, natkaakaa o´ujeewaneepia jee tü katchin soo´u nakuwa´ipa na wayuukanaatamüinree ayatsia natuma. Süse´eru´upunaa tü siiküloalatakalü ottuna anainrü wanee sukuwa´ipa aluwatawaanatuma na A´laülaashiikana sulu´u Mmakaa oo´ulakaamüsia kasa aa´innakaa süpüla shiainjatüin ountunuin tü «alainraakaa waneepialee » na wayuukana atamüinreesünainmüin tü siwilisasion münakaa sünain tü «sukuwa´ipakaa aliuna sulu´u tü oumaniikaa »a´yataanüinakana anain süka kasa sünaineejetü tüciencias sociales münakalüirua aka süliratünüin shiainruaanaleein ma´in suulia tü misioonerakalüirua. Süka tüSükaralo´utashi Mülo´usükoo tü Mmakaa ashajuushikaasu´uutpünaa juya 1961 jee tü sukuwa´ipairua akaalijaawayuu atamüinree e´itaanakalü sünainjee tia, e´itaanüsüsuulia tü sülanaajüin wayuu atamüinree suulia eejüinwanee mma sukumaja´awalin wanee mmairua ya´asa jeemainmain alu´u wayuu atamüinree namatüjütkaa´ayapaala no´utku na a´yataakana sünain atijawaa soo´usukuwa´ipa wayuu atamüinree cha´aya Meejikosu´uutpünaa tü juyakaa 1940.
Tü a´laülaapiarua saainjüinkaa tü Estaadokoo shiaa´yataashaanakairüa palajanaale´e ma´in sünain tiaaluwataawaakaa sünain tia « alainraakaa wayuuatamüinree sünain alijuna » , mayaainje´e tia ya natumanayakana isasú nachiki nemiiwa´ainjanain naya sünaintü aluwatawaakaa ee mainmatuwa na´yataairain oonoo´ulaain shia süjapulu´u tü misioneetkalüirua,mainmajasa tü kasa ee´injatkalüjee nakajee. Wanaasümaa tia akaalijülii alijuna jee wayuu atamüinree makai
XXII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Por eso para mi los idiomas indígenas constituyen, sin duday de manera significativa, la expresión más acabada, más
valiente y de mayor fuerza telúrica y política de laresistencia indígena en América, de su triunfo. Más allá los
valores literarios intrínsecos de las obras que conformaránesta colección bilingüe, no podemos menos que admirar la
valentía y el esfuerzo que ellas representan.
Un triunfo de la resistencia indígena es también lo quequizás constituye uno de los aspectos más revolucionarios denuestra actual Constitución Nacional: el reconocernos como
una nación multicultural y plurilingüe, el consagrar losderechos originarios de los pueblos indígenas a sus tierras y
culturas, el reconocer a los idiomas indígenas no solo sucarácter de cooficialidad sino también su valor como
patrimonio cultural.
En este sentido esta colección no es una concesión. Es unespacio ganado a pulso por los indígenas en batallas
cotidianas que aún se libran en disímiles espacios y de loscuales surge una novedosa corriente creativa que por
primera vez se apoya en una normativa constitucional. Susvoces ya no sólo narran en tiempo presente su pretérita
historia mítica, ya no sólo claman por sus derechos yreivindicaciones más sentidas, sino que individual ycolectivamente asoman nuevas corrientes creativas y
expresiones literarias que han ganado un sitial propio en elquehacer cultural mundial. Muestra de ello es la existencia
de una activa y prolifera “Asociación de escritoresindígenas” con sede en México, que viera la luz en el
Amazonas venezolano, –hace casi una década– siendo supartera Margarita Laucho del pueblo yeral.
Refiriéndonos a la obra del primer autor de esta colecciónJosé Ángel Fernández, él narra con profunda emotividad
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXIII
aka Rapayeerü Katteera ayatsia noonooin amaa saa`innümüin tü simisioneerokoo shipettüin tü kuwa´ipakaawayuu atamüinree jee tü sukuwa`ipakaa mmale´iwaa,shi`itaanüin tü misioneerokoo süpüla su´uniainjatüinsukuwa´ipa tü merikaanaakalün, nnojoruleje tia ya müinatumaa mainmaje wayuu atamüinreemayaawatujukanaje akuwa´ipa mayaashiisa`aküristiaanoin naya atumaa wayuu atijakana süpüleenakuwa´ipa aka eein kasa nekiiru´u.
Wanaa sümaa juyakalüirua tia tü karalo´uta ashajuushi «Wenesuweela Misioneerü” münakaa ayulaasünainmatua sulu´u, müle aka süjattinnüinshipishuwa´ale´eya tü wayuukoo atamüinree ajatteerü tüepiaachijawaakaa natuma shiaalujutukaa kojutaa kasaatumaa sümaa wanee kasayaakaleje´ene´enamale´iwashiaain sukuwa´ipa. Shiajasa akakuristiaanashaanain ma´in nayairua mojunuwasünamüin najattirüin naya shiaka apüta´alaain napülanasütüin süka mojukolu akuwa´ipa oo neemejüin natepichichenniikana nasünaain naya sütünalu´ujee tüneikalüirua, wattaja´a saali juya tia nakatannüin suulianeiirua, mainma na maaliisalii jaya napüla jashi sümaa jeioo outüshiin münakana Tü tepichi jieyuukooluirua, natepichi toolojuukana jee na jima´aliirakana wayuuatamüinree nawalaajüin süka na´yataain tü neküinkaa jeetü ne´ikünüin sünain atijaa sulu´u tü e´iküleekalüiruaeere naya süttüin atumaa, müle aka neishajaayaainanüikiru´u süsalajanashii tia. Ma´aka saa´in namüinanasü ma´in naainjala naküjain süchikijamakuwa´ipalüin nata´ülüin piamasü majayünnüüsoo´u Uuchikaa Perijaa noo´ulaakalüirua outuin sutumamojuu aa´in suuliale´e ma´in najütüin süchikiirua.
Tia makaa alatüin yaa nnojotsü kakaliairüin ma´aka jeeja´rai shokii juya alatüin. Eeiya kasa anasü naa´inrüitkaana misioneerokona, nnojotsü anuujaanüin oo´u,mainmaja´a shia eera. Nnojotpaja´a wanaawawalain shiasümaa tü kasa kayarülashaanasü ma´in aa´innüitkaa.
XXIV • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
como su poesía surge de desandar el camino del desarraigo.Las luchas universitarias, su amistad con el Maestro Miguel
Ángel Jusayú lo remitieron de vuelta a su idioma y loprimero que descubrió en él fue el caudal poético que
encerraban sus giros y formas literarias más autenticas. JoséÁngel afirma a veces, “yo no hago poemas, sólo hablo en
wayuunaiki lo que he aprendido de mis antecesores”.
Quizás por eso cuando le pregunté como se sentía con estapublicación, respondió: “como aquellos guerreros de antesque a su regreso eran recibidos por los suyos como héroes,
con música de tamboras y cantos”.
Eso es esta colección, un homenaje, un reconocimiento alheroísmo de sus ancestros, al de la voz de Noleí Pocaterra,
Guillemo Guevara y José Luis González como diputadosindígenas en la Asamblea Nacional; al de los signos del
mejor diccionario escrito de manos de Miguel Ángel Jusayú,al de los cantos de las mujeres warao, y reitero, al de este
hacer y decir poético de José Ángel y al de todos los creadoresindígenas de todos los tiempos. Hoy Monte Ávila Editores
Latinoamericana tiene la iniciativa y el privilegio de ofreceruna pequeña pero significativa parte de sus mejores logros.
En esta oportunidad recopilamos los poemas de dos de lasobras de José Ángel publicadas en el Zulia. “Iitakaa La
totuma” y “Saaashiyain tü taashiikaa Rebelion de la libertad”bajo el titulo de uno de sus poemas, que se antoja como otra
manera de nombrar a las semideserticas tierras de la Guajirade donde surgieron: El lenguaje del sol. NÜNÜIKI KA’KAI
Ambas versiones en español y wayuunaiki pertenecen alautor. Esta ultima siguiendo las orientaciones de su maestro
Jusayú pero escrita utilizando el Alfabeto de LenguasIndígenas de Venezuela (A.L.I.V.) el cual supone un sistema
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXV
Shimiiwa´a ne´e tü misioneerairua katoolikakalüiruasulu´u tü Mma Amasoona münakaa, wanaa sümaashikerolüin tü juyairua setento´ulujutukoo, wanaa sümaaniain nekiipü´üin chi Wikaario Monseinyoorü EnsaSekareeli münakai noonoo amaalüirua tü putchianalu´uluirua sukumajalakaa akuwa´ipa ConsilioWatikaano II münakaa shiaja´a kanüisü soo´ukojutüinjatüin nanüiki jee noonooya namaa nanamale´iwainkana na wayuukana atamüinree, sükajee tiaeeshii joolu´u müin aka wanee kojutshaanain a´yataalii jeeatkaalii süpüla kojutüinjatüin jee katchininjatüinsukuwa´ipa wayuu atamüinree.
O´ulakaaja´a müshiija´a joolu´u na wayuukanaatamüinree naapaain aka wanee kasa namüinjatü tüputchiirua analu´uluirua sünainjeejetükaa tü sinpoosioni´ataalakaa anain Ruuwer Jaulin, Su´utpunaa juya 1971,sulu´u tü mma pasanainkaa sünain palaa Waruwaadomünakaa eesüja´a sünain a´yataajirawaa shichiirua tía tüConsejo Mundial de Iglesias münakaa jee tü Mülo´usukooShipia Atijaa saainjüinkaa tü Islas Occidentales münakaa.Jakütsü simpoosiokoo süka shiyulüin wanee putchiiruaanalu´uluirua « Soo´ujee Taashin na Wayuukanairuaatamüinree » sünülia tia aatumaa shinnaajünaleeka ma´insüka Sükaralo´utashi Waruwaadoin sünülia, sükakaralo´utakaa tü aashajüna achikirü süpa´apünaammakaa shipishuwa´ale´eya tü müliain ma´in atumaawatta saaalii wayuu atamüinree sulu´u tü Ameerika delSuurü münakaa, shiakaa ne´itaain sümaa kaainjalain tiatü Estaadoirua mulo´usükalüirua, tü misiooneerokalüiruajee müshiija´aya na antüropoologoirua nnojoliikanaaküjayaain süchiki eein kasachikikaa tia.
Kee´iriasü ma´in saa´in paala su´uutpunaa juya 1992 tüEstaado espainyootkoo anashaanainjatüin mi´ira soo´u tüsüntünüinkain alu´umüin woumain süka mojukolu alu´usutuma alijuna alatüiruja´a tia suulia ja´rai siiküloiruaayatayülia ja´yain tü süsipalakaa. Ekiisaairua
XXVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
de escritura un tanto diferente al desarrollado por elmencionado maestro.
En Venezuela existen actualmente unos 37 idiomasindígenas, algunos de los cuales cuentan con miles de
hablantes, como el wayuu y el warao, y otros con apenasunos pocos. En América son cientos los idiomas indígenas
varios de los cuales a su vez cuentan con millones dehablantes y hasta con sus propias Academias como es el casodel quechua y el aimara. Sobre buena parte de estos idiomasencontramos una amplia bibliografía aunque aun es mucho
lo que falta estudiar. Cientos son también las obraspublicadas en idiomas indígenas, en su mayoría poco
difundidas o reducidas al ámbito escolar o académico, pocastambién han sido las iniciativas de las casas editoriales de
publicar en idiomas indígenas para el gran público. Esto esmuestra del reto que asumimos con esta nueva colección.
Escribir amplia y profundamente sobre las tradicionesliterarias indígenas del continente y sus manifestaciones
actuales, con detalle y precisión, con la propiedad de quienlas conoce de cerca y desde dentro es aún, en buena medida,
una tarea pendiente.
Hacerlo de una manera diferente, sin separar esta actividadcreativa de las condiciones reales que le dan vida, del mundoreligioso y mágico del cual forman parte, es lo que esperamos
promover con este aporte a las letras americanas, en pluralcomo plurales son las voces, los idiomas indígenas y sus
manifestaciones literarias a los que damos acogida conWaanükü, nuestra palabra.
Beatriz Bermúdez RotheCaracas, noviembre de 2005
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXVII
saaliimaajatü e´irukuu jee oumanii ja´yasü supa´apünaammakaa shipishuwa´aya, sünainje´eree tia e´iratsüsukuwa´ipa tü kasakaa sümaa ja´yain ma´in shia, jee nawayuukanairua atamüinree eeinnapa joolu´u aapünüinanúiki sulu´upünaa tü aashajaale´ekalüirua sulu´upunaammairua wattain nakuwa shichiirua tia, sükajee tiaacheküshii kojutüin atumaan sulu´uwai tü jekennuukooSükaralo´utashiirua Mulo´usükalüirua tüoumaniikalüirua, jee müsüja´u shiyulaain waneekaralo´utairua ojutuumaajatüiruwaya´asa, wanaa sümaajuyakalüirua tia sulu´wai tü oumanii mulo´usükalüirua.
¿Jamalu´ulu yaa jaa´inru´u saashajaanaka achiki kasairuamainmakalü akuwa´pa ma´inrua, jee musia mayaainma´in nnojotkai sünainpünaain sukuwa´ipa tü aküjüüshijee ashajuushi makalüirua aka achikii, poesiia, kuenta jeemüsia waneeirua ya´asa?
Sükajeejetü cho´ujaain ma´in saa´in tamüin kojutüinjatüinatumaa eeyülüinyaa anüikiikalüirua tü jee müsia tümainmaputkoo sukuwa´ipairua tü sükujiakaa sünainsaainjünüin, mayaainjee joulüin tü e´raakaa wayumüin,joulüin tü matijaainwaakaa soo´u wanee kasaakuwa´pamaajatü, joulüin tü napüleruwaain atumaa jeetü maliyain naya atumaa jee namojujunuin. Ja´itairüne´esu´uutpünaa tü Jutkataa süpülajatükaa JeketüinSükaralo´utashi Mülo´usukoo tü woumainkaaWenesuweela su´uutpunaa tü juya 1999 jee wanaa sümaatïa saashajaanayaapa achiki tü sukuwap´ipainjatükaanojutu na wayuukana atamüinree mainma ma´ina´ülüjawaa soo´ujee, no´uutkü na diputaadoennajüushikana ma´in ne´itaain tü sukuwa´ipakaanaashajaaya na wayuukana atamüinree nnojotsüanüikiinrua saa´in namüin, nnojotsü pansaain akuwa´ipatü kasa achuntukanaa süka. ¿Je´rache wayuu jee alijunaeera kekiiru´ukoo kasa müin saa´in tia yaa so´ukaipünaa?
Soo´ujee tia aka saa´in tamüin nanüiki na wayuukanaatamüinree shiaja´a wanee kasairua, nnojolü tatchejaain
XXVIII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXIX
amaa tia jee ja´yashaanain ma´in shia, tü kasa aküjüushianashaanakalü ma´in akuwa´ipa, sukuwa´ipamaajatüma´in kojutuu jee sujutumaajatshaana ma´in tü mmakaa jeeaashajia süpüla anaatawaa akuwa´ipa natuma na wayuuatamüinree ayatakanaya attkaain soo´u sütchin jee sujututü akuwa´paakalüirua sulu´u Ameerika, sümaajatü tü kasaanasü ka´letshekaa naya anainjee. Chamüintata cha´yasoo´ujee tü sujütkoo ashajuushee tü karalo´utairuae´itaanakalü ee´in sulu´u koleksionkoo tü ashajuushikaasulu´u piamapuluu anüiki tü acheküsü kojutshaanain jeetalatashaanain waya sümaa tü sujutkoo jeea´yatawaashaana sünain süpüla eeinjatüin shiarua atumaa.
Wanee kasa akanajünakaa sünainjee tü checheekaa soo´uakuwa´ipaa natüma na wayuukana atamüinree shianwanee tü kasa analeeka´aya ma´in ee´iratüin sünainjeeee´ipain wanee jeketü Karalo´uta Mülo´usu sulu´u tüWoumainkaa : Eesücheje´e sükajee tia wanee mainmaa´yataainrü ma´in waneepia kasa shiaja´a tü"Sükottchijiraalekaa Wayuuirua atamüinree Ashajülüirua",shiaja´a etsü ka´i sulu´u tü mma "Amasoonairua münakaasulu´u Wenesuweela, po´loojeematüirü juya tia shiainkeemeijalaiin Marükariita Laücho süpüshi tüyeeratkaalüirua.
Soo´ujee tia koletsionkoo tü nnojotsü waneein kasaaapuusha´alakane´e. Wanee kasa antuushi anainrüsükajee shi´yataanashaanain anain natuma na wayuukanaatamüinree eepünaale ne´e süchajaanüin akuwa´ipasükalu´u ka´i eeitkalü anainjee joolu´u wanee anasü ma´injee jeketü sükuwa´ipa ashajaa karalo´uta anakalüakuwa´ipa sünainjee tü Karalo´uta Mulo´usükaa.Nnojoluitpa shiya´alüin ne´e naküjain achiki tü achikiisünainjeejetükaa sukuwaja´aleeiwa´a ma´in tü mmakaa jetü kasakalüirua, nnojolüipa shia´alüin nachuntüin tü kasasukuwa´pamaainjatükaa nojutu jee ka´letsheinjatükaanaya anainjee, sünain a´yatawaa waneesuwailin naya jeemainmawalin naya sünain tia eesü joolu´u na´yataainanain kasa anashaanain ma´in jee jekennuuin shiarua
XXX • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXI
sümaajatüirua achikii jee aküjüüshiirua kojutuitpakalüiruaatumaa soo´ujee a´yatawaain shia sünain akuwa´ipaasulu´upunaa mmakaa shipishuwa´a. Müinja´a aka ee´injoolu´u wanee a´yataasü waneepia « Kottiraalee SutumaWayuu Atamüinree » kepiapalajanakaa chaya Meejico,memeisükalü sulu´u Amasoona wenesolaanakaa shiaineemeijasüin shia Marükariita Laucho -yeeralü- jee AleeriWarüweera shiaja´a sulujutu a´yataain tüShikiipu´upaleekaa Ashajaa Karalo´uta sulu´u tüOutkajaaleekaa Sünain Anaataa Akuwa´ipaa sulu´u tüWoumain Mulo´usükaa. Tü konak münakaa.
Waashajaain joolu´u süchiki tü karalo´uta nüshajalakaachi palajanaajachikai ashajüin sulu´u koleksionkoo tüJusiyanjerü Pennante, anasü ma´in süküjia nutuma eein tüpoesiiakaa nutuma sünainjee müin niulaakai sulu´ujeesüpüne tü motookoo aa´in nukuwa´ipa. Tü kasairuaní´ataakaa anain sünainje´e joolu´u tü sulu´uwaakaashipia mulo´usü atijaa, sukuwa´ipa ni´raajiraain nümaachi A´iküikai Mekeranjerü chi Juusayuukai müsü tiairuaaka süle´ejirakai nia sünainmüin tü nünüikikaa jee tü kasapalajana´ale´e ma´in ni´rakaa nünain shia tü mainmainma´in tü kasa anashaanakalüirua aküjia nutuma jeemüsüja´a aka sukuwa´palu´ushaanain shia nutuma.Jusiyanjeru Pennante eeshi nümule yaa : « nnojotsütaainjalain tü poeemakalüirua, shia taashaja´alaaka ne´ewayuunaikiru´u tü kasa tatijaaka oo´u nanainjee natapüshi a´laülaayuukana »
Saa´in tamüin soo´ujee tia mayaashisa´a tasakirüin niakasale müin alatakaa nümüin soo´ujee ashajuushikaakaralo´utaa tü, müsü nünüiki te´ipajee yaa : « müin akanaa´in na´yairua atkaalii jashichikanairuamale´ejüinwa´ayan a´tapajünüshii natuma wayuunapüshi müin aka wanee akanajüliishaana kojutshaanainma´in, eesü napüla atumaa kaasha´ira ee jayeechi. »
Koleksionkoo tü shia´aya tía, wanee shikiira jojutuu,wanee kojutuu atuma jashiein ma´in na nüpüshikanairua,
XXXII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXIII
sujutu sünüiki Nuelii Pokateera, Yeeruma Kewaara, JuseeLuwiisü Wonsaale aka südiputaadoshin nayairua wayuuatamüinree sulu´u tü Asamblea Nacional münakaa,sujutu tü putchiirua sulu´ukoo tü putchipalajanaashaanakaa ma´in ashajia nutuma Mekeranjerü chiJuusayuukai jee nojutü na wayuu atamüinreeaküjüliikana jee ashajüliikana weinshi, Joolu´u souka´ikaa tü Monte Avila Latinoamericana münakaashi´ataa anainrü palajanaa jee anasü ma´in sümüinshii´atüin wanee palitsü shiaja´a kaliashaanain ma´insüpüshi tü anasüshaanakalüiirua ni´ataala.
Yaasü joolu´u wanülijalain poeemakalüirua tü shiaja´asulujutüirua piamasü tü ennaajünakalüiruanükaralo´utashiirua Jusiyanjerü.. Iitakaa jee Saashiyain tüTaashiikaa shiain joolu´u sünülian wanee tünüpoeemashikaa eekaa shiaalu´u suchuntajatüin sünüliatü Suumain Wayuu aikalü alu´u miaasü eejeere suju´itaainNÜNÜIKI KA´IKAI.
Ashajuushiirua alijunaikiru´u jee wayuunaikiru´unutuma chi kakaralo´utashikalin. Tü wayuunaikikaaapansaajuushi nutuma chi a´iküikai Juusayuu, akatsa´aashajuushin sulu´u tü Süshajiakaa Sünüiki WayuuAtamüinree sulu´u Wenesuweela (tü A.L.I.V.) münakaatia müsü waneekaiya sümüin sukuwa´ipa ashajiaa suuliatü eekalü nutuma chi e´iküi achuntunayüikai anülia
Sulu´u Wenesuweela eesü mo´uutpünaa ka´i yaaapünüin shikii akaratshimüin sünüiki wayuu atamüinree,su´uutkuirua eesü ma´aka miirüirua tü eekai aashajaainsünüikiru´u, ma´aka wayuu jee waraaü, jee müsiawaneeirua palitchon ma´in tü aashajaakalüirua sünüiki.Sulu´u Ameerika watta ma´in saalii tü sünüikikalüiruawayuu atamüinree wattashaana saalii tü eekalüiruasünain aashajawaa sünüiki jee eeshii eekai kama´anain tüo´utkajaalee eere süpansaajünüin sukuwa´ipa süküjia jeesüshajia tü nanüikikaa müin aka na keechuakana jee naaimaarakana. Mainma karalo´uta eeka sümaajatü
XXXIV • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXV
anüikiikalüirua tü mainamayüttaapaja´aya cho´ujaakaasüpüla atijaanaa o´u. Mainma tü karalo´uta ashajünüitkaasünüikiru´u wayuu atamüinree, akatsa´a nnojolüin ma´inennaajinnüin oo ennaajünaatsü sulu´upünaa su´uutku tüe´ikuleekalüirua oo tü eere shi´ataanüin anain tü atijaakaasoo´u sukuwa´ipa kasa, palitchon ma´in tü shipiaruaashajaa karalo´uta eekalü atumairua karalo´uta sulu´usünüiki wayuu atamüinree anakalüje süpüla jouliaajouliaa müin napüla naa eekai aashaje´ereein shia.We´itaaikalü o´ujee waa´in sünain a´yatawaa sünainkoleksion jeketkaa tü.
Ashajaa mainma kasa jee anashaanain sukuwa`ipasüchikimaajatü tü süküjalakaa jee süshajalakaawayuuirua atamüinree sulu`u kontinentekaa tü o`ulakaamüsia tü kasairua sümaajatkaa nakuwa´ipa so´ukaiwaneesuwa´i jee pansaashaanain shia atumaa, sümaamünjatüinja´aya shia nutuma eekai chi ni´raajüin shiapejejee jee sa´akajee shiaja´a wanee a´yatawaamaa´inruuyültkalia.
Waneejetüi sukuwa´ipa saainjia tia, nnojolüinsükatannüin akumajaakaa kasa tü suulia tüakuwa´ipaakaa sünain epijawaa, nnojorüle súkatannüinsuulia sukuwa´ipa tü apülajaayakaa kanainpünaakaawanee wayuu, shia wa´atapajakaaja´a sülatüinjatüin kasaanasü sümüin tü ashajuushiirua amerikaanakalüirua,mainmapuluin shia aka mainmapuluin tü anüikiikalüiruasutuma tü wayuukoluirua atamüinree jee tü kasairuasukuwa´ipamaajatkaa süshajiairua waapaakalüirua sükaWaanükü, wanüikija´a shia.
Piatüriisü Permuude Roote Karaaka, noviempüre 2005
XXXVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
PRÓLOGO
El autor de este poemario, el poeta wayuu y amigopersonal José Ángel Fernández Wuliana, forma parte
de una promoción de intelectuales indígenasque exploran nuevas modalidades de forma y contenidodentro del mundo creativo de las literaturas autóctonasde América, cuyo origen remonta a varios milenios y se
entronca en la multiplicidad irreductible de susculturas. Es importante aclarar este hecho
fundamental, ya que para la gran mayoría de nuestropúblico-lector, incluso más allá de las fronteras del
país, las literaturas indígenas, generalmenteenunciadas en singular, se confunden con la tradición
oral de los pueblos, con la mitología a secas y profundamente desinterpretada, junto al agravantede un apriorismo racista, según el cual se trataría de
creaciones prescindibles y en todo caso de significación secundaria.
Sólo un pequeño sector especialmente interesado hasido capaz de advertir la vitalidad y adaptabilidad de
las manifestaciones intangibles basadas en el idioma decada etnia y las centenares de culturas que juntas
enriquecen el panorama actual de las letras americanas,y cuya influencia crece ostensiblemente en la mayoríade los países del continente. Puedo prever el momento
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXVII
EKEROLIAA KARALO´UTALU'UMÜIN
Chi aa'inrüikai jayeecho'uliakaa tüü, nia chikeirüinjachi wayuu otta watünajutu anashi, JoseeAnjerü Pennanta Wüliana kanüliakai. Na'akashi niawanee kajuya atijülii wayuu eekana oo'ulaküinsünain ousutaa sükua'ipa ashajaa wayuunaikiru' usümaa jeketüin shiolojo eejee sulujuna pütchi sekaasünainjee wayuunaiki sümaa wayuuwaasütamüinre'e. Eweetüsüma'a ti'a akumalaa anasüanüikii, sünainje'eree soo'omüin maimairü po'lootuapo'looshikii juya. Shia'laa wanaa sümaajemeinya'asa watta saalii sükua'ipalawanaajiraawalain shi'iruku wayuukolüiruasüpa'apünaa mmaakaa Ameerika. Pansaasü saa'inaküjaa tü shiimüinkaa soo'ujee ti'a, süka maimain naaashaje'erakana !karalouta sulu'u Venesueela eejeewanee mmairua sümüin suulia, mataashii nayasünain matijainwaa oo'uu: waneesia nee'e shikiisüküjala wayuukoluirua shüpüshua'a, müshii.Nnojotka'laka anachoinsa'a ma'in süpütchin wayuu,majutuinya'asa shia suulia süküjalaalijunaikikalüirua. Saa'in pejein shiirüinwayuuwaakalüirua sünain aakajawaa. Sükama'yalajünüin atumaa soo'upünaa, outaka'laka shiasuuralanainjee süpüla ka'i.
Akatsa'a eetaain wanee shi'ipachon nnojotka'lakajülüjain aa'in müin ya a. Soonooka'aka sümaakamalain ma'in sünüiki wayuukoluiria süpa'apünaa
XXXVIII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
en que la literatura amerindia tradicional ycontemporánea llegará al mismo nivel de aceptación
hasta académica que ya de hecho lo tiene la literaturaafricana, semillero de nuevos premios Nobel. Hoy día
el escribir en lenguas indígenas o en versionesbilingües dejó de constituir una novedad; así como la
reinterpretación de la modernidad a través de lavisión particular del indígena ha venido sumando una
nueva dimensión a sus corrientes expresivas mástradicionales, también complejas y diferenciadas
mucho más allá de lo que se presume.
José Ángel Fernández Wuliana es un autoridentificado con su procedencia cultural wayuu, perotambién sabe visualizar la dinámica aculturativa que
trata de destruir, en vano según se observaactualmente, las formaciones culturales oprimidas y
reacias a entrar en un mundo homogéneamenteglobalizado. La actitud del poeta tiende hacia una
interculturalidad equilibrada donde lo ancestralconvive con el presente, en medio de una fecundaciónrecíproca en que no se pierden, sino que resaltan con
más fuerza, las particularidades distintivas. De hecho,José Ángel se inclina más hacia la tradición que hacia
el universo cosmopolita, de lo cual él mismo da fe ensus alusiones a los cuentos de la abuela wayuu, quien
tiene un significado profundo en una culturamatrilineal -que no matriarcal- como debe clasificarse
esta etnicidad.
En las líneas de este poemario desfilan los paisajesabruptos y semidesérticos del terruño natal, con el
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXIX
mmakaa, süwashirüjünaka woumain sutuma.Wanaa sümaa natijia eejee naa'inru'ukolukepiashiikana sulu'u. Akaa kaliashaanairüin ma'insüshajala wayuukoluirua napüla na ashajüliikanasoo'upünaa Ameerika otta mma mülo'ukaasüpüshua'aya. Eejeerü wanee ka'i, ee pejeirüin shia,aapüneerü tü Walaa mio'ushaana Nobel münakaanümüin wanee ashajüi wayuu niale, wa! nee intiuniale, natuma e'raajülii leetürakalüirua, alijunayuuinnaya. Mataajeerü aka naa'in waneeiruaashajüliikana eejeewalii Aapürika, aapaakana tüWalaa najapulu'ujee alijuna aneekajülii na ashajüliianashaanashiikana ma'in, süpüla kapülainjanainnaya süpüla ka'i. Shiasa'a joolu'u, nnojoluitpajeketüin nnojolüinya'asa wanee kasa me'raajuuin tüashajaakaa jee aashaje'eraakaa karaloutawayuunaikikalüirualu'u. Eetüjülia maima süküjalawayuu sünainje'eree paalainkama'a, ee namüralu'uin jayeechimaajanakana sümaa mashajuuin. Oulakaajoolu'u koo'omüinsü atumaa tü ashajünaakaaaküjalaairua najapüka kaküjalakana achiki wayuu,karaloutalu'u. Anasü tü aashajawaa eejee ashajaakaapiamie'eya. Müsü aka ti'a, anashaanasü aküjaasüchiki tü kasa laülaakaa wanaa sümaa tü kasajeketükaa, sünain aashajaajirawaa namaa nawayuukana soo'ujee süpüshua'aya tü eekalünaa'inru'u su'upala kataakalü o'uu.
Josee Anjerü Pennanta Wüliana, nia waneeashajapu'ui k! aralouta eekai alin apülawayuuwaakaa. Soo'u ti'a nütijaain soo'u sükua'ipashikeroleein tü alijunaa aa'inwaa jeketükaasa'akamüin wayuu. Shiasa'a tü ee'iranajaa saa'inwayuu süpüla aja'ttiraa shia, sümaa e'raa amüinyuuee katchinshaanain ma'in süpa'apünaa mmakaa.
debido énfasis en los puntos de entrañable resonanciamítica, con sus sonoros nombres que se aprecian
inclusive en la versión castellana. Particularmente creoque el texto más propio e íntimo del autor, el que
aparece escrito en wayuunaiki, exhibe mayor densidady riqueza de imágenes que la traducción bastante fiel alidioma español que lo acompaña. Más que una crítica,
esto significa en el fondo un elogio por cuantocomprueba la tesis en que siempre hemos insistido: las
lenguas de uso universal, como el inglés, francés oespañol, no reemplazan en lo nocional, afectivo yestético- los múltiples idiomas diseminados en el
planeta que se valen de su propia exuberanciaestructural y semántica, a más de sus resonancias
culturales. En estos poemas irreprochablementeauténticos se muestran a plenitud múltiples elementos
oníricos y premonitorios, en consonancia con lanaturaleza intrínseca de una cultura a la vez milenaria
y! actual, que seguramente continuará motivando alos creadores y produciendo un arte poética genuina,
fresca, a la vez que comprometida, como es la vozinconfundible de José Ángel Fernández.
Esteban Emilio Mosonyi S.Caracas, noviembre de 2004
XL • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Macheküinsai Josee Anjerü süpüleerüa oo'ulawaa tüwayuuwakaa. Ja'itairüja'aya noonooin sümaanaapaalein wanee shi'ipa jeketaakaa sünain e'itawaatü anasükaa ma'in sulu'ujee, sulu'umüin tüwayuuwaa sümaiwaisükaa. Meerü yaa k ottüin türaee jeketüin sümaa ee laülaain sünainmüin waneeakua'ipaa eere eejiraaweein, sünain anaatitnaaaa'inyuu otta jolooloo.
Eeinjatia waa'in sünain watijaain soo'u jülüjainnaa'in wayuu ashajüikai chii. Alu'usa keirajülein niatü Wajiirü laülaakaa suulia tü kasa jeketüyülüinyashia ee'iyatakaa joolu'u.
Wayuu ma'in nia suulia alijunain naa'in. Aashajaashinia soo'ujee süküjalairua nuushikaa, shiaka yaletüinma'in saashin sükua'ipala wayuu, eere ka! tsüinma'in jieyuukoluirua. Ja'itairüja'a nnojoluinaluataain shiairua noo'upünaa tooloyuukana.Maka'la aka saa'in jülüjain maima alijunayuunaa'inru'u nayakana nee'e, sümaa matüjüin tüshiimüinkaa soo'u wayuuwaakaa.
Sa'aka sünüikikalüirua niirüin jayeechimaajachikaichii, we'rüin suumain Wajiirü jose'e koo'upünaasüipo'ulia sümaa manno'ulia, eirajünüsü nutumawayuu kajayeechinkai. E'itaanüsü karaloutalu'usünülia mmakalüirua wayuunaikiru'u müle'e,ja'itaichi naashajaain aliju naikiru'uya'asa chi aainjüipütchi pülasükaa.
Atüjüshi Josee Anjerü, chi aapieekai, wayuunaikisümaa alijunaikiya'asa. Naashajaakaa piamalu'u,akaisa'a anainshaanain ma'in nünüikiwayuunaikiru'u, naashajaaya niakai nee'esünainje'eree jemein nia. Shiweetaka'aka mapa
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XLI
XLII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
nüpütchin ee yaletüin ma'in, süpüla keirajülein niasüchukua kalu'upünaain mmakaa Wajiirü. Analealijunaikikaa nutuma Josee Anjerü, anashaanasüma'in wayuunaikikaa nümüralu'ujee, shii'ireekanülia! injatüin kasakalüirua ee wayuuin ma'inshiimüin. Pansaakalaka meerüin yaa akawekirajaain wayakana wapüshua'ale'eya sünaincho'ujaain wayuunaiki süpüla e'raajiraa sükua'ipanoumain wayuukanairua. Jee süpüla aküjaa süchikiwayuuwaakaa otta kasa waneejatü alatakaa sümüinwayuu. Shiasa'a suulia süküjünapu'uinsaa'inrujutukolu wayuu alijunaikiru'u nee'e, sükajeesuu'ulaanüin wayuunaikikaa shii'iree ko'utüin shiawoulia. Maka'laka saa'in amüloul in shiawaa'inru'ujee. Nnojolü kettaain sünüiki.irua alijunakateyaana, inküleesü, püranseeya'asa süpülaee'iratiraa wayuunaiki süchiküjee saja'lajitnüinshiakaa. Eejeerü wayuunaiki so'ukai sünain aküjaasüchiki sü'lapüin wayuu, süpüla atüjünaa soo'u tükasa anteetkaa. Yapeerü shia weinshi süpüla yootooeejee yoroloo soo'ujee tü ekerotkaasuumainru'umüin otta müsia shikiiru'umüinwayuu. Anü'üya ni'yataain Josee Anjerü atijakainüpüleerua, aka wayuu aa'inchin nia.
Esteban Emilio Mosonyi S.Karaaka, noviempüre 2004
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XLIII
REBELIÓN DE LA LIBERTADSAAASHIYAIN TÜ TAASHIIKAA
• LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
CANTO DE A´YAJUUI
Allí cerca de la casimba A´yajuuise ven las manchas de sangre
de las dos señoritas hijas de Juya.Es la serpiente Wo´ulijano´u
la que devoró a las hijas de Juya.Cuando truena Juya, rojo intenso
se pone el agua de la casimbay no hay verano que lo seque.
¿Qué agua perenne tendría la comarca de los wayuu?Juya portentoso y rebelde
fragmentó al médano A´yajuuial recibir la noticia de sus hijas
de boca del escarabajo.La serpiente se fue mar adentro
fue enlazada y traída por el pelícano al mismo lugar donde había
devorado a las señoritas.Juya vengó a sus hijas
derramó muchas lágrimasinundando a las sabanas y jagüeyes.Aquel suceso le dolió mucho a Juya
allí está todavía el médano A´yajuuisoportando los latigazos del viento.
¡A´yajuui es un lugar encantadodonde no se conoce la sed!
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 1
SHII´IRAIN A´YAJUUI
Yala´a yala sa´ato´u tü ishikaa A´yajuuija´yasü süshachikanain piamasü majayünnüünüchonyuu Juya.Shiaja´a tü wüikaa Wo´ulijano´u emirajakaanüchonyuu Juya.Nütüttaapa Juya ishosü ma´in so´u ishikaajee nnojotsü oosolooyaain joutale´ulu.¿Kasainjee süinyain sükalu´u ka´i tüsuumainkaa wayuu?Juya aka mülo´usheyuuin ma´in nia jeejashiain ma´in niawalakatajataashi chi jasaikai A´yajuui nutumanaapapa kasachiki sünüliamaajatünüchonyuunüküjala junuunai nümüin.Su´unuleje´e wüikaa pasanaimüin sünainpalaakaaalaasajünüsüja´a shia jee süntinnüinsuchukuwa´ayanutuma yolija eemúin eejetüle paalashimirajüin tü majayünnüüchennuukoo.Pasalaasü nüchonyuu Juya nutumamulo'ushaana nu´wuira nüshorottirakaashipiraja´alaataain shi´ratshiikaa jee tülaakalüirua.Aisü ma´in nümüin Juya tianaayü´iya jasaikai A´yajuuinüta´apalain joutaikai.¡Tü A´yajuuikaa shiaja´a wanee mma pülashiieere me´raajuuin tü miaasükaa!
2 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
RETOÑO DE MI LINAJE
¡Retoño de mi linaje!el sombrero negro
es para danzar.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 3
TAWULIWO´U
¡Tawuliwo´uwaa!tü mütsiiakaa womüayonnajian.
4 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
MI CABRITO
Mi cabrito bebe sueño de rebeldíacimamarrón cimarronero.Mi cabrito siempre tendrá
los cuernos erguidos.Mi cabrito regresará pintado
durante la tormenta.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 5
TAKAA´ULAINCHON
Asüshi lapü jashieemaajatü takaa´ulainchon simaluuna simaluuna´ipa. Katteerü waneepia nu´uwa takaa´ulainchon.Ale´ejeechi takaa´ulainchon chüküriiajüinnüto’uta wanaa sümaa kasachikikaa.
6 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Abuelo Pü´üüten, quiebras las ramas de los cujíestejes huertos con el paso de las adolescentes.
Abuelo Pü´üüten, enuncia:Este invierno será bueno.
ABUELO PÜ´ÜÜTEN
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 7
Taata Pü´üüten, püshanaajüin sütünaaipio´uliakalüirua
akulaalajüshi pia jimoo´ushayaain.Taata Pü´üüten, aapitshi pia:
Aneerü juyakaa tü.
TAATA PÜ´ÜÜTEN
8 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LAS FLORES DE MI JARDÍN
Si el viento libreme pinta sin duda tu regresolas flores de mi jardínme recibirán con abundantes aromas.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 9
TÜ WUNU`USII TAA´INMAAJATÜKALÜIRUA
Müle aka chi joutai taashikainüjüjale tamüin sümaa nnojolüinnüttcheejaain sümaa ka’i püle’ejeetkaa o’utü wunu’usii taa’inmaajatkalüiruanasakeechi taya naapajiraain tamaatantaiwa’aya sümaa jemetashaanain neejuu.
10 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
EL ALBA
Desde el fondo del silenciola libertad contempla el largo senderocon los lentes de Dios.Y los pájaros madrugadorescantan hasta la llegada del alba.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 11
SUWASAJAAIN AIKAA
Sa’akajeeshaana tü ko’utaakaatü taashiikaa so’upalasü tü wopumulo’ushaanakaasüka nu’useirua Ma’leiwa.Ee na wuchii ati’iraaliikana maaliaee’irajüshii sünainmüin süntüin suwasajaain aikaa.
12 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LA OTRA HISTORIA
Han reiniciado una historia escrita por escarabajos
confirmada por empedernidos centauros.Ya viene de regreso el conquistador
mayor del siglo XVmontado sobre el lomo de los libros.
Me provoca izar banderas negraspor toda esta América
que hoy aún te florece entre las ruinas de los autóctonos.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 13
TÜ WANEE ACHIKIIKAA
Kanainajasü suchukuwa’a wanee achikiiashajuushi natuma junuunaliiruaapansaajuushi achikirü natumamache’eshaanasalii sentaauroirua.Isheeichi ale’ejüin nuchukuwa’a chi ountüi mulo’ushikai su’utpünaajachikai siikülo kinsesusapulu’u karalo’utairua ashajuushi.Takachere’e amüinrü kuluula akotojuushiirua mütsiiyatalüinsüpa’apünaa Ameerikakaa tükasiiyüttaakalia pümüin nachikanainru’u na nepiajanakana ya’ayaa.
14 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
SONRISA DE LOS NIÑOS
Sigo viendo la sonrisa de los niñospintada sobre el rostro del joven sol;sigo viendo los maizales del feliz agricultor.Sigo viendo la insistencia del cerezopor la llegada de la lluvia;sigo viendo el amigo verdaderoregresar en forma de sudora través de los cabellos y los sueños.Y sigo viendo, sigo viendo la nostalgia de uncorazón enloquecido.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 15
NASIRA NA TEPICHIKANA
Ayatsia te’rüin nasira na tepichikanaajüjüüshin sünain nu’upunaa
chi jima’aikai ka’i;ayatsia te’rüin nümaiku´uliashi
talatüshikai apünajüi a´ttiee.Ayatsia te’rüin mache’ein chi jaipaikai
soo’ujee süntüin tü juyakaa:Ayatshia te’rüin chi shiimüinshikai atünajutuu
ale’ejüin müin saa’in tü eraakaasükajee tü walashikalüirua jee tü lapukalüirua.
Ayatshia te’rüin, ayatshia te’rüin nusukaain wanee aa’in amamainnajaashin.
16 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LENGUAJE DEL SOL
Después de esta tarde de lloviznasobre tu piel blanquecina
hablaremos sobre el lenguaje del sol.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 17
NÜNÜIKI KA’IKAI
Süchikijee aliikajatükaa meemetshi tüsoo’ujee tü püta kasuutotkoluaashajaajeena waya süchiki nünüiki ka’ikai.
Llegarán más y más parábolaspara atestiguar por qué estamos aquí
estamos aquí porque estamos allá. ¡Valientes!
como tinajas llenas de morocotasnaufragadas sobre las olas de la mar.
18 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
PARÁBOLAS
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 19
Anta anta meerü koo´omüin tü putchia´ikiaakalüirua
süpüla sütije´erüin soo´u jamakuwa´iparüle yaaka waya ya’yaa;
yaashii waya ya’yaa aka chain waya cha´aya. ¡Tooloyuuin waa´in!
müin aka saa´in pachiishiirua eekai piratajawalin shia morokootairua
eekai ajachijaa´in süpütko´upuna shishi palaakaa.
PUTCHI A´IKIAAIRUA
20 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LOS CÁNTICOS FÚNEBRES DE LA FLAUTA
Tres tragos de ron bebícomo manantial de sangre savia
esperando el sereno de los arbustosentre las gritas heridas de la tierra
contemplando la casita blanca del hermano.
Por el atardecer se dejan escucharlos cánticos fúnebres de la flauta.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 21
TÜ SHII’IRAIN OUTAAMAAJATÜKAA TÜ MAASIKAA
Apünüintuasü yootshikaa tasüinmüin aka süwataale ashaa ajüüsünain ta’atapajüin süsaamala tü mojuuiwüitüshiikaasa’akapünaa süporolo süliyo’u tü mmakaatananajaa tamüin nipia’atachon kasuutotkoochi wawalakai.Aliikapünaa aapünüsütü shii’ irain outaamaajatükaa tü maasikaa.
22 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
ÁRBOLES FLORIDOS
Hacia allá vivodonde se oculta el sol.
Por eso suelo escucharcada atardecer
la voz de una mujer:“Llegaré a tu aposento
y te contaré cómo salí ilesaleyendo el lenguaje secreto
de los árboles floridos”.Todo ha sido un sueño.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 23
WUNU’USIIRUA KASIISÜ
Cha’ aya wanaa sümaa tiaeepünaale nikerolüin ka’ikaitaapapuuinjase’e matsapa ka’ikaasünüiki wanee jierü:“Anteerü taya putunkuleru’umüinjee taküjeerü achiki pümüinjamakuwa’ipalüin maliyo’uka tayataashaje’erataain tü putchiirua kapüleesükaasünüiki tü wunu’ulia kasiisükalü”.Süpüshuwa’ale’eya tia lapu.
24 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
GUARDAMOR
Busco antigua urdimbrepara tejer un guardamorcon la imagen de tu cabellera.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 25
AALIIPALAJANAA
Achajaashi taya süchiki kama’airü a’anuushitaainjiainjatü wanee aaliipalajanaasüka shiyaakuwa pu’walakii.
26 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
FAENA COLECTIVA
Los ancianos cantanlas señoritas danzan
por la abundancia de comilonas en nuestro terruño
entonces, aparece la paz.Brillan las estrellas encima de nosotros
hacemos la faena colectivaen pro de la buena primavera.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 27
YANAMA
Na laülaayuukana ee’irajüshiitü majayünüükaa ayonnajüsüiruasükajee tia amülaasü ekawaa sulu’u woumaineekalaka tü anajirawaakaa.Jerolomuusü tü shüliwalakalüiruawoo’upünaayanamashii wayashikiira anain ma’in tü iiwakaa.
28 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
El único canto que me atrevo a replicares el canto de mi abuela
un canto encantadoun canto secretoy canto rebelde.
CANTO REBELDE
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 29
Shia’ala too’ulakaka ee’irain toushi
wanee jayeechi kapülainsüwanee jayeechi matüjaaju aa’ulu jee shiaja’a wanee
jayeechi jashiyeemaajatüchiki.
JAYEECHI JASHICHI
30 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Gritamos hacia el nortegritamos por la vidagritamos hermanadosgritamos en secretogritamos porque los ancestros sólo sabenhacia dónde vamosvamos hacia el Paraíso de los Wayuu Muertos.
SÓLO LOS ANCESTROS SABEN
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 31
A’waatüshii waya wanaa sümaa palaakaaA’waatüshii waya soo’u tü kataakaa o’ua’waatüshii waya suma pawalaawaaa’waatüshii waya sümaa matüjaajuu oo’ua’waatüshii waya aka naya’alüin atüjaain soo’u na wayuu palajanaajanakajalawoliire waya yaa cha’wolii waya wanaa sümaa Jepira.
NAYA’ALANE’E ATÜJAAKA SOO’U NA WAYUU PALAJANAAJANAKANA
32 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
CERCANÍA DE LA MUERTE
Tanto tiempo que tenemos de ansiedad ninguno de nuestros ancianos
se ha preocupado por la cercanía de la muerte.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 33
TAASHII SULU’U MMAKAA
Soo`ujee tü ekiisaa achiiruwaajatükaashii’iree tü taashikalü sulu’u tü mmakalünaa wuchiikana nnojotsü noju’itirüin süpüshi nee’irain rulapupa’a.
34 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
REDENCIÓN TERRENAL
Por el último gritode redención terrenallos pájaros reservanalgunos cantos en el cielo.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 35
¡Jintülee shikiipu’u anuwa!shiroku tü wüin mulo’u nakorolokoo na a’lapüjaliikanaaa’in müliyuuaapajüshii tü anakalü ma’in nee’irain na wüchiikana.
TÜ WÜIN MULO’U NAKOROLOKOO NA A’LAPÜJAALIIKANA
36 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LAGO DE LOS SOÑADORES
¡Niño capitán de curiara!en el lago de los soñadores
almas tiernas escuchan el claro cantar de los pájaros.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 37
SAASHIYAIN TÜ TAASHIIKAA
¡Na türa juya e´itüsü jashichikaa! antakaa pünainmüin sümaa süsaamalaeemüin eere ko´uu pümüinayotirüitpa mannasiirua wopulu´un.Jee na wüchiikana nepishuwa´a ee´irajeena waneepuluin namüralu´usüchiki saashiyain tü taashiikaa.Meemetayütta´aya juyakaa.
38 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
¡Esa lluvia brava!la que llegó con su frescura
a tu silencio ha brotado flores de abrojos por el camino.
Y todos los pájaros cantarán en un solo coro
la rebelión de la libertad.Todavía sigue lloviznando.
REBELIÓN DE LA LIBERTAD
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 39
Kakaliainna ma’in waya sünainshii’ireewaa wanee kasannojoishi eejayaain aa’in no’utkuna laülaayuu wapüshikanasüpüla sülü’ülüin tü outaakaa.
TÜ PEJEIN TÜ OUTAAKAA
IITAKAALA TOTUMA
42 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
DANZA
La luna está
danzan
do se va a morir un hombre rico.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 43
YONNA
Yonnatüsü
kash
ikaaouteechi wanee wayuu washirü
.
44 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LOS HIJOS DE LA TIERRA
Ahora que la luna alumbra el camino¡Niña, ven a mí!¿Sabes de dónde somos?¡Somos los hijos de la tierra!Dios en un principiohizo llover el invierno sobre la tierra:Aparecieron las plantasaparecieron los pájarosaparecieron los animalesaparecieron los hombresaparecieron las estrellas en elfirmamentoaparecieron todas las cosashermanadas.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 45
SÜCHONYUU MMAKAA
Aka joolu´u sünaküin kashikaatü wopukoo¡Jintulaa, jalairü tamüin!¿Pütijaa oo´ulu jalaje´ewoliirewaya yaa?¡Süchonyuu waya tü mmakaa!Ma´leiwa, süma´leeiwaa ma´inni´itirüin juya soo´u mmakaa :eekalaka tü wunu´uliakalüiruaeekalaka na wüchiikanairuaeekalaka na mürütkanairuaeekalaka na wayuukanairuaeekalaka tü shüliwalakaarulapupa´a eekalaka kasakaa süpüshuwa´asümaa pawalaawain shia.
46 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
OJO DE DIOS
El sol es ojo de Diosy juguete de los niños.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 47
NO´U MA´LEIWA
Chi ka´ikai no´u Ma´leiwajee nemi´ira na tepichikana.
48 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
EL CIELO ESTÁ DE FIESTA
La niña tiene la mochila llena de semillas
la niña se fue con premuraluciendo su vestido
cuando los pájaros cumplieroncon presentar
la canción de la tierra.La niña dice que todas
las nubes visitan por última vez al cielo
un día durante el verano.El cielo está de fiesta.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 49
EMI´IJITSHI AITU´UKAI
Watüsü sususia jintutkoowaüye´eiruao´unajaasü jintutkoo sümaaanatatawalain shiyolujusüpünashe sünainkettaapa na wüchiikanasünain ee´irajaashii´irain tü mmakaa.Saashin jintutkoo, tüshiliwalakalüiriashipishuwa´ao´unajaasüirua noo´uaitu´ukai achiiruwaajatükaasükuwairuaso´u wanee ka´i joutale´ulu.Emi´ijirüshi aitu´ukai.
50 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
PARAÍSO DE LOS WAYUU MUERTOS
En las últimas vueltas de abuela a su huertaun pajarillo ubicado siempre hacia Jepira
le cantaba: hacia acá tu cabeza, hacia acá tu cabeza...
Ahora abuela por el destino infalible debe estar feliz
en el Paraíso de los Wayuu Muertos.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 51
JEPIRA
Ee tü achiiruwaajatükaasukuwa toushisa´apainshiru´umüinwanee wüchiichon yalainwanaa sümaa Jepira waneepiaee´irantüshi sümüin: Shee pikii,shee pikii...Joolu´u toushi akaaleinjatüinja´aya sukuwa´ipachayaainje´e sümaa talataamoo´utpünaa yaaeekai tü napülajanakaa wayuuoutushii.
52 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LUNA DE LA LIBERTAD
Extraña esta primaveraacompañada por vientos lejanos.
Extraña esta vozconjurada por el canto de los pájaros.
Extraña la sonrisa de los niñosesperando una luna
la luna de la libertad.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 53
SÜKASHIA TAASHIIKAA
Waneejetü iiwakaa tüko´uyaajanasü joutai wattaje´ewolu.Waneejetü anüikiikaa tüoutajuushi süka shii´irain wüchii.Waneejetü nasira na tepichikanasünain a´atapajaa wanee kashisükashia tü taashiikaa.
54 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
GALLO
Esta madrugada, debutó mi gallitocantando: Kootole´era koou, kootole´era koou...
Esta madrugada, mis padres abandonaron el fogóniniciando la jornada colectiva.
Esta madrugada, quise gritar hasta ultratumba:¡Tierra madre! ¿Hasta cuándo irredentos?
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 55
KATIO´U
Maatpa, o´ttushi takatio´ushichonsünain kee´irantaa: Kootole´erakoou, kootole´era koou...Maatpa, tashiirua napütüin ku´likikaano´ttuin sünain yanamaakaa.Maatpa , a´waateeshi tayammaapümüin ¡Eii maa! ¿Joujainjanaleekai ma´in waya aluwataanüin oo´upünaa?
56 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
MI ABREVADERO
Agua dulce de mi abrevaderotonos de maíz tostadodisparos de los varones.Loma de la serraníaentierro del sol en carne viva.
camino
s ilum
inado
s por
los re
lampa
gos
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 57
TASÜLE
Wüin jemetüsüsü´wuira tasülemaiki´ira e´itujuushina´apülairatooloyuukanairua.Süsapü uuchikaanümo´utio´u ka´ikaikatuin so´u ni´iruku.
58 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
SECRETOS
Quiero un manojo de secretoslas tinieblas me atormentan
paraíso eterno de las sombras.Dame tu mano
y déjame hambrientoideal acompañante.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 59
ANUUJUUSHIIRUA
Tajapateein waneeanuujuushiiruapi´yuushikaluiruasukutkuluin taa´ineere anain waneepiaayolujuukalüirua.Chee´era tamüin pajapüjee puu´ulaajamüleematüin taa´inanashikai amaajachii.
60 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Que llueva allí junto al colibrí;que caigan piedrascornelinasen el fondo de loscoladores brillantes.
COLIBRÍ
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 61
Sü´itane´e juyayala´ane´e na´ato´uchünü´ükai;sujutu´une´e ipaajülüjüshiiruashiinalu´u manaliiruachünü´ütüsükalüirua.
CHÜNÜ´Ü
62 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
TIERRA MADRE
La madre tierra con su cara sudorosaamamanta a los infantiles hongos.Se empequeñece el corazón de Dios si nosembramos.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 63
EII MMA
Tü eiikaa mma sümaakerataain su´upunaasuchuje´erüin natepicha´atakanamashukaa.Jo´uuchonjaasü naa´inMa´leiwa mapünajüinrewaya.
64 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Cactus y cujíes sedientosprimitos abrazados
eternamenteolvidando entre
conversasadecimientos y más
padecimientos odiseas en mi tierra
irredenta.
PRIMITOS
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 65
Yosu jee aipio´ulia miaasüshiipawalaawachennuushii
patüna´ipaashii waneepiamotuin naa´in sa´akapünaa
tü yootookoopaa´awa´alaasü tü namüliainkaa
awaraijaanakaa achiiruasulu´u toumain aluwataanakalü
alu´u natuma waneejena.
PAWALAAWACHENNÜÜSHII
66 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
PRIMAVERA
Primavera, idea fecunda de Dios.Primavera, ¿por dónde dejaste
el juego de las cabritas?Primavera, tiempo primoroso para el amar.
¡Desvélate primavera! ¡desvélate!Tu rocío refresca el alma de las madres.
Tu rocío. Por Dios.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 67
IIWA
Iiwa, nikiiru´ujutuMa´leiwa yote´esü.Iiwa, ¿Jalapünaasüpüpütüinkaa´ulayawaakaa yaa?Iiwa, sükaliashaanakaakaaliwaa.¡Matunkuin pia Iiwa!¡matunkuin pia!Püsaamala asamatüsüsaa´in eiikalüirua.Püsaamala. Nütijaaoo´ulu Ma´leiwa.
68 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
CELA EL ALBA A LA RIBERA
Cela el alba a la riberapor sus lágrimas siempre
primaverales.Cíclicas madrugadas que van
desapareciendoal iniciar el sol
su reinado incandescentecomo un rostro de mujer
sin máscara.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 69
ACHÜMAJÜSÜ SUWASAJAAINAIKAA SOO´U SOLU WÜINKAA
Tü süwasajaain aikaa achumajüsüsoo´u solu wüinkaasoo´ujee su´wuirairuaiiwo´ulujutu waneepia.Kale´ejülesü maaliairua amoutaaamoutaa müsüiruanu’ttapa ka´ikai sünainaluwatawaa ishooitataapanuturulamüin aka su´upunaa jierü jee tümo´upunaajanain shia.
70 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
SOLEDAD
Soledad, mi eternaacompañante:
Soledad, dime que vienesde norte a sur.Soledad, dime
un pedacito de tu enigma.
Soledad, que vienes de este a oeste
Soledad, dime un himnode gloria a mamá.
Soledad, dime: ¿Por dónde viste de paso a Dios?
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 71
Yüü´üyütüüi, pia tamaajatükaawaneepia:Yüü´üyütüüi, püküja tamüin sümaachejeein pia palaajeeuuchimüinYüü´üyütüüi, püküja tamüin waneesa´atachon punuujala.Yüü´üyütüüi,chejeejetükalaawüinpumüinjeewopumüinjee.Yüü´üyütüüi, püküja tamüin wanee jayeechi sujutu tei.Yüü´üyütüüi, püküja tamüin:¿Jalashi pi´rapünaainMa´leiwa yaa?
YÜÜ´ÜYÜTÜÜI
72 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
SEMILLAS
Las semillas salen desde las entrañas de la tierradesde allí parte la metáfora sobre Dios.No sé si imito a la cabramuchas ternuras me hancoloreado el alma.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 73
WAÜYE´E
Waüye´ekalüirua oju´iraasüpasanainjee sünain mmakaayalajeesü oju´itüin suwala´atakaanuchukuwa Ma´leiwa.Nnojotsü tatujaain oo´u tü tashatüi kaa´ulakaawattairü saalii asipejaa, kanakaa atuma taa´in.
74 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LOS PÁJAROS
Son ellos los últimosen despedir a la aurora,
son ellos los conjuradoresde la palabra.
Son ellos los portadoresde himnos,
son ellos, los pájaros.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 75
NA WÜCHIIKANA
Naya´a nayakanaachiiruwaakasünain ee´irajaasuchukuwasuwasajaain aikaa,naya´a nayakanaee´irajaaliikana soo´uputchikaa.Naya´a nayakanajayeechimaajanakana,naya´a nayakana: nawüchiikana.
76 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
AUREOLA
Sobre el sombrero del solbrillan las cornelinas
aquellas que lucían en tu cuerpoaquellas que la aureola consumió
danzando conmigocuando la luna salió muy tarde,
así fue visto por la piacheen sueño.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 77
PIYOWUI
Soo´u nukuwoma ka´ikaijerolomuusu ajülüjüshiiruatiairua anakaa ayoluju pünaintiairua shikakaa piyowuikaayonnatüin pia tamaaeekai suju´itüin kashikaa ka´lepa aikaa,musia shi´rüin outajütkaa lapülü´ü.
78 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
CALMA
Llegó la añoranza hiriendomás a los corazoneshan iniciado un ritobuscando la calma.
Sobre el techo de la casanacen, viven,
dos cactus tiernos.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 79
JIMATUUI
Antüsü tü mojuukooaa´in sünain
amayeinjaa aa´inruao´ttunüirü anain
wanee apülajawaaachajaain süchiki
jimatuuikaa.Süralo´u miichikaayotushii, epijaashii,
piamashii yosumüliyuu.
80 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
DONCELLA
Abrió paso el vientoentre dunas y cujíes
no desea el viento que yo vealas huellas de la doncella;
se abrazó el remolino con el vientome dejaron sin rumbo conocido
en la orilla de la mar.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 81
KU´LAMIA
Asho´ulaashi apüleeruwaa chi joutaikaisa´akajee jasai jee aipio´uliairuannojotsü nücheküin tapüleeruwa joutaikai te´rüinsuu´ichikanain ku´lamiakaa;aapajiraashi pii´chikuwakainümaa joutaikainapütüin taya maa´awainsotpa’a palaakaa.
82 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
NADA CONSIGO EN CONTRA DE LOS PÁJAROS
¡Cuánto envidio a los pájaros por volar en el cielo!
Leo cuanto libro consigo sobre el delito de los animales
y nada consigo en contra de los pájaros.
¡Desde cuándo que volaron laspalomas acompañando a la paz!
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 83
TAMÜIN MAAINJALASALII NA WÜCHIIKANA
¡Achumajaleekalüja´a ma´in taa´innojuuna na wüchiikanasükajee nawatüin aitu´upunaa!Taashaje´erüin karalo´uta eekaletantayaainje´ene´e sünainnaainjalachikimaajatü nawüchiikanajee tamüin maainjalasalii nawüchiikana.¡Jai jeketüya´ane´e awanüwaainmo´uwakalüiruasoo´uyaajanain tü anaakaa!
84 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Por la fuerza perenne de nuestra tierra las señoritas tejen sin descanso el rostro solar relatando la historia mansa de los ancestros
los chinchorros se multiplican en el cementerio familiar.
ROSTRO SOLAR
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 85
Soo´ujee sütchin woumain sükalujutü ka´ishi´inüin tü majayünnüükaa su´upunaa ka´isümaa meemeraainwaa naküjain suchukuwa
tü anamiain na apüshii namaiwajanakanasüikalüirua amaimajaasü sulu´u
sa´amuuyuushi apüshiikaa.
SU´UPUNAA KA´I
86 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
ADOLESCENTES
Ya se oye el son de la tamboraya debe estar alejándose el diablo
quizás la luna niegue su brillanteznecesaria para danzar con las
adolescentes.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 87
JIMO`ONNUU
Aapünüirü kaasha´irakaaansülaayaainchinje´e yolujaakaisunuujayaajeerüinje´e suwaralakashikaa cho´ujaakaa süpülaayonnajaa sümaa jimo´onnuu.
88 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
AURORA
Más allá delante de la auroradonde retoñan las florecitas
caminantes donde danzan los pasos del viento
donde junto a la casa tenemos la casimba se abre
el cometa en el cielo.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 89
SUWASAJAAIN AIKAA
Chamüintata chayasüpüleeruwajee süwasajaain aikaaeere kojuyaniinwunu´usiichennüüwaraitütkalüiruaeere yonnatüin sukuwa joutaikaaeere sa´ato´u miichikaa kasüleinwaya eirulaashi rulapupa´a chishüliwala awa´laaikai.
90 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
PLÉYADES
Por no encontrar las palabras exactasfallan las milésimas plegarias
de los cardones queriendo acompañar al soñador hasta el firmamento.
Por fin se aproxima el castigo a los diosespor los ojos inminentes de las pléyades.
Se busca un retorno perpetuo con el hombre de cují.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 91
IIWO´UKALÜIRUA
Aka nnojolüin süntüin sünain tüputchi jettaashaanakalüiruaatchejaasü tü wattashaanakaasaalii suchuunajüin yosukalüiruashii´iree no´uyaajanain chia´lapüjaaikai eemüin rulapükai.Alü´ütsüja´aya mapa tünawalaajüin naainjala nama´leiwakanaja´yain sulu´upunaaiiwo´ukalüirua.Achajaanüsü ale´ejaa süpüraleewaneepia nümaa chi wayuuaipiakai.
92 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
CENIZA
Veo con el tabacolas cenizas del tabacoveo con el tabaco los pasos del vientoregresan por nosotrosespantando a los vampiros.El tabaco es débilcomo flor marchita.a veces muere calladamente.Mi tabaco, resucitó por la palabra.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 93
PALI´I
Te´rüin nüka yüikainüpali´ishi yüikai
te´rüin nüka yüikainuku´wairua joutaikaisüle´ejüin woo´omüin
a´atajaain püsichikalüirua.Yüikai mapülü´üsai
müin aka wunu´usii amalajaain,eeshi outule ko´utuulen.
Tayüishi, epentaashi soo´ujeeputchikaa.
94 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
Parasilencios, las notas del violínparasilencios, la sed colectiva
calmada en un solo jagüey.Parasilencios. El Verbo.Parasilencios. El Lluvia
sobre la tierra.
PARASILENCIOS
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 95
AKO´ULE´ERIAA
Ako´ule´eriaa, taliraali´irakaa ako´ule´eriaa,
tü miaasüjirawaa aakannakaa sulu´u wanee laa.
Ako´ule´eriaa. Putchikaa.Ako´ule´eriaa.
Juya e´itüshikai soo´u mmakaa.
96 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
SIGUE CANTANDO EL PAJARITO
Sigue cantando el pajarito:Ya vendrán nuestros últimos huéspedesdel día.Sigue cantando el pajarito:Ya vendrán las señoritas con sus tinajasa buscar agua desde la casimba A´yajuui.Sigue cantando el pajarito:Y busco en el cielola diadema de la virgen.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 97
EE´IRANTAYÜ´IYA WÜCHIICHONKAI
Ee´irantayüiya wüchiichonkai:Sheeyünaya na we´iyo´uachiiruwaajanaka so´ukai.Ee´irantayü´iya wüchiichonkai:Sheeyülia majayünnüüchennuukoosümaa sümücheiruaaja´itüin wüin eemüin tü ishikaa A´yajuui.Ee´irantayü´iya wüchiichonkai:Jee tachajaain rulapupa´asükaratsain tü isasükaa.
98 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
ENCANTO
¡Señorita! Cuídate del encantomira que las nubes están muy oscuras.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 99
PÜLOWUI
¡Majayütchonwaa! Jalia pia saa´inpülowuikaa piirakaa sümüin
sirumakalüirua lijotusüirua ma´in.
100 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández
LA TOTUMA
Un pájaro visionariome canto su apego a la rebeldía
sintonizando voces que van más allá de la palabra.
Túnicas, las joyas de tu´umas de mi mamá.
El cielo de mis difuntos no es color de nube, es negro.
¿Cuándo será que el sol inundará ese terreno?
¿Quién me mandó a no confesar?La totuma contiene agua del cielo.El camino disminuye en silencio.
La vida errante de las cabras lecherasme recuerdan aquellos días
de nostalgias y encantos.
Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 101
IITAKAA
Wanee wüchii kaa´inshikamalainsü nümüin nii´irajüintamüin suchukuwa tü jashieekaanuu´ulakajüin nümüralu´uiruaalanaasü suulia putchikaa.She´inja´aya tu´uma sukorolo tei.Narulapushi taamakairuannojoishi sirumatalin, mütsiia.¿Joujeechikai ma´in nipiralüinka´ikai mmakalü türa?¿Jarai aluwataaka sünain maküjain taya yaa?Iitakaa, kalu´usü süinya juya.Wopukai amatsatshi ko´utuule.Eepünaaine´e katüin so´ukaa´ulakalüirua kachirasükalüiruanasochirüin taa´in ka´ikanana´yairua eekai mojuin taa´ineekai pülain taa´in.
Este libro se terminó de imprimiren septiembre de 2005,
en los talleres de XXXXXXXCaracas,Venezuela.
Impreso en Saima Antique 90 gr,la tipografía utilizada fue
Futura Condensada Bold 16 puntos y Palatino 13 puntos sobre
15.5 de interlineado.
Karalo´utakaa tü ashatiruushisükumajünüin (oktuuwule´ulu) su´utpunaa
juya 2005 sulu´u sütayeetshi (nombre deltaller falta). Karaaka. WenesuweelaAjattiruushi sukumajuushi sulu´u
Saima Antique 90 gr,tü aainjiakaa suju´itüin karalo´utakaa shia
Futura Condensada Boldpo´looaipiruwamüin supuntoshi
Palatino po´looapünüinmüin supuntoshisoo´u po´looja´ralimüin sümaa
nüse´eru´upunaa waneeshia sülatinnawalinpiantuwawalin tü süshajiakalüirua