1. sizani! 2. uphi uzenzile? · 2020-03-16 · ni yoni encani ihlezi esriurhwni, pi hezuu l emthni...
TRANSCRIPT
Incwadi 2B
IGREYIDI 3 ISINDEBELE
1. Sizani! 2. Uphi uZenzile?
4. Siyabhaqelana3. Ikherodi elikhulu
IIungelunge leencwadi zokufunda ezihleliweko zesiGabasisekelo
Ikhutjhwe ngomnyaka we-2018 yi-Molteno Institute for Language and Literacy
Abasizi ngeemali yi-Zenex Foundation
IGreyidi 3 Incwadi 2B n I-Editha yelungelunge: Siân Reesn Abathuthukisi bendaba: nguMirna Lawrence noJenny Katzn Ngemva kokufunda imibuzo kanye nemisebenzi: nguJenny Katzn Usolwazi welimi lesiNdebele: nguSponono Mahlangun Abagwali beenthombe: Marleen Visser - 1. Sizani!
Shayle Bester - 2. Uphi uZenzile? Sandy Lightley - 3. Ikherodi elikhulu, - 4. Siyabhaqelana
n Ihlelo kanye nedizayini: Resolution no-ihwhiteDesign
© 2018 Molteno Institute for Language and Literacy
Website: www.vulabula.co.za
ISBN 978-1-77580-670-7
IGREYIDI 3
Incwadi 2B
Okumunyethweko
1. Sizani! ............................................................... 1
2. Uphi uZenzile? .................................................. 11
3. Ikherodi elikhulu ................................................ 21
4. Siyabhaqelana ................................................. 31
Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives (CC BY-NC-ND) 4.0 International Licence
Disclaimer: You are free to download and share this work as long as you attribute the Molteno Institute for Language and Literacy, but you may not change this work in any way or use it commercially.
1
1. Sizani !
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
esiqongolweni, ukubhajwa, unomphela, ukukhihla, wamaswaphela, isirurhu
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
ungatshwenyeka, emrarwenikazi, angakghona, esirurhwini
2
Ngelinye ilanga ukatsu ononileko bekakhamba ehla endleleni lokha nakezwa itjhada elitsiyoza kamnanjana. Waqala phezulu wabona inyoni encani ihlezi esirurhwini, phezulu emthini omude.
‘Hmm,’ wathaba khulu ukatsu ononileko. ‘Heyi, inyoni leya iqaleka imnanjana. Ngicabanga bona ngizayidla ngedina.’
Ukatsu ononileko wasebenzisa amazipho wakhe abukhali amade ukobana amsize bona akhwelele phezulu emthini. Nanguya atjhinga phezulu, wakhwelele waya phezulu esiqongolweni somuthi.
3
Ukatsu okhohlakeleko lo ! Ukhwelele phezulu khulu wafika wabhajwa etakeni eliphezulu lomuthi. Ukatsu ononileko lo wethuka khulu. Akhange azi bona uzokwehla njani ehlele phasi.
‘Sizani ! Sizani !’ unyawuza ngamandla.
Khona lokho uSuzi uyadlula. Uzwa ukatsu anyawuza. Waqala phezulu wambona aphezulu etakeni elingaphezulu khulu lomuthi.
‘Wu ungatshwenyeka katsu,’ kutjho uSuzi. ‘Ngizakuza ngizokusiza.’
4
USuzi wakhwelela emthini, wabambela ngamandla ematakeni. Wathi nakaqala phasi wazithola naye aphezulu khulu phasi kukude khulu. USuzi wethuswa kukuba phezulu emthini.
‘Sizani ! Sizani ! Ngifuna ukwehlela phasi !’ kumemeza uSuzi.
Kuthe kusenjalo kwavela uDoni azidlulela. Wezwa uSuzi nakamemezako. Waqala phezulu wabona uSuzi banokatsu ononileko babhajwe emthini.
‘Ningatshwenyeki’, kutjho uDoni. ‘Ngizakuza ngizonisiza.’
5
UDoni wakhwelela emthini, wabambela ngamandla ematakeni. Kodwana ukhwelele etakeni okungasilo ekufanele akhwele kilo, msinyazana nje wabhajwa. UDoni bekaphezulu khulu ukobana angeqela phasi wathoma naye wethukwa.
‘Sizani ! Sizani ! Sisizani sehlele phasi !’ kumemeza uDoni.
Kuthe kusenjalo kwavela umma uMina azidlulela lapho. Wezwa uDoni nakamemezako. Waqala phezulu wabona uDoni, uSuzi banokatsu ononileko babhajwe emthini.
‘Ningatshwenyeki,’ kutjho umma uMina. ‘Ngizakuza ngizonisiza.’
6
Umma uMina wakhwelela emthini, wabambela ngamandla ematakeni. Kodwana nanguya atjhelela naye abhajwa hlangana namataka amabili. Umma uMina bekaphezulu khulu ukobana angakghona ukwehlela phasi. Bekathukwe khulu.
‘Sizani ! Sizani ! Sisizani nisehlisele phasi !’ kumemeza umma uMina.
Kuthe kusenjalo kwavela umalume uSoli azidlulela lapho. Wezwa umma uMina nakamemezako. Wajama waqala phezulu wababona babhajwe emthini. Ingabe umalume uSoli uzokuzama naye akhwelele emthini ?
Awa ! Umalume uSoli wabaqala wazikhambela.
Kubayini angakabasizi ? Kubayini abatjhiye banjalo emthini ?
‘Bababe,’ kutjho bona. ‘Sesizokubhajwa lapha unomphela !’ batjho bakhihla isililo.
7
Kodwana lindani ! Wabuya msinya umalume uSoli ! Weza esele athwele ilere ede !
‘Ungatshwenyeki Suzi. Ungatshwenyeki Doni. Ungatshwenyeki mma uMina,’ kutjho umalume uSoli. ‘Ngizakuza ngizonisiza. Noke nje ningehlela phasi ngelere nasi.’
Bababe uhlakaniphile malume uSoli !
Kwathoma umma uMina wehlela phasi. Kwalandela uDoni naye wehla. USuzi waba ngowamaswaphela owehlako.
‘Siyathokoza malume uSoli ! Usiphephisile !’ batjho bathabile.
Alo ukatsu ononileko yena ?
8
Ngemva kobana kunguye ofake abantu emrarwenikazi ongaka, ukatsu ononileko wehla emthini wazeqela phasi yena ngokwakhe.
Akange afune isizo lomuntu !
9
Sizani!
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Kubayini ukatsu ononileko akhwelele emthini?
2. Kubayini uSuzi akhwelele emthini?
3. Wazi njani umma uMina bona abantwana bafuna isizo?
4. Kwenzeka ini ngomma uMina?
a) Wakhwelela phezulu esiqongolweni somuthi.
b) Watjhelela warhirika wabanjwa mataka.
c) Wawela phasi emthini.
5. Bazizwa njani boke nje lokha umalume uSoli nakajika akhamba? Kubayini?
6. Wabasiza njani umalume uSoli?
a) Wakhwelela emthini.
b) Wasuka wakhamba.
c) Weza nelere.
7. Ngubani ongakhange atlhoge isizo lokobana ehliswe emthini? Kubayini?
8. Beka isiphambano (X) eqadi kwependulo efaneleko.
Umalume uSoli __________________.
bekahlakaniphile
bekakhwelela imithi
bekanokatswana okungewakhe
10
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 21, 73iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 21
Tlola ngobutjha imitjho le. Faka amatshwayo wokutlola angekho.
1. ngibawa ungisize kulila usuzi
2. usuzi udon kanye nomma umina bebabhajwe emthini
3. kubayini umalume usoli akhambe
C. Ukutlola
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 32-34, 66-68, 100-102, 134-136iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 31-34, 65-68, 98-100
Tlola indatjana enemitjho okungasenani eli-10. Nikela indatjana yakho isihloko.
1. Wakhe wabhajwa? Kwenzeka ini? Ngubani owakusizako?
NANYANA
2. Wakhe wamsiza umuntu obhajiweko? Kwenzeka ini?
NANYANA
3. Yenza indatjana okungeyakho ngomuntu obhajwa endaweni ethileko.
11
2. Uphi uZenzile ?
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
izinyo, umgqomu, ukupara
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
kusesengesamarimarima, isirhwerhwe, ukutjhisa, namhlanjesi
12
Umndeni kaZenzile wakha indlu etja. Nalokha kusese ngesamarimrima nje, sebezwa ukutjhisa begodu sebomile. Koke lokhu kungesimanga somsebenzi abawenzako. Bafuna amanzi.
UZenzile utjhinge ngemlanjeni. Uyokukha amanzi amakhaza ukobana boke bazokusela.
Nakangemlanjeni uZenzile abone amatje amahle alapho. Abeke phasi ithunga lakhe, athome enze amaphetheni ngamatje la phasi esanteni. Nangu ulotjhisa isirhwerhwe esincani esihlaza satjani esihlezi elitjeni eliseduze.
‘Lotjha, sirhwerhwe. Mina ibizo lami nginguZenzile. Kuyatjhisa namhlanjesi begodu nomndeni wami usebenza ngamandla ukobana wakhe indlu. Bome khulu ngesimanga sokusebenza elangeni. Ngizobakhela amanzi amakhaza amnandi ukobana basele … msinyazana nje nangiqeda amaphetheni wami.’
13
Lokha uZenzile nakakhuluma nesirhwerhwe begodu asenza amaphetheni ngemlanjeni, umndeni wakhe wona wakha indlu etja. Udadwabo kanye nomnakwabo bona basika utjani bokufulela, badiniwe bezwa ukutjhisa begodu bomile. Bafuna ukusela amanzi. Kodwana uZenzile akakabuyi nomgqomu wamanzi.
Bayabuzana bona, ‘uphi uZenzile ?’
14
UZenzile ukhamba kabuthaka, uzivumela nengonyana yakhe. Nakasendleleni ubona amathuthumbo amahle. Ubeka umgqomu wakhe phasi uyaguqa ukha amathuthumbo. Ulotjhisa inwabu elincani elisetakeni eliseduze.
‘Lotjha, nwabu. Mina izinyo lami nginguZenzile. Qala ngiphethe umgqomu wami naku. Ngibuya ukuyokukhelela umndeni wami amanzi amakhaza. Bangilindile ekhaya … ngizakukhamba msinyazana nje nangiqeda ukukha amathuthumbo la.’
15
Lokha uZenzile nakasakhuluma nenwabu akha namathuthumbo, umndeni wakhe wona wakha indlu etja. Unina banogogo wakhe bapara idaka emthangaleni. Bezwa ukutjhisa badiniwe begodu bomile. Bafuna amanzi wokusela. Kodwana nanje uZenzile akakabuyi nomgqomu wamanzi.
Bayabuzana bona, ‘uphi uZenzile ?’
16
UZenzile ulala phasi etjanini ngaphasi komuthi. Ulotjhisa isibhadwa esincani esisetakeni eliseduze.
‘Lotjha, sibhadwa. Mina ibizo lami nginguZenzile. Qala ngiphethe umgqomu wami naku. Kufanele ngithathe amanzi amakhaza naka ngiwase emndenini wami. Bangilindile ekhaya … ngizakuya msinyazana nje nangiqeda ukuphumula.’
17
Lokha uZenzile nakakhuluma nesibhadwa begodu asaphumule ngaphasi komuthi, umndeni wakhe wakha indlu etja. Uyise nomalume wakhe bakha umfulelo. Bezwa ukutjhisa badiniwe begodu bomile. Bafuna amanzi wokusela. Kube sikhathi eside tle soloko uZenzile aye ngemlanjeni ayokukha amanzi.
Bayabuzana bona, ‘uphi uZenzile ?’
18
Nanguya eza ! Ekugcineni uZenzile nanguya eza nomgqomu wamanzi amakhaza !
Umndeni wakhe uthabe tle ukumbona. ‘Kubayini uthethe isikhathi eside kangaka ?’ bambuza boke. ‘Qala bona some kangangani !’
UZenzile ubeka umgqomu phasi nakaqedako udosa umoya. ‘Bababe bekulikhambo elide leli ! Ngikho ngithethe isikhathi eside kangaka. Ilanga belitjhisa bhe begodu nomgqomu lo ubudisi TLE. Kufanele bona ngisebenze ngamandla TLE akhange ngikghone nokobana ngibe nesikhathi sokujama khengiphumule.’
Ingabe kunjalo Zenzile ? Uqinisile ?
19
Uphi uZenzile?
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Indatjana yenzeka __________.
a) ngemlanjeni
b) edorobheni
c) elwandle
2. Bekathunywe bona ayephi uZenzile?
3. Kubayini boke abantu ebebomile?
4. UZenzile wahlangana nasiphi isilwana endleleni?
a) isirhwerhwe, iswebu kanye nenwabu
b) inyoka, isibhadwa kanye nesirhwerhwe
c) inwabu, isirhwerhwe kanye nesibhadwa
5. Bekawaguge njani amanzi la uZenzile?
6. Nombora imitjho 1-3 ngokulandelana kwayo endabeni.
a) UZenzile waphumula ngaphasi komuthi.
b) UZenzile wadobha amathuthumbo.
c) UZenzile wenza amaphetheni ngamatje esanteni.
7. UZenzile bekarhabele ukusa amanzi ekhaya? Kubayini utjho njalo?
8. Ingabe uZenzile wawutjela iqiniso umndeni wakhe?
a) Iye, ngombana wasebenza ngamandla ukusa amanzi ekhaya.
b) Awa, ngombana bekadlala ona nesikhathi lokha nakabuyela ekhaya.
20
c) Awa, ngombana wazibona anomlandu wokobana uthethe isikhathi eside.
d) b no c
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 114, 118, 121iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 28, 76, 87, 104, 123
Thola amabizo amabili, isenzo sinye kanye nesiphawulo sinye emtjhweni ngamunye kile elandelako.
1. Isirhwerhwe esincani esihlaza satjani sihlezi elitjeni.
2. Umndeni wakha indlu etja.
3. UZenzile udobha amathuthumbo amahle.
C. Ukutlola
Ngimiphi imisebenzi ehlukahlukeneko ebeyenziwa malunga womndeni ukusiza bona kwakhiwe indlu?
Qedelela ithebula engenzasi:
Ngubani? Wenzeni?Ireferensi yekhasi
UZenzilewakhamba wayokukha amanzi
12
Udadwabo likaZenzile kanye nomfowabo
13
Unina likaZenzile kanye nogogo wakhe
15
Uyise likaZenzile kanye nobamkhulu wakhe
17
21
3. Ikherodi elikhulu
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
umonyani, ukubhajwa, ukujugujuguja, ngesamarimarima, ukubhotjhoka
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
bekatlhogomela, warhuwelela
(Isuselwe enolwaneni ye-Ratjhiya ethi, ‘The Giant Turnip’)
amatamati
amalethisi
amazambana
amakherodi
22
Umlimi uSiluma bekazikhakhazisa khulu ngetoni yakhe yemirorho. Utjale imirorho ehlukahlukeneko ngamareyi alandelana kuhle. Bekunamatamati abovu ereyini lokuthoma, kunamalethisi ahlaza satjani ereyini lesibili, kunamazambana azotho ereyini lesithathu, bese kunamakherodi a-orentji ereyini lokugcina.
Woke malanga umlimi uSiluma bekatlhogomela isivande sakhe. Bekayithelelela asusa umonyani enza nesiqiniseko sokobana ihlabathi ingefaneleko. Ngemva nje kweemveke ezimbalwa, imirorho le besele ikhule kwamanikelela seyilungele ukuvunwa.
Umlimi uSiluma wavuka ngesamarimarima, wembatha amabhudzu wakhe warhabela etonini. Wafika wavuna woke amatamati abovu asereyini lokuthoma. Wavuna woke amalethisi ahlaza satjani asereyini lesibili. Wavuna nawo woke amazambana azotho asereyini lesithathu. Ngemva kwalokho wavuna woke amakherodi a-orentji ereyini lokugcina. Pheze yoke imirorho seyivuniwe. Ikherodi lokugcina lona belibhajwe phasi ehlabathini.
amatamati
amalethisi
amazambana
amakherodi
23
Umlimi uSiluma wadosa, wadosa kodwana do ukuphuma ikherodi.
‘Afeke ikherodi leli selithoma ukungirara kwanjesi !’ utjho akhuluma yedwa, weqa msinya wabiza unakwakhe bona azomelekelela bazokudosa ikherodi leli.
24
Unakwakhe kaSiluma wabambelela kuye wafaka imikhono yakhe edinini likanakwakhe badosa, badosa bobabili. Kodwana do ukuphuma ikherodi.
‘Afeke, kanti likherodi elinjani leli !’ unakwakhe uyazibuza, warhuwelela msinya wabiza indodana yabo ukobana ize izobasiza.
Indodana nayo yafika yabambelela kunina badosa,
badosa babobathathu kwanjesi. Kodwana ikherodi
akhange lisikinyeke nakancani labhalela ehlabathini.
‘Bababe likherodi elinjani leli !’ kucabanga indodana yabo izibuza, nayo yeqa yayokubiza
ifarigi ukobana nayo kheyize izobalekelela.
25
Ifarigi yafike yajama ngeenyawo yadzimelela yabambelela kiyo indodana. Baboke njalo badosa, badosa, badosa. Kodwana do ukuphuma ikherodi.
‘Hayi likherodi elinjani leli !’ kuzibuza ifarigi, yeqa msinya yabiza ukatsu ukobana azobalekelela.
Ukatsu weqela phasi msinya asuka emthangaleni
wafika wabambelela efarigini. Baboke njalo badosa, badosa, badosa. Kodwana ikherodi do akhange liphume.
‘Afeke likherodi elinjani leli !’ ukatsu naye uyazibuza.
26
Woke umuntu besele adinwe abhotjhokile ngesimanga sokudosana nekherodi elimraro elibhalela phasi.
‘Awa ! Ikherodi leli angeze liphume,’ kutjho uSiluma ngokutlhuwa.
Ngemva kwalokho ukatsu wathi, ‘Akhese sizame kokugcina kwanjesi,’ wakhamba wayokubiza ikhondlo ukobana lizobalekelela.
27
Yeke, ikhondlo lafika labambelela kukatsu obekabambelele efarigini yona ebeyibambelele kundodana yona ebeyibambelele kunina yena ebekabambelele kumlimi uSiluma, boke badosa, badosa, badosa , ba-do-sa …
28
Laphuma LEQELA ngaphandle ikherodi !
Ikhondlo elincani lasikima lazithintitha. Ngemva kwalokho lajama rwe lazilula.
‘Ningonande ningibiza ngaso soke isikhathi nanifuna isizo godu,’ kwatjho ikhondlo ngokuzikhakhazisa lisuka likhamba. Naliya lijugujuguja nomsila wayo !
Ngubani obekangazitjela bona ikhondlo elincani kangaka lingadosa ikherodi elikhulu kangaka ?
Isifundo esisithola kilenolwana ngesithi isizo alinabuncani ikhondlo lithe lilincani lisibaga kodwana likghonile ukuba lisizo lakghona ukudosa ikherodi elihlule abantu abakhulu nanyana umuntu akahlobokwa ngombana kusasa angavuka alisizo kuwe.
29
Ikherodi elikhulu
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Ngubani otjale itoni yemirorho?
2. Watjala miphi imirorho?
3. Kwathatha isikhathi esingangani ukobana imirorho ikhule?
a) amalanga ambalwa
b) iimveke ezimbalwa
c) iveke
4. Umlimi uSiluma wayitlhogomela njani itoni yemirorho?
5. Kubayini umlimi uSiluma abhalelwe kukhupha ikherodi lokugcina?
a) Ikherodi belilikhulu khulu.
b) Umlimi uSiluma bekadiniwe.
c) Umlimi uSiluma bekafuna bona ikherodi likhule libe likhulu.
6. Itjho boke abantu ababizwa ukobana bazokusiza ukudosa ikherodi elikhulu.
7. Itjho bona imitjho elandelako le iliqiniso (Q) nanyana imamala (M).
a) Unakwakhe lomlimi uSiluma wabiza ikhondlo.
b) Ikherodi labe libhajwe ehlabathini.
c) Ukatsu wabambelela efarigini.
d) Umlimi uSiluma wabiza indodana yakhe ukobana izokusiza.
30
8. Kubayini ikhondlo lizikhakhazise kangaka?
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 76, 83, 87, 114iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 28, 43, 76, 77, 81, 104, 123
1. Thola bese uthalela zoke izenzo ezisemitjhweni engenzasi.
2. Ngemva kwalokho tlolani ngobutjha imitjho le ibe sesikhathini esidlulileko.
Ikhondlo elincani lasikima lazithintitha. Ngemva kwalokho lajama rwe lazilula.
‘Ningonande ningibiza ngaso soke isikhathi nanifuna isizo godu,’ kwatjho ikhondlo ngokuzikhakhazisa lisuka likhamba.
C. Ukutlola
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 26, 29
Bhala iresiphi equka ikherodi njengesithako, umzekelo: Tlola iresibhu emayelana nokudla okufaka hlangana amakherodi njengeenthako esiqakathekileko, isibonelo: isobho, isaladi, isitju, ikhekhe, njll.
UTHI BEWAZI?
• Ikherodi lephasi mazombe elide khulu laba pheze mamitha asithandathu!
• Ikherodi lephasi mazombe elibudisi khulu linobudisi pheze obumakhilogremu ayi- 8.5!
31
4. Siyabhaqelana
NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE
Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako
ukudonda, ukuzikhakhazisa, itjhila, ukufunisela
Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama
alandelako
kwerharideyini, besidlala, umabhaqelana, litjhumi
32
Lilanga lokugcina lamaholideyi wokuvalwa kweenkolo. Abangani abane bebadlala boke woke amalanga.
‘Heyi sengiphethwe kudonda,’ kutjho uSandile.
‘Nami,’ kutjho uSam.
‘Nami godu,’ kutjho uJen.
‘Besidlala imidlalo efanako woke amalanga iinkolo nazivaliweko. Alo singenza ini njenganje ?’ kutjho uMeg.
‘Ngiyazi mina !’ kutjho uSandile. ‘Asidlaleni umabhaqelana !’ Ngizakubala bengiyokufika kuma-20 lokha noke nje nanigijima niyokubhaqa ngendlini. Bese ngemva kwalokho ngizakuza ngizonithoma.’
‘Wu lokho kuzwakala kuyinto engaba mnandi,’ kutjho abanye. ‘ARHA kulungile asidlaleni !’
‘Izani asidlaleni !’ kubuyelela umnakwabo likaSandile omncani uNdumiso. Ufuna ukudlala nabantwana abakhulu !
33
‘KULUNGILE-KE, sengithoma ukubala. Balekani niyokubhaqa !’ kutjho uSandile, avala amehlo wakhe. ‘Kunye, kubili, kuthathu, kune, kuhlanu, sithandathu, likhomba, bunane, lithoba, litjhumi …’
USam, UJen kanye noMeg bagijimela ngendlini bayokubhaqa. Umntwanyana uNdumiso naye wagijima wabalandela wayokubhaqa ngendlini. Udlala nabantwana abakhulu. Kodwana bona ababoni ukuthi uNdumiso naye udlala umabhaqelana nabo.
USandile yena usabala, ‘litjhumi nekhomba, litjhumi nobunane, litjhumi nethoba, MATJHUMI AMABILI ! Nakho sengiyeza, ngize nanyana ngingezi !’ umemeza abangani bakhe.
34
USandile ugijimela ngekumbeni yokuhlala.
‘Bababe ! Baphi abantwaba ?’ uyazibuza.
Uqala phasi naphezulu.Uqala ngesandleni sokudla nesandleni sesincele. Ngemva kwalokho ubona inyathelo uhlole ngaphasi kwerharideyini. Uvula irharideyini msinya … nangu uSam !
‘Ayeye ! Ngikutholile ngithome ngawe wena, Sam ! Ngiyitholie indawo yakho obhaqe kiyo !’ kutjho uSandile. ‘Njenganje, iza ukhambe nami siyokufuna abantazana.’
35
USandile ugijimela ngekamerweni, uSam umlandele ngemva.
‘Ingabe bakuphi abantazana labo ?’ uyazibuza.
Uqala phasi naphezulu. Uqala ngesandleni sokudla nesandleni sesincele. Ngemva kwalokho uSandile ubona ingubo iyasikinyeka embhedeni. Uyayiphakamisa … nanguya uJen ulele ngaphasi kombhede !
‘Iye ! Ngikutholile, Jen ! Ngiyitholile nendawo obhaqe kiyo !’ kutjho uSandile. ‘Njenganje buya ukhambe nami siyokufuna uMeg.’
36
USandile ugijimela ngekhwitjhini unoSam banoJen ngeqadi kwakhe.
‘Alo uMeg yena angaba kuphi ?’ uyazibuza.
Uqala phasi naphezulu. Uqala ngesandleni sokudla nesandleni sesincele. Ngemva kwalokho uSandile uzwa itjhada ngaphakathi kwekhabethe. Uvula umnyango msinya, ayeye … nanguya uMeg !
‘Ngikutholile, Meg ! Ngiyitholile nendawo obhaqe kiyo !’ kutjho uSandile.
USandile uqala abangani bakhe abathathu. ‘Buyani nginithole noke !’ kutjho uSandile ngokuzikhakhazisa. ‘Wu, bekumdlalo omnandi-ke lo !’
37
Khona lokho unina likaSandile uyababiza, ‘Bantwana, khambani niyokuhlamba izandla zenu nize nizokudla. Sekusikhathi sokudla kwedina’, kutjho umma.
Abantwana bahlamba izandla zabo msinya bese bahlala etafuleni.
‘Mmm … siyathokoza mma ukudla okumnandi kangaka,’ kutjho abangani bakaSandile, batjho kunina kaSandile.
USandile uthi, ‘Funisela bona kuyini, mma. Phela ngithumbile emdlalweni wokubhaqelana namhlanjesi. Ngibathole boke !’
38
‘Awa akusinjalo, Sandile ! Mina akhange ungithole !’ kumemeza ilizwi liphuma ngaphasi kwetafula.
Umma uphakamisa itjhila letafula, bababe ! Nanguya uNdumiso.
‘Akhange uyithole indawo engibhaqe kiyo, yeke, ngimi engithumbileko !’ kutjho uNdumiso ngokuzikhakhazisa, boke abantu bafa ngeenhleko.
39
Siyabhaqelana
A. Isifundo sokuzwisisa
Phendula imibuzo ngokuzeleko.
1. Umnakwabo likaSandile omncani uNdumiso wazibandakanya emdlalweni ngombana ______________.
a) bekafuna ukudlala nabantwana abakhulu
b) abangani bakaSandile bambawe bona adlale nabo
c) bekumakhaza ngaphandle
2. Kubayini uSandile abale ukuyokufika ku-20?
3. Ngiziphi izinto ezimatshwayo amathathu ezenza bona uSandile akghone ukuthola abangani bakhe?
4. USandile wabathola kimaphi amakamero abangani bakhe?
a) ngendlini yokuhlambela, ekamerweni nangekhwitjhini
b) ngendlini yokuledlha, ngekamerweni nangendlini yokuphumula
c) ngekhwitjhini, ngekamerweni nangendlini yokuledlha
5. Kubayini umma kaSandile ababize?
6. Qala ekhasini 37. Ngiwuphi umutjho okutjela bona abantwana bebathabele ukudla okumnandi.
7. Bekabhaqe kuphi uNdumiso?
8. Nombora imitjho 1-4 ukutjengisa ukulandelana kuhle kwezehlakalo endabeni:
a) USandile wathi umthumbi.
b) USandile wabala ukuyokufikela ku-20 ukuze abangani bakhe bakghone ukubaleka bayokubhaqa.
40
c) UNdumiso wathi uSandile akhange amthole yeke nguye umthumbi.
d) USandile wathola abangani bakhe bobathathu.
B. Ukusetjenziswa kwelimi
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 21iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 21
Khetha ungci (.) nanyana unobuza (?) nanyana isibabazo (!) ukobana uqedelele umutjho ngamunye kwelandelako.
1. Nakho sengiyeza, ngize nanyana ngingezi.
2. USandile ugijimela ngekumbeni yokuhlala.
3. Ingabe bakuphi abantazana labo.
C. Ukutlola
iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 24iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 24
Tlola ibuyekezo lendaba. Sebenzisa indlela le ukobana ikusuze.
Ibizo: ____________________ Ilanga: __________Isihloko sendaba: _______________________ • Bobani abalingisi abaqakathekileko? • Tlola isirhunyezo sendaba. Faka hlangana isingeniso,
umzimba kanye nesiphetho sendaba • Bekungiyiphi ingcenye oyithanda khulu endabeni? • Bewuyithanda indaba le? Kubayini bewuyithanda nanyana
bewungayithandi?
Incwadi 2B
ISBN: 978-1-77580-670-7
IGREYIDI 3 INCWADI 1A INCWADI 1B
1. Ikowusu elilahlekileko2. Khuyini okulandelako azokwenza?3. Isineyi sokuphela sekhekhe4. Wu amaphihliphihli anje!
1. Ubaba usele nomntwana2. Ujikeleza3. Kuhle ukunikela4. Ijamo lesithombe
INCWADI 2A INCWADI 2B
1. Livilo lakabani leli? 2. Ifihlo3. Ngubani ophule ifesdere?4. Sibhaga nogogo
1. Sizani!2. Uphi uZenzile?3. Ikherodi elikhulu4. Siyabhaqelana
INCWADI 3A INCWADI 3B
1. UNyamela uya esitolo sezambatho2. Isobho yamatje 3. Lalela umbhino4. Ngubani ohlala la?
1. Afeke, ubaba uKawu!2. UMmoya neLanga3. Sengilungele ukukhamba4. Ebusuku eplasini
INCWADI 4A INCWADI 4B
1. Iimfiso ezintathu2. Lizinyo lakabani leli?3. Umqasana nekghuru4. ISewula Afrika yethu
1. Utjhontjhwana nentethe2. Idorobho lekhethu3. Ibhubezi nekhondlo4. Abazumi beenlwana
(begodu neNcwajana yeemBonelo zeemPendulo)Iincwadi zokufunda kilelizinga zinamakhasi amanengi, amatheksti anamakhai amanengi, imitjho emide, ukwehlukahlukana okunengi kwamaphetheni wemitjho, ilimi elinengi elisemthethweni kanye nelihlathululako, begodu nelwazi-magama elinothileko. Ukufunda njenganje sekuba yinto emane izenzakalele, kufakwa umfutho omnengi esifundweni sokuzwisisa kunokufuna ihlathululo yamagama kwaphela njengombana abafundi sebazifundela ngokukhululeka.
Iincwadi zokufundezi zinikela abafundi amathuba wokufunda ngeenqhema, ngokuhlahlwa, ngababili nangokuzifundela uwedwa.
ISINDEBELE
Iincwadi zokufunda ezihlelwe ngokwamabanga zeVula Bula zezinga 3 zenza bona abafundi abakwazi ukufunda msinya bakghone ukuphrakthisa. Incwadi yokufunda ngayinye ineendatjana ezine ezihlukahlukeneko, kufakwe hlangana amatheksti wemitlolo. Indaba ngayinye ithoma ngerhelo lamagama welwazi-magama kanye namagama ‘abudisi nakafundwako’ abafundi okulindelwe bona bawazi. Indatjana ngayinye ilandelwa mibuzo yesifundo sokuzwisisa, kanye nemisebenzi yelimi nokutlola ekhambisana ne-CAPS kanye neeNcwadi zokuSebenzela ze-DBE zeGreyidi 3.
Iincwadi zokufunda ezimbili kufanele ziqedwe ithemu ngayinye - Ithemu 1: Iincwadi zokufunda 1A ne 1B, Ithemu 2: Iincwadi zokufunda 2A ne 2B, Ithemu 3: Iincwadi zokufunda 3A ne 3B, Ithemu 4: Iincwadi zokufunda 4A ne 4B. Ipara ngayinye yeencwadi zokufunda (A ne B) zisezingeni elifanako yeke akukhethiseli bona umfundi uthomba ngayiphi ukuyifunda.
Visit the Vula Bula website to view or buy all materials
www.vulabula.co.za